Voisement des consonnes françaises chez les apprenants estonophones et russophones

dc.contributor.advisorKäsper, Marge, juhendaja
dc.contributor.authorIvanov, Anton
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Filosoofiateaduskondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjanduset
dc.date.accessioned2015-06-19T13:04:52Z
dc.date.available2015-06-19T13:04:52Z
dc.date.issued2015
dc.description.abstractPrantsuse keele konsonantide fonatsioon eesti ja vene emakeelega õppijatel Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on selgitada eesti ja vene keele mõju prantsuse keele hääldusele, selleks et aidata õppijatel seda paremini omandada. Töös käsitletakse helilisi konsonante, millel on prantsuse keeles fonoloogiliselt olulised helitud paarilised, ning on esitatud hüpoteese selle kohta, kuidas eesti ja vene keelele omased harjumused võivad mõjutada nende häälikute artikuleerimist. Nende hüpoteeside kontrollimiseks korraldati katse, kus lindistati eesti ja vene emakeelega õppijate kõnet. Lindistused on tehtud rahvusvahelise projekti IPFC raames läbiviidavate uurimuste eeskujul: iga katsealune loeb teksti ja sõnade nimekirja. Andmete analüüsi käigus tuvastati, et eestlasest õppijal tuleb harjutada prantsuse keele kaashäälikuid eristava fonatsiooni rakendamist, sest see mehhanism ei ole tema emakeelele omane. Erilist tähelepanu nõuavad helilised konsonandid sõna alguses ja lõpus. Seega peab neid tekstis siduma täis- ja ninahäälikutega, kuna heliline ümbrus hõlbustab fonatsiooni. Kui aga helilise konsonandiga liitub helitu sulg- või hõõrdhäälik, ei tohiks see esimene muutuda ka helituks, vaid kogu konsonantühendi artikuleerimise vältel peavad häälekurrud võnkuma. Vene emakeelega õppijad peavad jälgima, et heliline kaashäälik ei muutuks helituks sõna lõpus, nagu see juhtub vene sõnade hääldamisel. Samuti tuleb neil õppida eristama helitut ja helilist s-i ning harjutada hääldama helitut konsonanti helilisena v ees. Helilisest konsonandist ja r-häälikust koosneva konsonantühendi puhul peavad nii eestlastest kui ka venelastest õppijad vältima r-i liiga intensiivset hääldust, muidu muutub kogu häälikuühend helituks.
dc.description.abstractLe présent travail s’adresse en premier lieu aux estonophones et aux russophones apprenant le français et désirant perfectionner leur prononciation, aux étudiants qui se préparent à l’enseignement du français comme langue étrangère et aux enseignants actuels.fr
dc.description.urihttp://www.ester.ee/record=b4581124*est
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/47322
dc.language.isofrfr
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.rightsAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International*
dc.rightsopenAccesset
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/*
dc.subjectprantsuse keelet
dc.subjectfoneetikaet
dc.subjectvene keelet
dc.subjectkaashäälikudet
dc.subjectbakalaureusetöödet
dc.subjectkorpused (keelet.)et
dc.subject.otherbakalaureusetöödet
dc.subject.othereesti keelet
dc.titleVoisement des consonnes françaises chez les apprenants estonophones et russophonesfr
dc.typeThesisen

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Laen...
Pisipilt
Nimi:
Anton_Ivanov_2015.pdf
Suurus:
626.28 KB
Formaat:
Adobe Portable Document Format

Litsentsi pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Laen...
Pisipilt
Nimi:
license.txt
Suurus:
1.71 KB
Formaat:
Item-specific license agreed upon to submission
Kirjeldus: