Põuasuse sesoonne, territoriaalne ja pikaajaline muutlikkus Eestis

Abstract

Sademed on teraviljade ja teiste põllukultuuride kasvatamiseks väga olulised. Vajalikke niiskusolusid saab hinnata erinevate põuasuse indeksitega, mille positiivsed väärtused näitavad keskmisest niiskemaid ilmaolusid ja negatiivsed väärtused kuivemaid tingimusi. Põuasuse hindamiseks on kasutatud standardiseeritud sademete indeksit (SPI) ja standardiseeritud sademete-evapotranspiratsiooni indeksit (SPEI). Käesolevas uurimistöös on kasutatud Eesti 23 ilmajaama ööpäeva keskmise õhutemperatuuri andmeid ajaperioodil 1951–2023 ja ööpäeva sademete summasid ajaperioodil 1948–2023. Leitud on kõigi ilmajaamade SPI ja SPEI ööpäevased väärtused perioodil 1. mai kuni 30. september, kusjuures antud päeva indeksi arvutamisel on arvesse võetud eelneva 30 päeva andmeid. Teostatud on SPI ja SPEI aegridade trendianalüüs, seejuures on muutuste olulisust hinnatud p-väärtuste alusel. SPI ja SPEI piirkondlikud keskmised väärtused on arvutatud eraldi Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti, Kesk-Eesti, Lääne-Eesti, Lääne-Eesti saarte ja Jõgeva maakonna ilmajaamade kohta. Muutuste graafikutel on kaks perioodi, mil põuasus on vähenenud. SPI kohaselt on keskmisest kuivemad tingimused olnud mai algusest kuni 24. maini, 22. juulist kuni 3. augustini ja 22. kuni 30. septembril. SPEI kohaselt on keskmisest kuivemad tingimused olnud mai algusest 12. juunini, 12. juulist kuni 25. augustini ja 11. kuni 30. septembril. Arvutused näitasid, et sademed on kõige rohkem suurenenud Kihnus ja kõige vähem Valgas.