Geograafia osakonna magistritööd – Master's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30329

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 216

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Urban-rural disparities in spatiotemporal and multimodal accessibility to pharmacy care in Tartu County, Estonia
(Tartu Ülikool, 2026) Mahawaththage, Kumari Anuruddhika; Poom, Age, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Pharmacies are vital frontline healthcare providers, yet equitable access is often hindered by spatial and temporal disparities along the urban-rural continuum. Despite increasing research into healthcare access, few studies comprehensively examine the combined influence of multimodal transport and temporal variations across different settlement contexts. This thesis addresses this gap by assessing spatiotemporal and multimodal pharmacy accessibility in Tartu County, Estonia, specifically focusing on identifying urban-rural disparities. The thesis evaluates pharmacy accessibility across 24 hours in two-hour intervals, focusing on typical workdays and Sundays. Using Python for advanced geospatial processing, the research integrates pedestrian networks, public transport schedules, and population register data to model walking and public transit modes. Through descriptive statistics and spatial analysis, the study quantifies travel-time dynamics and identifies geographic disparities across the urban, peri-urban, and rural areas of Tartu County. Results show that static proximity measures underestimate accessibility inequalities because they ignore temporal and multimodal differences. Urban areas in Tartu generally maintain high accessibility through walking and public transport, whereas peri-urban and rural areas experience significant transit shortages, with the disparity becoming even greater on Sundays. Importantly, during late-night and early-morning hours, public transport is largely unavailable across the county, leaving peri-urban and rural residents especially underserved, while walkbased accessibility remains limited to the urban core. This study offers important insights for regional planners and policymakers aiming to improve equitable access to pharmacy services across different settlement types. Future research could examine winter conditions, additional transport modes such as cycling and private car use, and additional socio-demographic factors, such as age and income, to provide a more comprehensive understanding of urban–rural healthcare accessibility disparities.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti liikuvusmudeli prototüübi kasutuselevõtu potentsiaal ruumilises planeerimises
(Tartu Ülikool, 2026) Mirka, Kaur-Markus; Poom, Age, juhendaja; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Magistritöö eesmärk on välja selgitada Eesti liikuvusmudeli prototüübi kasutuselevõtu potentsiaal ruumiplaneerijate ja geoinfospetsialistide seas. Töös uuritakse kohalike omavalitsuste ja ruumiplaneerimise konsultatsiooniteenust pakkuvate ettevõtete senist ruumiandmete ja -analüüsi tööriistade kasutuskogemust, ootusi ja vajadusi ning tegureid, mis mõjutavad liikuvusmudeli kasutuselevõttu. Uurimisküsimustele vastamiseks viidi läbi 13 poolstruktureeritud ekspertintervjuud. Intervjuusid analüüsiti hübriidse induktiiv-deduktiivse koodipõhise kvalitatiivse analüüsi abil. Tulemused näitavad, et Eesti liikuvusmudeli prototüübil on planeerimises kasutuselevõtu potentsiaal, kuid see on organisatsiooniti ebaühtlane. Mudelit tajutakse väärtuslikuna eelkõige arengustsenaariumide võrdlemisel, asukohavalikute- ja kättesaadavusanalüüside koostamisel ning visualiseerimisvahendina. Kasutuselevõttu mõjutavad organisatoorne võimekus, modelleerimiskogemus, andmete ajakohasus, tööriista kasutusmugavus ning otsustajate usaldus mudeli tulemuste vastu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Maapiirkondade eakate vaade digiühiskonnale
