Sirvi Autor "Jaagus, Jaak, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 18 18

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti raanikumere jäärežiimi ajalis-ruumiline muutlikkus ajavahemikul 1950/51 - 2004/05
(2006) Sooäär, Jekaterina; Jaagus, Jaak, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti sademete ekstreemumite korduvusperioodid
(Tartu Ülikool, 2015) Kamenik, Jüri; Jaagus, Jaak, juhendaja; Post, Piia, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti tuuleenergia atlase andmestiku moodustamine ja selle territoriaalse muutlikkuse analüüs
(Tartu Ülikool, 1995) Kull, Ain; Jaagus, Jaak, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Influence of atmospheric circulation on environmental variables in Estonia
(2005) Sepp, Mait; Jaagus, Jaak, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lumikatte kestuse uurimine Eestis marsruutvaatluste põhjal
(Tartu Ülikool, 2016) Hillep, Andres; Jaagus, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lumikatte sõltuvus reljeefist ja mere kaugusest Võrumaa ja Pärnumaa näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Arro, Annika; Jaagus, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Merejää paksuse muutlikkus Eesti rannikul
(Tartu Ülikool, 2015) Mahla, Kristjan; Jaagus, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Modelleerimissüsteemi WRF rakendamine ilmaennustamisel Eestis ja tulemuste verifitseerimine
(2010-08-16) Sarapu, Reidar; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Loodusgeograafia ja maastikuökoloogia õppetool; Jaagus, Jaak, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Multi-scale thermal remote sensing, machine learning and radiative flux modeling to assess urban overheating
(2023-06-30) Buo, Isaac Newton Kwasi; Sagris, Valentina, juhendaja; Jaagus, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Linnas on palju soojust neelavaid pindu, mis muudavad linna ümbritsevast maapiirkonnast soojemaks. Kuumalaine ajal tõuseb linna õhutemperatuur tasemeni, mis kahjustab inimeste tervist ja heaolu: linn kuumeneb üle. Kliimaprognoosid näitavad, et kuumalained muutuvad sagedasemaks ja intensiivsusemaks. Ruumiliste soojusandmete puudumine takistab oluliselt kuuma leevendamise kavade väljatöötamist. Väitekirjas kasutatakse kaugseiret, masinõpet ja kiirgusvoo erinevas mõõtkavas modelleerimist linnade ülekuumenemise hindamiseks. Kaugseire andmete kasutamisel on kaks probleemi: pilvede tõttu tekkivad andmelüngad ja erinevatelt satelliitidelt saadud andmete erineva ajasamm ruumiline täpsus. Töös loodi masinõppe mudelid, et täita lüngad satelliidi mõõdetud maapinna temperatuuri andmestikus ja luua suure lahutusvõimega sünteetilisi kaarte. Uuriti ka, kuidas keskmist kiirgustemperatuuri ehk inimkeha soojuskoormust saab modelleerida suurtes linnades suure ruumilise lahutusvõimega ning kuidas jalakäijale majade ja puude varju hinnata kõnnitee varju katvust arvutades. Töös genereeritud andmestik on oluline sisend linna ülekuumenemise vältimisel. Edasised uuringud peavad keskenduma masinõppemudelite täiustamisele, et ennustada maapinna temperatuuri ja modelleerida inimkeha soojuskoormust sõltuvalt liikumisharjumustest. Töös loodud andmestik koos sotsialmajanduslike ja demograafiliste andmetega võimaldab linnakeskkonda ülekuumenemisele paremini kohandada, tagamaks elanikkonna ohutuse ja heaolu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mutual effects of wind speed, air temperature and sea ice concentration in the Arctic and their teleconnections with climate variability in the eastern Baltic Sea region
(2018-05-14) Jakobson, Liisi; Jaagus, Jaak, juhendaja; Jakobson, Erko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
