Sirvi Autor "Ivask, Signe" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Ajakirjanduslike töövõtete ja online-väitluse formaadi väljaarendamine Postimees.ee online-väitluse näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Ivask, Signe; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida Postimees.ee veebileheküljel läbi viidava onlineväitluse formaati ja seda mitmest aspektist. Töö annab ülevaate, mida teeb ajakirjanik onlineväitluse juures, milline on tema professionaalne roll ning töörutiinid. Sealjuures tuleb teemaks teiste väitlusega seotud osapoolte rollid ja nende endapoolsed määratlused ning toetumine teoreetikute poolt pakutud definitsioonidele. Käesoleva töö veel üheks eesmärgiks on uurida, mis saab siis, kui reaalajaline narratiiv (väitlus) viia üle veebikeskkonda. Postimees.ee lahendus pakub auditooriumile võimalust väitlusesse sekkuda. Sellest tõstatub veel üks töös arutusele tulev küsimus: kuidas meediaväljaanne kasutab ära auditooriumi kaasamist ja interaktsiooni. Uurimistulemustest selgus, et ajakirjaniku roll on formaadis suhteliselt „nähtamatu“ ja sellest johtuvalt on väitlejad online-väitluse protsessis enese ja ajakirjaniku määratlemisel ebakindlad. Välja tuli, et tegelikult väitlejad ei peagi ajakirjanikku vahendajana oluliseks, sest nad ei tea, mida ajakirjanik teeb. Kuna online-väitluse korraldajameeskonnas on nii Väitlusseltsi-poolne moderaator kui ka meediaväljaande-poolne toimetaja, siis sellest tulenevalt uuris käesoleva töö autor nende omavahelisi rollijaotusi. Semistruktueeritud intervjuude analüüsil selgus, et meediaväljaandepoolne toimetaja ja moderaator polnud päris selgepiiriliselt välja joonistunud, millised tööülesanded on neil kummalgi. Küll aga oli üks kindel kokkulepe: ajakirjanik laadib materjali üles ehk tema on jätkuvalt „väravavaht“. Töös on laiemalt kirjeldatud meediaväljaande-poolse toimetaja ja moderaatori töörutiine. Online-väitluse juures saab auditoorium näidata meelestatust teema suhtes, kommentaariumis teema üle diskuteerida, pakkuda välja lugejaküsimusi, osaleda gallupis, näidata kommentaaride ning vastuste-küsimuste suhtes meelestatust. Küll aga jäi auditoorium kogu väitluse protsessis siiski vaid pealtvaatajaks. Meediaväljaanne pakub interaktiivsust, kuid ei kaasa tegelikkuses auditooriumit väitlusesse ega viita oma ajakirjanduslikus sisus auditooriumi meelsusele. Postimees.ee online-väitluse formaat on käesoleva töö uurimistulemustest lähtudes veel veebikeskkonda sobitumas ja välja arenemas. Et online-väitluse formaati tõhusamaks muuta, lisas käesoleva töö autor uurimistulemustest inspireeritult juurde soovituste peatüki.