(Tartu Ülikool, 2026) Moora, Markus; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Bochkova, Mariia, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Eesti on rahvusvahelist tuntud kui tugev e-riik, kus digilahendused mängivad olulist rolli pea igas eluvaldkonnas. Samal ajal pole ääremaastumise ja rahvastiku vananemise tõttu digiühiskonnas osalemise võimalused erinevate piirkondade ja inimeste vahel jaotunud võrdselt. Käesolev magistritöö lähtub just sellest kitsaskohast ning eesmärgiks on uurida, kuidas digiühiskonna arengust maha jäänud ühiskonnagrupp – maapiirkondade eakad – mõtestavad digiühiskonna arengut, millises positsioonis nad ennast digiühiskonna suhtes näevad ning milliseid seoseid maaelu ja digitaliseerumise vahel tajuvad. Empiiriline osa tugineb laiema sekkumise (Tark Maaelu projekt) raames läbi viidud digiõppe eksperimendi andmetel. Sekkumises koguti nii kvantitatiivseid andmeid eakate digioskuste, digikasutuse ja heaolu muutustest kui ka kvalitatiivseid materjali õppimisaegsete peegelduste ja avatud vastuste kujul. Siin magistritöös on fookus kvalitatiivsel analüüsil. Tulemuste põhjal saab järeldada, et eakad mõtestavad digiühiskonda paratamatu normaalsusena ning suhtuvad digivahendite kasutamisse vajaduspõhiselt. Vanemaealised näevad digilahendustes väärtust eelkõige siis, kui need toetavad nende igapäevaseid vajadusi ja toimetulekut, kuid samas ei tohiks digilahendused asendada täielikult näiteks suhtlemist. Uuringu tulemused viitavad ka sellele, et grupipõhiselt läbiviidud digiõppel oli positiivne mõju osalejate heaolule ja digioskuste muutusele, suurendades lisaks nende digikasutust. Käesolevas töös järeldatakse täiendavalt, et digitaliseerumine vähendab maapiirkondades elavate eakate kõrvalejäämist vaid juhul, kui tehnoloogiad on rakendatud vajaduspõhiselt, ning tagatud on toe saamise ja vahetu inimliku kontakt uue tehnoloogia õppimise käigus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elamupiirkondade planeerimispraktikate areng Tartu, Harku ja Rae valdade detailplaneeringute näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Tummeltau, Karel; Kährik, Anneli, juhendaja; Metspalu, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Magistritöös uuritakse elamualade planeerimispraktikate arengut Tartu, Harku ja Rae valdade detailplaneeringute näitel aastatel 2000-2025. Töös analüüsitakse üld- ja detailplaneeringuid ning elamualade ruumilisi tunnuseid, et hinnata elamualade planeerimislahenduste muutumist ning jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendumist elamualade planeerimisel. Uurimistöö põhineb 208 elamualadega seotud detailplaneeringute analüüsil. Töö tulemustest selgub, et planeeri-mispraktikates on suurenenud tähelepanu jätkusuutlikkusele, eelkõige mitmekesisemale maa-kasutusele ja säästvatele liikumisviisidele, kuid mitmed ruumilised tunnused on muutunud vä-hesel määral. Näiteks üksikelamuarenduste ruumilised tunnused on jäänud suuresti sarnaseks. Kohalike omavalitsuste üldplaneeringud on muutunud jätkusuutlikkusega seotud põhimõtetega rohkem arvestavaks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eluasemekulude koormatus ja selle riskitegurid Eestis