The Arctic is a key region from the perspective of the climatic change. Over the past half century, the Arctic region has warmed at about twice the global rate. It is essential to document and understand the changes, which is much more difficult in the Arctic than for example in the middle-latitudes. One of the biggest problem in the investigations is the spatial irregularity of data. Meteorological stations, which are difficult and expensive to establish and maintain, are sparsely distributed over the Arctic Ocean. We had a rare opportunity to use unique data collected during the Tara expedition. These data were not included into data assimilations and had a high vertical resolution. This gave us a chance to validate atmospheric reanalyses, which are widely applied in the Arctic research. The first ranked was ERA-Interim, still, no single product seems to agree better in all fields. The best reanalyses product for investigating near-surface variables turned out to be NCEP-CFSR. We used this reanalyses product to reveal interactions between 10 m wind speed and the key element of the Arctic climate system – the sea ice. Results showed that not only near-surface winds are influencing the sea ice; also, sea ice is influencing the near-surface winds. Decreasing sea ice generates less stable stratification and stronger near-surface winds. With good vertical resolution data from Tara expedition, for the first time, low-level jets and their generation mechanisms were characterised in the central Arctic. It helps modellers to improve models in the Arctic region. Why we should be interested in changes and interactions in the Arctic region? Because changes there may influence our weather and climate. Results showed that the temperature and wind speed at the 1000 hPa in the eastern Baltic Sea region have significant teleconnection with the sea ice concentration in some regions of the Arctic Ocean in all seasons. By tracking down the teleconnections between the rapidly changing Arctic region and the eastern Baltic Sea region we can get valuable information about possible future trends even if the changes in both regions were caused by a third factor. First attempts has been done to reveal the physical background of these interactions. Future work is needed to improve the understanding about it.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õhuniiskuse ajalis-ruumiline muutlikkus Eestis perioodil 1948-2013
(Tartu Ülikool, 2014-08-06) Hüdsi, Jane; Jaagus, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pikaajalised muutused lumikatterežiimis Eestis perioodil 1951-2015
(Tartu Ülikool, 2016) Viru, Birgit; Jaagus, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pikaajalised muutused vegetatsiooniperioodi algus- ja lõpukuupäevades ning kestus Eestis perioodil 1951-2012
(Tartu Ülikool, 2014-08-06) Viru, Birgit; Jaagus, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pilvisuse ajaline ja territoriaalne muutlikkus Eestis
(Tartu Ülikool, 2015) Karus, Kati; Jaagus, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Põhja-Atlandi ostsillatsiooni mõju Eesti ilmastiku kõikumistele
(Tartu Ülikool, 2016) Virro, Holger; Jaagus, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Põuasuse sesoonne, territoriaalne ja pikaajaline muutlikkus Eestis