The role of routines, demands and resources in work stress among Estonian journalists
(2018-12-06) Ivask, Signe; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Uurijad on teadusmaailmas ajakirjanduse kohta juba pikemat aega nentinud, et see on muutuste keerises. Ajakirjandust (nagu ka muid valdkondi) on tabanud tehnoloogilised uuendused ja proovikivid, mis on omakorda tööülesannetele mõju avaldanud. Sellele kõigele lisandub uue tõhusa ärimudeli otsimine, millega praegu meediaettevõtted silmitsi seisavad. Väitekirja eesmärk on uurida ajakirjanikke, kes kõikide nende muutuste kiuste teevad väga olulist tööd – toimetavad auditooriumini informatsiooni ühiskonnas toimuva kohta. Doktoritöö täpsem eesmärk on uurida ajakirjanike töörutiini ja stressi, selgitada välja nõudmised ning ressursid uudise loomise protsessis ja analüüsida professionaalset tagasi- ja edasisidet ajakirjanike töös. Nii stressitekitavate kui ka töös toetavana mõjuvate tegurite väljaselgitamiseks ja analüüsiks kasutan töö nõudmiste-ressursside (job demands-resources) teooriat. Kasutasin töös nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid, mis andsid mulle ühtviisi nii andmeid laiema konteksti kohta kui ka detailset materjali ajakirjaniku töö, stressi, nõudmiste ja ressursside kohta. Töös tuli välja, et muutuste ja uute nõudmiste tõttu pole minu valimite ajakirjanikel veel tõhusaid rutiine välja kujunenud. Tõhusad rutiinid tähendavad seda, et ajakirjanikud suudavad kiiresti opereerida mitmete meediumide vahel, vältides negatiivset stressi või vähemalt selle kuhjumist. Ühtlasi tunnetasid ajakirjanikud mitmekülgseid tehnoloogilisi oskusi positiivsete omadustena ja intervjuudes nenditi, et ka toimetustes peetakse neid olulisteks. See viis aga ka tõsiasjani, et eri vanuses ja kogemusega inimestel tekib stress erinevatest nüanssidest: noortel pigem sellest, et töötatakse eri meediumidega ja seetõttu tehakse rohkem tööd; vanematel pigem sellest, et kohati võib oskuste vähesus või mitte nii tõhus ja kiire reaktsioon eri meediumides tekitada tööl jätkamise suhtes ebakindlust. Professionaalset edasi- ja tagasisidet, mida peavad töö nõudmiste-ressursside teooria autorid üheks oluliseks toetavaks teguriks tööl, said ajakirjanikud minu uuringutes väga vähe. Klõpsustatistika on küll tagasiside tehtud tööle, ent ei sisalda endas piisavalt informatsiooni, millest ajakirjanik võiks õppida, et ennast professionaalselt arendada.
Stuudiointervjuu saates "Ringvaade". Teemad ja käsitlused.
(Tartu Ülikool, 2011) Ivask, Signe; Unt, Aune, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Studiointerviews in TV programme Ringvaade. Subjects and Approaches. The main aim of this bachelor's thesis was to find out how does the usage of different subjects differ from each other in the Estonian programme Ringvaade. In this bachelor's thesis the interviews of Ringvaade that are analyzed, belong to the period of 8th November to 8th December 2010. During this period there were 23 broadcasts of Ringvaade on air. There are thirty subjects out of 55 being analyzed in this thesis. Ten subjects have «hard» news characteristics, ten have promotion in them and ten of them have the characteristics of a «soft» news. To find out if usage of these subjects have any similarities or difference Entman's four framing functions and Hennoste journalism handbook were used in the analyze part. It turned out that the usage of the thirty subjects did not differ from each other much. Almost all of the subjects were presented by emphasizing on the «soft» news criteria. When emphasizing on «soft» news characteristics many ethical boundaries (created to restrain journalism in Estonia) were transgressed. When talking about «hard» news interviews, then two subjects out of ten were being discussed properly by staying within ethical bounds. Eight subjects emphasized on entertainment aspects, these are on the criteria of a «soft» news (for example sensation, scandal, private life etc). Promotion and «soft» news interviews did also emphasize on «soft» news characteristics. The interviewers emphasized on the «soft» characteristics to capture viewers. By doing that they brought out some sides of the subjects that they did not explain later on. It did not become clear why some «soft» and promotional subjects were selected in the show, because no newsworthiness was detected. Infotainment bears the idea that information is being mixed with entertainment and that a «hard» news is being mixed with a «soft» news criteria, so that people would stay in front of the television because if some news item requires too much attention then people tend to look for something that needs less being focused on. (McManus 1994: 170-171) By viewing the results, it turns out that interviewers emphasize on discussing the conflict or bringing out the conflict in «soft» or promotional subjects, not trying to find out solutions or the conflict effects in the future. Interviewers define the conflict or the subject in the beginning of the interview. When reaching the end of the interview, the interviewers may not have the same focus with what they started off. Interviewers emphasize on the emotions when they define the subject. To alert human attention «soft» news criteria are being added to hard news subjects and while talking about «soft» or promotional news, then «soft» news characteristics are been emphasized on. The author suggested in the beginning of this thesis the idea, that interviewers may add entertainment frame when talking about all the subjects selected in this thesis. By looking at the analyze part of this thesis the author thinks that this hypothesis was correct and entertainment is being used despite the severity of the subjects.