(Tartu Ülikool, 2026) Mägi, Karoli; Kährik, Anneli, juhendaja; Kalm, Kadi, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva magistritöö eesmärk on analüüsida eluasemekulude koormatuse kujunemist Eestis ning selgitada selle erinevusi leibkondade demograafiliste, sotsiaalmajanduslike ja ruumiliste tunnuste lõikes. Töö põhineb Eesti Sotsiaaluuringu 2010., 2020. ja 2024. aasta andmetel ning kasutab peamise analüüsmeetodina binaarset logistilist regressiooni. Analüüsi toetamiseks kasutatakse ka kirjeldavat statistikat. Tulemused näitavad, et eluasemekulude koormatus on suurim eeskätt madala sissetulekuga, üksi elavate ja turuhinnaga üüripindadel elavate leibkondade seas. Olulist rolli mängivad ka eluaseme kasutamise vorm ja eluruumi omadused, kusjuures suurim tõenäosus olla koormatud esineb turuüürnike seas ning kõrgem koormatus on seotud ka pärast 2000. aastat ehitatud eluruumide ja eramutes elamisega. Piirkondlik ja ajaline analüüs osutab, et koormatus on tundlik majanduskeskkonna muutuste suhtes ning kasvas 2024. aastaks märgatavalt. Tulemused viitavad vajadusele sihipärasema eluasemepoliitika järele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Negatiivsete õhutemperatuuride summade ehk talve karmuse pikaajaline ja territoriaalne varieeruvus Eestis
(Tartu Ülikool, 2026) Okas, Reemet; Jaagus, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva magistritöö eesmärk oli analüüsida Eesti talvede karmuse pikaajalist ja territoriaalset muutlikkust (1951–2023), tuginedes negatiivsete temperatuuride summale (AFDD). Tulemused näitasid statistiliselt olulist soojenemistrendi kõigis vaatlusjaamades. Analüüs tuvastas kaks kriitilist murdepunkti: 1987. aasta, pärast mida muutusid talved ligikaudu 300 °C võrra pehmemaks ning 2010. aasta, pärast mida talvede karmus stabiliseerus ligikaudu -375 °C tasemel. Seda trendi ei põhjustanud mitte ainult üldine temperatuuri tõus, vaid ka talvise kliima homogeensemaks muutumine ja anomaalselt karmide talvede kadumine. Sesoonne klasteranalüüs näitas, et talve karmus ei sõltu vaid külma koguhulgast, vaid ka selle jaotusest talvekuude lõikes. Põhja-Atlandi ostsillatsiooni (NAO) analüüs kinnitas, et positiivsed NAO väärtused seostuvad järjepidevalt leebemate talveoludega, olles seega usaldusväärne Eesti talvede karmuse indikaator, kuigi regionaalsed mudelid näitavad, et sisemaa ilmajaamad on NAO indeksi kõikumise suhtes märgatavalt tundlikumad kui rannikualad, reageerivad mõlemad piirkonnad sellele suuremõõtmelisele atmosfääri tsirkulatsioonile sarnaselt.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vihmapeenarde taimkatte optimeerimine pajude (Salix integra) näitel evapotranspiratsiooni suurendamiseks
(Tartu Ülikool, 2026) Kass, Ülle; Kõiv-Vainik, Margit, juhendaja; Kondratenko, Jurijs, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva magistritöö eesmärk oli hinnata terveservalise paju (Salix integra) rolli evapotranspiratsiooni (ET) kujunemisel ning analüüsida, kuidas vee kättesaadavus mõjutab ET-d ja taimede füsioloogilist seisundit vihmapeenarde katsekehades. Katse viidi läbi kontrollitud välistingimustes, kus simuleeriti sademevee äravoolu erinevate drenaažirežiimide korral. Tulemused näitasid, et ET oli seotud nii taimede füsioloogilise seisundi kui ka atmosfäärinõudlusega (ET₀). Parema füsioloogilise seisundiga taimed olid üldjuhul seotud kõrgemate ET väärtustega, kuid suurema ET-ga kaasnes kohati taimede füsioloogilise seisundi lühiajaline halvenemine. Kirjanduse võrdlus näitas, et terveservaline paju seostus võrreldud liikide seas ühe kõrgema ET hinnanguga. Katseperioodi kõrge substraadiniiskuse tõttu ei avaldunud drenaažirežiimi mõju katsekehades selgelt. Tulemused rõhutavad taimkatte olulist rolli ET kujunemisel ning viitavad, et suure veekasutuspotentsiaaliga puittaimed võivad olla perspektiivsed liigid vihmapeenarde taimkatte kujundamisel parasvöötme kliimatingimustes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti niiduökosüsteemide metaanivoogude modelleerimine kambrimõõtmiste põhjal