(Tartu Ülikool, 2024) Leinus, Lauri; Jaagus, Jaak, juhendaja; Kull, Ain, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Sademed on teraviljade ja teiste põllukultuuride kasvatamiseks väga olulised. Vajalikke niiskusolusid saab hinnata erinevate põuasuse indeksitega, mille positiivsed väärtused näitavad keskmisest niiskemaid ilmaolusid ja negatiivsed väärtused kuivemaid tingimusi. Põuasuse hindamiseks on kasutatud standardiseeritud sademete indeksit (SPI) ja standardiseeritud sademete-evapotranspiratsiooni indeksit (SPEI). Käesolevas uurimistöös on kasutatud Eesti 23 ilmajaama ööpäeva keskmise õhutemperatuuri andmeid ajaperioodil 1951–2023 ja ööpäeva sademete summasid ajaperioodil 1948–2023. Leitud on kõigi ilmajaamade SPI ja SPEI ööpäevased väärtused perioodil 1. mai kuni 30. september, kusjuures antud päeva indeksi arvutamisel on arvesse võetud eelneva 30 päeva andmeid. Teostatud on SPI ja SPEI aegridade trendianalüüs, seejuures on muutuste olulisust hinnatud p-väärtuste alusel. SPI ja SPEI piirkondlikud keskmised väärtused on arvutatud eraldi Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti, Kesk-Eesti, Lääne-Eesti, Lääne-Eesti saarte ja Jõgeva maakonna ilmajaamade kohta. Muutuste graafikutel on kaks perioodi, mil põuasus on vähenenud. SPI kohaselt on keskmisest kuivemad tingimused olnud mai algusest kuni 24. maini, 22. juulist kuni 3. augustini ja 22. kuni 30. septembril. SPEI kohaselt on keskmisest kuivemad tingimused olnud mai algusest 12. juunini, 12. juulist kuni 25. augustini ja 11. kuni 30. septembril. Arvutused näitasid, et sademed on kõige rohkem suurenenud Kihnus ja kõige vähem Valgas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Snow cover dynamics and its impact on greenhouse gas fluxes in drained peatlands in Estonia
(2020-09-11) Viru, Birgit; Jaagus, Jaak, juhendaja; Mander, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Maa keskmine temperatuur on tööstusrevolutsiooni algusest tänaseks tõusnud ligikaudu ühe kraadi võrra. Talvise keskmise temperatuuri muutus Põhja-Euroopas on olnud suurem kui globaalne keskmine muutus. Õhutemperatuur on peamine tegur, mis määrab lumikatte kestuse ja paksuse, lumikate omakorda võib mõjutada talvist kasvuhoonegaaside (KHG) lendumist. Doktoritöö eesmärgiks oli analüüsida lumikatte muutlikkuse mõju KHG talvisele voole Eestis. Territoriaalsed erinevused lumikatte parameetrites Eestis on suured: selgelt erinevad teineteisest Lääne-Eesti saared ja rannikualad ning sisemaa. Lumikatte kestus varieerus 61 päevast Vilsandil kuni 130 päevani Kagu-Eesti kõrgustikel. Eestis on 66 aastaga lumikatte periood lühenenud keskmiselt 27 päeva võrra, eelkõige kevadise varasema sulamise tõttu. Välitöödel mõõdeti KHG süsihappegaasi (CO2), metaani (CH4) ja dilämmastikoksiidi ehk naerugaasi (N2O) lendumist kahest jääksoost (Ess-soo ja Laiuse) ning Järvselja kõdusookuusikus ja –kaasikus. Jääksoo on turbakaevandamise lõppemist tekkinud taimkatteta ala, mis ei seo süsihappegaasi ning on seetõttu oluline kasvuhoonegaaside allikas. Kõdusoometsadest ehk kuivendatud soometsadest lendus oluliselt nii CO2 (talvel 15–20% aastasest voost) kui ka N2O. Metaani voog oli mõlemas koosluses suhteliselt väike, kuid talvine voog moodustas 31–52% aastasest emissioonist jääksoodes ning 33–49% aastasest tarbimisest kõdusoometsas. Talvine N2O voog oli kõdusoometsas märkimisväärselt kõrgem kui jääksoos, moodustades nii kõdusookuusikus kui -kaasikus 87% aastasest lendumisest. Eriti suur oli lendumine külmumis/sulamistsüklite ajal: arvestades kõigi kolme gaasi kliimamõju, moodustas kõdusookaasikute talvine N2O voog põhilise osa selle ökosüsteemi aastasest KHG bilansist. Lumikatte paksuse ja erinevate KHG voogude vahel selge seos puudus, kuid puuduva või õhukese lumikatte korral oli voogude varieeruvus suur. Lumikatte kestuse jätkuv lühenemine ning paksuse ulatuslikum varieerumine suurendab tulevikus talviste KHG voogude osatähtsust veelgi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tuuleparameetrite hindamine erinevate HIRLAM-mudeli versioonidega Eesti rannikualadel ja saartel
(2004) Ansper, Ivar; Rõõm, Rein, juhendaja; Jaagus, Jaak, juhendaja