Prantsuse keele ja kirjanduse bakalaureusetööd – Bachelor's theses
Permanent URI for this collection
Browse
Recent Submissions
Item Les faux amis estoniens-français-russe: l’adjectif intelligent, intelligentne et интеллигентный(Tartu Ülikool, 2023) Fetuga, Adelina; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituutItem Espaces, zones et lieux dans trois films de banlieue(Tartu Ülikool, 2023) Heero, Lisett; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituutItem La figure du plombier polonais dans la presse française(Tartu Ülikool, 2023) Helm, Tõiv; Käsper, Marge, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituutItem Analyse des traductions des créatures mythologiques dans les livres d'Andrus Kivirähk(Tartu Ülikool, 2023) Hermann, Anna Maria; Amon, Marri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituutItem Analyse comparative des diminutifs estoniens et français: étude de corpus(Tartu Ülikool, 2023) Jakobson, Sigrid; Amon, Marri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituutItem Ma femme m'a fait une scène du Théâtre NO99 – analyse comparative de la réception française et estonienne(Tartu Ülikool, 2023) Loik, Margaret; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituutItem La santé mentale dans les journaux médias français en 2019-2020(Tartu Ülikool, 2023) Munski, Kristin; Dautancourt, Vincent, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituutItem Les licornes dans la presse française et estonienne(Tartu Ülikool, 2023) Olesk, Saskia; Dautancourt, Vincent, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituutItem Joël Pommerat et le conte populaire Le Petit Chaperon rouge: nouveaux accents à travers l'écriture théâtrale(Tartu Ülikool, 2023) Teder, Juuli; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituutItem Identité, famille et santé mentale dans "Le Fidèle Berger" d’Alexandre Vialatte(Tartu Ülikool, 2022) Nork, Thekla-Maria; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledžItem Conjugalité dans "La Vagabonde" de Colette: rapports des espèces compagnes(Tartu Ülikool, 2022) Grintsak, Kiira; Bédard-Goulet, Sara, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledžItem La représentation de la nourriture dans les romans de Jules Verne(Tartu Ülikool, 2022) Georgijeva, Marianna; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledžItem Les équivalents français actifs de l'impersonnel estonien dans le corpus de traductions CoPEF(Tartu Ülikool, 2022) Jevsejeva, Anastasia; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledžItem Le contexte du mot liberté dans la littérature et dans les articles de presse du XIXe siècle(Tartu Ülikool, 2022) Kaubi, Marika; Käsper, Marge, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledžItem Comment la religion est-elle représentée dans les médias français?(Tartu Ülikool, 2022) Tammiste, Anette; Dautancourt, Vincent, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledžItem L’amour, la distance et l’intimité : "La carte postale" de Jacques Derrida & "Amours solitaires" de Morgane Ortin(Tartu Ülikool, 2022) Demidova, Veera; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledžItem Traitement de la langue dans le Discours sur l’universalité de la langue française d’Antoine de Rivarol(Tartu Ülikool, 2021) Veidenberg, Beatrice; Käsper, Marge, juhendaja; Päll, Janika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledžCe mémoire-ci ne cherche pas à résoudre la question de la lingua franca d’aujourd’hui, mais regarde comment cette problématisation-là se trouvait le fond au XVIIIe siècle par un homme de lettres de l’époque, Antoine de Rivarol, qui a proposé le discours De l’universalité de la langue française (ci-dessous désormais abrégé le Discours) en 1784 à l’Académie royale des sciences de Prusse (désormais abrégé l’Académie de Berlin). Sous une forme oratoire Rivarol cherche à justifier pourquoi et comment la langue française est prééminente et ainsi supérieure à toutes les autres langues. Aujourd’hui ce discours semble avoir perdu son sens et importance au point que les arguments de Rivarol paraissent impertinents à nos jours.Item La culture sur le lieu de travail en Estonie et en France(Tartu Ülikool, 2021) Vaarmann, Grete Maria; Dautancourt, Vincent, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledžL’objectif principal de ce mémoire est de voir si les résultats des recherches de Hofstede dans les années 1970 sont toujours d’actualité. Dans ce mémoire, nous allons comparer les cultures française et estonienne sur le lieu de travail à partir des quatre dimensions culturelles de Hofstede. L'auteur a choisi ces deux pays car il serait intéressant d'analyser deux pays totalement différents géographiquement et culturellement.Item La représentation de la vérité et du mensonge dans le livre Les liaisons dangereuses de Choderlos de Laclos(Tartu Ülikool, 2021) Talur, Deelia; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledžLe but de ce travail est d'étudier la vérité et le mensonge dans le livre de Choderlos de Laclos, « Les liaisons dangereuses ». L'approche théorique de la parrhésie de Foucaut a été utilisée pour l'analyse. Ce matériel théorique est une transcription des enregistrements des cours de Foucault. Il a donné des conférences en Amérique en anglais et l'auteur de ce travail a traduit les pensées de cette langue. Le titre de ce document est « Le discours et la vérité : la problématisation de la parrhésie » qui se compose du contenu de six conférences.Item Cendrillon à Hollywood: l'analyse comparative du conte de Charles Perrault et du roman de Elena Klein(Tartu Ülikool, 2021) Pehk, Teele Marie; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledžLe but de ce mémoire est d'analyser le mythe de Cendrillon et son influence sur un roman appelé Cendrillon à Hollywood par Elena Klein. Pour comparer les similitudes et les différences entre le mythe et le roman, j'utilise un conte de fées du XVIIe siècle appelé Cendrillon ou la petite pantoufle de verre par Charles Perrault, qui est similaire au roman par l'absence de figure maternelle et le but de l'héroïne.