(Tartu Ülikool, 2026) Kangro, Christina; Kasak, Kuno, juhendaja; Tamm, Ilona, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva magistritöö eesmärk oli analüüsida CH4 voogude seoseid vee-, mulla- ja topograafiliste parameetritega erinevatel niidutüüpidel ning võrrelda kahte meetodit Eesti niitude summaarsete CH4 voogude hindamiseks. Töö põhines kambrimõõtmistel kuuel Eesti niidualal 2025. aasta juulis, augustis ja septembris. Tulemused näitasid, et CH4 vooge kujundas eeskätt niiskusrežiim. Märgadel niitudel domineerisid positiivsed CH4 vood, kuivadel niitudel aga valdavalt nullilähedased või negatiivsed vood. Kõige tugevam seos ilmnes CH4 voo ja mullaniiskuse vahel. Topograafilistest tuletistest seostus TWI positiivselt nii mullaniiskuse kui ka CH4 voogudega, kuid TWI-põhiste kuu mudelite seletusvõime jäi tagasihoidlikuks (R2 = 0,162-0,227). Lihtsama märg/kuiv meetodi põhjal oli Eesti niitude juuli-septembri summaarne CH4 voog 1970,5 t CH4, samas kui TWI-põhine ruumiline mudel andis hinnanguks 1811,6 t CH4 ehk ligikaudu 8% väiksema väärtuse. Tulemused näitavad, et märgade ja kuivade niitude eristamine on Eesti niitude CH4 voogude hindamisel oluline ning geoinformaatilised meetodid võimaldavad siduda punktmõõtmised suuremate ruumiliste mustritega.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Loopealsete rohtse biomassi hindamine kaugseire- ja masinõppemeetoditega
(Tartu Ülikool, 2026) Luik, Iris; Uuemaa, Evelyn, juhendaja; Reitalu, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Magistritöö eesmärk oli hinnata kaugseire- ja masinõppemeetodite rakendatavust loopealsete rohtse biomassi modelleerimisel. Selleks treeniti neli erinevat otsustusmetsa mudelit, kasutades 97 uurimisalalt kogutud biomassi mõõtmisi ning Sentinel-1 ja Sentinel-2 satelliidiandmeid. Parima ennustustäpsuse saavutas Sentinel-1 ja Sentinel-2 andmeid kombineeriv mudel. Seejuures osutusid biomassi ennustamisel kõige olulisemateks tunnusteks taimkatteindeksid SAVI ja NDVI ning lähiinfrapuna ja punase serva spektraalkanalid, samas kui Sentinel-1 radariandmete panus mudeli ennustustäpsusesse jäi tagasihoidlikuks. Parimat mudelit rakendati heas seisus Lääne-Eesti loopealsetele, mille tulemusel valmis lauspinnaline rohtse biomassi hinnang. Tulemused viitavad, et loopealsete biomassi kaugseirepõhist hindamist mõjutavad nii treeningandmete arv ja nende paiknemine kui ka satelliidiandmete ruumilisest lahutusest tulenevad piirangud. Magistritöö näitab, et kaugseirel ja masinõppel on potentsiaal toetada poollooduslike koosluste seiret, täiendades traditsioonilisi välitöödel põhinevaid hindamismeetodeid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Põllukultuuride püsivate kahjustuste leidmine Sentinel-2 andmete abil
(Tartu Ülikool, 2026) Kuningas, Vete-Mari; Uuemaa, Evelyn, juhendaja; Veromann, Eve, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva magistritöö eesmärk oli töötada välja Sentinel-2 aegridadel põhinev metoodika püsivalt kahjustunud põllukultuuriga alade tuvastamiseks Eesti põllumajandusmaastikes. Töös kasutati aastate 2017–2024 Sentinel-2 EVI taimkatteindeksi aegridu, mille põhjal loodi erinevate lävenditega mudelid kahjustunud alade leidmiseks. Mudelite kombineerimisel koostati koondmudel, mille abil tuvastati püsivalt kahjustunud põllukultuuridega alad kogu Eestis. Tulemused näitasid, et kahjustused esinesid sagedamini laugemates ja kõrgema topograafilise niiskuse indeksi (TWI) väärtusega piirkondades ning olid seotud peamiselt liigniiskete gleistunud muldadega. Kokku tuvastati Eestis 957 ha püsivalt kahjustunud põllumajandusalasid, mis moodustas ligikaudu 0,16% analüüsitud põllumajandusmaast. Töö tulemused viitavad sellele, et Sentinel-2 aegridade abil on võimalik automaatselt kaardistada probleemseid põllumajandusalasid kogu Eesti ulatuses ning kasutada saadud infot põllumajandusmaastike kestlikumaks majandamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Teemakaartide koostamise tarkvara prototüübi loomine Unity mängumootoriga
(Tartu Ülikool, 2026) Trump, Daniel Henri; Aunap, Raivo, juhendaja; Viru, Birgit, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Magistritöö uurib lihtsustatud teemakaartide loomise rakenduse potentsiaali ruumiandmete õpetamise toetamiseks Eesti koolides. Prototüüprakendus arendati Unity mängumootori abil, võimaldades kasutajatel luua horopleet-teemakaarte Eesti haldusüksuste kohta CSV-andmete importimise teel. Prototüüpi hinnati kvalitatiivse kasutatavusuuringuga, mis ühendas ülesandepõhist testimist ja poolstruktureeritud intervjuusid viie geograafiaõpetajaga. Tulemused näitavad, et õpetajad näevad rakenduses selget väärtust, pakkudes välja mitmeid pedagoogilisi kasutusvõimalusi. Töö järeldab, et madala õpikõveraga teemakaartide loomise rakendus võiks täita puuduva lüli rolli traditsiooniliste atlaste ja professionaalsete geoinfosüsteemide vahel Eesti geograafiaõppes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
L. A. Mellini Liivimaa atlase Eestimaa kaardilehtede georefereerimine ja planimeetrilise täpsuse analüüs
(Tartu Ülikool, 2026) Paal, Mihkel; Aunap, Raivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Magistritöö eesmärk oli hinnata 19. sajandi alguse Mellini Liivimaa atlase planimeetrilist täpsust. Töö keskendus Eesti ala kaardilehtedele ja uuris nende moonutuste ruumilist mustrit ning selle mõju kaardilehtede mosaiikimisele. Analüüs põhines Mellini atlase ja tänapäevase referentsandmestiku mõisakeskuste leppemärkidel käsitsi märgitud homoloogsetel kontrollpunktipaaridel. Moonutuste hindamiseks kasutati diferentsiaalset moondeanalüüsi, mille abil koostati kümne kaardilehe moondeväljade kaardid. Tulemused näitavad, et atlase planimeetriline täpsus varieerub nii lehtede vahel kui ka lehtede sees ning kohati viitavad moondeväljade mustrid erinevate alusmaterjalide võimalikele liitekohtadele. Töö tulemusena valmis ka Mellini atlase Eesti alade kaardilehtede mosaiikimise teel loodud georefereeritud kaardikangas, mille loomise problemaatika kinnitas atlase geomeetrilist ebaühtlust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ruumiline optimeerimispõhine multikriteeriumianalüüs Eesti merekatsealade kandidaatide tuvastamisel
(Tartu Ülikool, 2026) Niitra, Bernard Raafael; Aunap, Raivo, juhendaja; Piirimäe, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Sarnaselt muule transpordivaldkonnale on autonoomsete juhtimissüsteemide kasutamine merenduses üha levinum. Eestis tegutseb mitmeid meretehnoloogiate tootmise ja arendamisega tegelevaid ettevõtteid ja asutusi, millel on kasvav vajadus oma tooteid päris keskkonnatingimustes katsetada. Magistritöö eesmärk oli leida Eesti mereruumist autonoomse väikerobootika ning autonoomsete laevade katsetamiseks kõrge sobivusega alad. Eesmärgi täitmiseks teostasin ruumilise multikriteeriumianalüüsi (MCA), kus ühendasin kvalitatiivse sisendi ruumiandmetega. MCA tulemuseks olid pidevate väärtustega sobivuspinnad, millelt leidsin optimeerimisalgoritmide abil kindlate ruumiliste parameetritega katsealakandidaadid. Tulemuste valideerimiseks hindasin variatsioonipõhisel meetodil sobivuspindade ebakindlust. Leitud katsealakandidaadid on tulevikus praktikas kasutatavad, võimaldades meresõidukeid kohalikes tingimustes turvaliselt testida. Täiendav panus seisneb ruumilise MCA ja geomeetrilise optimeerimise sidumises, pakkudes metoodilist raamistikku, mida saab kasutada ka teistes ruumilise planeerimise ülesannetes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Talunimede tuvastamise automatiseerimine Eesti põhikaartide näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Anttila, Maria; Aunap, Raivo, juhendaja; Orasmaa, Siim, juhendaja; Tampuu, Ardi, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kohanimesid on traditsiooniliselt kogutud uurijate ja huviliste tarbeks kaartidelt käsitsi, kuid arvutitehnika arenedes on võimalik nimekorjet automatiseerida ja seega protsessi kiirendada. Keskseks automatiseeritud lahenduseks on masinõppele toetuv tekstituvastus (OCR – Optical Character Recognition). Kui nimi on olemas kohanimede loendis, saab tuvastustulemuse ühendada selle alusel. Eesti talunimede loendit aga olemas pole, kuigi praegused talunimed, mis on hajaasustusaladel katastriüksuste lähiaadressid, on võimalik ruumipäringuga kätte saada. Käesolevas töös katsetatakse tekstituvastuse mudelite sobivust eestikeelse kaardiandmestiku talunimede tuvastamisele kolme erineva aja Eesti põhikaartide näitel viiel testalal. Taolise andmestiku väljakutsed on nii keel, mis pole OCR-lahenduste peavool, kui ka kaartide müra. Tuvastuseks valiti viis vabavaralist ja kolm mitmemodaalset mudelit ning lisaks loodi vabavaralisele EasyOCR-ile ja Gemini 3-ele põhinev kombineeritud meetod. Adekvaatseid tulemusi saavutati EasyOCR-i ja kõikide mitmemodaalsete mudelite ning kombineeritud meetodiga, mis ühendab kahe mudeli tugevused. Sobivuse mõõdikuks on F1-skoor, mis on tuvastuse saagise ja täpsuse harmooniline keskmine. Lisaks uuriti võimalusi ühendada erinevate aegade nimekihte teisenduskauguse abil, kuid see nõuaks lisaks teist keeletehnoloogilist lahendust tulenevalt nimemuutuste mitmekesisusest. Töö praktiliseks väljundiks on tervet tuvastusprotsessi hõlmav Python-skript.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mahajäetud turbatootmisalade tuvastamine masinõppe abil
(Tartu Ülikool, 2026) Kärt, Egert; Kull, Ain, juhendaja; Guaman Pintado, Pamela Maricela, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas magistritöös analüüsitakse mahajäetud turbatootmisalade tuvastamise võimalusi Eestis, kasutades kaugseireandmeid ja masinõppemeetodeid. Töö eesmärk oli hinnata, kui täpselt suudab otsustusmetsa (Random Forest) algoritm eristada aktiivseid, mahajäetud ja taastatud turbatootmisalasid ning millised tunnused panustavad klassifitseerimisse kõige enam. Analüüsis kasutati Sentinel-1 radariandmeid, Sentinel-2 multispektraalseid satelliidipilte ning Maa- ja Ruumiameti kõrgusmudelil põhinevaid topograafilisi andmeid. Mudelis kasutati spektraalindekseid, radari tagasihajumise väärtusi ja lokaalset varieeruvust kirjeldavaid tunnuseid. Mudeli tõlgendatavus parandamiseks rakendati uuringus SHAP-analüüsi (Shapley Additive exPlanations). Tulemused näitasid, et otsustusmetsa mudel suutis mahajäetud turbatootmisalasid eristada. 3x3 piksli suuruse akna kasutamine andis ligikaudu sama täpse tulemuse kui 5x5 piksli suurune aken. Kõige olulisemad tunnused olid VH-polarisatsiooni (vertikaal-horisontaal) radari tagasihajumine, NDVI (normaliseeritud vegetatsiooniindeks) ja NDMI (normaliseeritud niiskusindeks). Kaugseireandmete ja masinõppe kombineerimine võimaldab koostada esmase ülevaate võimalikest mahajäetud turbatootmisaladest Eestis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mapping Surface Urban Heat Islands and the influence of urbanization and heatwaves on urban climate through Local Climate Zones in Tallinn – 2014 and 2022
(Tartu Ülikool, 2025) Mühlbauer, Moritz; Sagris, Valentina, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
This study analyses urbanization and Surface Urban Heat Island (SUHI) Intensity in Tallinn in 2014 and 2022, focusing on changes during heatwave and non-heatwave conditions. Urbanization was assessed through Local Climate Zone (LCZ) mapping based on supervised classification using building, land cover data, and Landsat 8 imagery. Satellite-derived Land Surface Temperature (LST) was used to evaluate thermal patterns and SUHI intensity. The results indicate urban densification in and around Kesklinn, with no clear evidence of urban sprawl within municipal boundaries. SUHI intensity was consistently higher during heatwaves, particularly in compact, impervious zones, while vegetated and pervious areas mitigated excess heat. Despite built-up densification, no overall increase in SUHI extent or intensity from 2014 to 2022 was observed. The findings underscore the role of land cover in thermal vulnerability and highlight the importance of green infrastructure in climate adaptation. Future studies should refine the methodology in the selection of the reference climate zone for SUHI/non-SUHI delineation and extend the temporal range to enhance the accuracy of SUHI intensity assessments.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Comparing raster visualization techniques for environmental indices: univariate and bivariate mapping in Estonia
(Tartu Ülikool, 2025) Fang, Wenyi; Kmoch, Alexander, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Visualizing environmental data effectively is crucial for understanding ecological patterns and communicating spatial information. This study compares three cartographic visualization techniques for raster data: univariate mapping, bivariate mapping, and value-by-alpha mapping. To achieve this, this research applied Principal Component Analysis (PCA) to five remote sensing indices (NDVI, NDWI, BSI, NDMI, and LST), and visualized the first two principal components (PC1 and PC2) across four diverse landscapes in Estonia. The objective is to assess the strengths and limitations of these methods in representing complex ecological conditions. Univariate maps were created using a GIS-based weighted overlay method, applying PC1 loadings to generate single-variable sustainability maps. Bivariate mapping included standard bivariate maps, corner models emphasizing extreme combinations, and diagonal models highlighting variable interactions. Value-by-alpha maps employed color to encode PC1 and transparency for PC2, enhancing interpretability. At the same time, quantile and equal interval classifications were applied and compared to illustrate their influence on visual contrast and interpretation. Results indicate that univariate maps offer clear, easily interpretable spatial distributions which are suitable for public communication. Bivariate maps effectively display complex ecological states, with the corner model highlighting extremes and the diagonal model emphasizing variable divergence. Value-by-alpha maps selectively highlight critical zones, though their performance depends on transparency settings. Quantile classification enhances contrast but can overemphasize rare values, while equal interval classification maintains a direct representation of data ranges. Ultimately, the choice of classification and visualization method must align with map objectives whether for exploration analysis, public communication, or expert interpretation. The proposed framework advances multivariate environmental visualization by integrating PCA-based dimensionality reduction with tailored cartographic strategies, offering practical guidance for effective ecological communication and decision-making.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Patterns of inequalities in housing energy efficiency and links with population risk factors in Tallinn, Riga and Vilnius
(Tartu Ülikool, 2025) Gončarovs, Kirils; Kährik, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
The introduction of the EU Emission Trading System in the residential building sector poses a risk of increased energy poverty, particularly during the energy crisis. Energy poverty disproportionally affects different population groups due to the vulnerabilities to price changes and underlying inequalities of access to energy-efficient housing. Thus, monitoring the inequalities associated with housing energy efficiency is important for facilitating just energy transition. To evaluate the current patterns of inequalities in access to energy-efficient housing, the study develops a machine learning-based modelling framework to mitigate the limitations of the existing data availability on building-level energy performance. The study applied the developed methodology to assess the building energy performance in three cities – Tallinn, Riga, and Vilnius – to further identify the inequalities associated with access to energy-efficient housing between the different population groups. The study identified that within the context of the three capital cities, the existing inequalities related to access to energy-efficient housing can be understood through the prism of the spatial unequal distribution of occupational groups, particularly in relation to low occupational groups, and the housing market segmentation.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kuivendatud siirdesoo- ja rabametsade süsinikubilanss
(Tartu Ülikool, 2025) Truupõld, Joosep; Soosaar, Kaido, juhendaja; Ranniku, Reti, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Magistritöö eesmärk oli hinnata nelja kõdusoometsa süsinikubilanssi ökosüsteemi ja mulla tasandil ning uurida, kuidas neid mõjutavad peapuuliik, mullaomadused ja keskkonnatingimused. Kolm uurimisala (kaasik, männik ja kuusik) paiknesid kuivendatud siirdesoomullal ning üks männik kuivendusest mõjutatud rabamullal. Uurimisalad erinesid kuivenduse astme, toiteainete sisalduse ja taimestiku poolest. Süsinikubilanssi hinnati biomeetriliste meetoditega. Tulemused näitasid, et ökosüsteemi tasandil oli süsinikubilanss positiivne nii toitaineterikkas kuusikus kui ka toitainetevaeses raba männikus – mõlemal juhul seoti aastas rohkem süsinikku, kui ökosüsteemist eraldus. Kõdusoometsade pikaajalist mõju kliimale näitab mulla süsinikubilanss. Mulla tasandil kujunes bilanss negatiivseks kõikjal, kus kuivenduse mõju oli intensiivne. Ainus nõrgalt positiivne bilanss ilmnes vaid kõrgema veetasemega raba männikus. Selle põhjuseks olid väiksemad süsiniku väljundvood ning suur maa-alune produktsioon. Süsiniku allokatsioonil on mulla süsinikubilansi kujunemisel oluline roll. Samas näitas kuusiku näide, et ka suure maa-aluse produktsiooni korral võib bilanss kujuneda negatiivseks, kui süsiniku väljundvood on suured. Mulla süsiniku väljundvoogude peamiseks komponendiks oli heterotroofne hingamine, mille varieeruvus sõltus eeskätt mullatemperatuurist ning igale uurimisalale omastest keskkonnatingimustest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ettevõtete roll maapiirkondade digitaalses innovatsioonis Võru maakonna näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Rosenberg, Agnes; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Pastak, Ingmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Magistritöö eesmärk on uurida digiinnovatsiooni maapiirkonnas Võrumaa näitel, keskendudes ettevõtjate vaatele. Muutused rahvastikus ja tööturul nõuavad kohanemist ja üks võimalus muutustega toime tulla on panustada digiinnovatsiooni. Ettevõtete panuse uurimiseks tehti 14 ekspertintervjuud üleriigiliste, innovatsiooniks vajalikku taristut pakkuvate ettevõtetega ning piirkonna ettevõtlusvõrgustike juhtide ja ettevõtjatega. Tulemustest selgub, et üleriigilisi ettevõtteid motiveerib maapiirkonnas tegutsema vastutustunne ja soov pakkuda oma teenust kõikjal Eestis. Kohalikud ettevõtjad panustavad innovatsiooni, et efektiivistada oma tootmist, ning investeerivad kohalikku ellu, et arendada elu oma kodupiirkonnas. Ettevõtted ootavad riigilt ja kohalikult omavalitsuselt äritegevust toetavat infrastruktuuri ja mõistlikku asjaajamist, digiinnovatsiooni levikut takistab sageli puudulik ligipääs kiirele internetiühendusele. Innovatsioonile aitab kaasa laiapõhjaline koostöö.

Sirvi

Viimati lisatud