Geograafia osakonna magistritööd – Master's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30329

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 201

Mapping Surface Urban Heat Islands and the influence of urbanization and heatwaves on urban climate through Local Climate Zones in Tallinn – 2014 and 2022
(Tartu Ülikool, 2025) Mühlbauer, Moritz; Sagris, Valentina, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
This study analyses urbanization and Surface Urban Heat Island (SUHI) Intensity in Tallinn in 2014 and 2022, focusing on changes during heatwave and non-heatwave conditions. Urbanization was assessed through Local Climate Zone (LCZ) mapping based on supervised classification using building, land cover data, and Landsat 8 imagery. Satellite-derived Land Surface Temperature (LST) was used to evaluate thermal patterns and SUHI intensity. The results indicate urban densification in and around Kesklinn, with no clear evidence of urban sprawl within municipal boundaries. SUHI intensity was consistently higher during heatwaves, particularly in compact, impervious zones, while vegetated and pervious areas mitigated excess heat. Despite built-up densification, no overall increase in SUHI extent or intensity from 2014 to 2022 was observed. The findings underscore the role of land cover in thermal vulnerability and highlight the importance of green infrastructure in climate adaptation. Future studies should refine the methodology in the selection of the reference climate zone for SUHI/non-SUHI delineation and extend the temporal range to enhance the accuracy of SUHI intensity assessments.
Comparing raster visualization techniques for environmental indices: univariate and bivariate mapping in Estonia
(Tartu Ülikool, 2025) Fang, Wenyi; Kmoch, Alexander, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Visualizing environmental data effectively is crucial for understanding ecological patterns and communicating spatial information. This study compares three cartographic visualization techniques for raster data: univariate mapping, bivariate mapping, and value-by-alpha mapping. To achieve this, this research applied Principal Component Analysis (PCA) to five remote sensing indices (NDVI, NDWI, BSI, NDMI, and LST), and visualized the first two principal components (PC1 and PC2) across four diverse landscapes in Estonia. The objective is to assess the strengths and limitations of these methods in representing complex ecological conditions. Univariate maps were created using a GIS-based weighted overlay method, applying PC1 loadings to generate single-variable sustainability maps. Bivariate mapping included standard bivariate maps, corner models emphasizing extreme combinations, and diagonal models highlighting variable interactions. Value-by-alpha maps employed color to encode PC1 and transparency for PC2, enhancing interpretability. At the same time, quantile and equal interval classifications were applied and compared to illustrate their influence on visual contrast and interpretation. Results indicate that univariate maps offer clear, easily interpretable spatial distributions which are suitable for public communication. Bivariate maps effectively display complex ecological states, with the corner model highlighting extremes and the diagonal model emphasizing variable divergence. Value-by-alpha maps selectively highlight critical zones, though their performance depends on transparency settings. Quantile classification enhances contrast but can overemphasize rare values, while equal interval classification maintains a direct representation of data ranges. Ultimately, the choice of classification and visualization method must align with map objectives whether for exploration analysis, public communication, or expert interpretation. The proposed framework advances multivariate environmental visualization by integrating PCA-based dimensionality reduction with tailored cartographic strategies, offering practical guidance for effective ecological communication and decision-making.
Patterns of inequalities in housing energy efficiency and links with population risk factors in Tallinn, Riga and Vilnius
(Tartu Ülikool, 2025) Gončarovs, Kirils; Kährik, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
The introduction of the EU Emission Trading System in the residential building sector poses a risk of increased energy poverty, particularly during the energy crisis. Energy poverty disproportionally affects different population groups due to the vulnerabilities to price changes and underlying inequalities of access to energy-efficient housing. Thus, monitoring the inequalities associated with housing energy efficiency is important for facilitating just energy transition. To evaluate the current patterns of inequalities in access to energy-efficient housing, the study develops a machine learning-based modelling framework to mitigate the limitations of the existing data availability on building-level energy performance. The study applied the developed methodology to assess the building energy performance in three cities – Tallinn, Riga, and Vilnius – to further identify the inequalities associated with access to energy-efficient housing between the different population groups. The study identified that within the context of the three capital cities, the existing inequalities related to access to energy-efficient housing can be understood through the prism of the spatial unequal distribution of occupational groups, particularly in relation to low occupational groups, and the housing market segmentation.
Kuivendatud siirdesoo- ja rabametsade süsinikubilanss
(Tartu Ülikool, 2025) Truupõld, Joosep; Soosaar, Kaido, juhendaja; Ranniku, Reti, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Magistritöö eesmärk oli hinnata nelja kõdusoometsa süsinikubilanssi ökosüsteemi ja mulla tasandil ning uurida, kuidas neid mõjutavad peapuuliik, mullaomadused ja keskkonnatingimused. Kolm uurimisala (kaasik, männik ja kuusik) paiknesid kuivendatud siirdesoomullal ning üks männik kuivendusest mõjutatud rabamullal. Uurimisalad erinesid kuivenduse astme, toiteainete sisalduse ja taimestiku poolest. Süsinikubilanssi hinnati biomeetriliste meetoditega. Tulemused näitasid, et ökosüsteemi tasandil oli süsinikubilanss positiivne nii toitaineterikkas kuusikus kui ka toitainetevaeses raba männikus – mõlemal juhul seoti aastas rohkem süsinikku, kui ökosüsteemist eraldus. Kõdusoometsade pikaajalist mõju kliimale näitab mulla süsinikubilanss. Mulla tasandil kujunes bilanss negatiivseks kõikjal, kus kuivenduse mõju oli intensiivne. Ainus nõrgalt positiivne bilanss ilmnes vaid kõrgema veetasemega raba männikus. Selle põhjuseks olid väiksemad süsiniku väljundvood ning suur maa-alune produktsioon. Süsiniku allokatsioonil on mulla süsinikubilansi kujunemisel oluline roll. Samas näitas kuusiku näide, et ka suure maa-aluse produktsiooni korral võib bilanss kujuneda negatiivseks, kui süsiniku väljundvood on suured. Mulla süsiniku väljundvoogude peamiseks komponendiks oli heterotroofne hingamine, mille varieeruvus sõltus eeskätt mullatemperatuurist ning igale uurimisalale omastest keskkonnatingimustest.
Ettevõtete roll maapiirkondade digitaalses innovatsioonis Võru maakonna näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Rosenberg, Agnes; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Pastak, Ingmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Magistritöö eesmärk on uurida digiinnovatsiooni maapiirkonnas Võrumaa näitel, keskendudes ettevõtjate vaatele. Muutused rahvastikus ja tööturul nõuavad kohanemist ja üks võimalus muutustega toime tulla on panustada digiinnovatsiooni. Ettevõtete panuse uurimiseks tehti 14 ekspertintervjuud üleriigiliste, innovatsiooniks vajalikku taristut pakkuvate ettevõtetega ning piirkonna ettevõtlusvõrgustike juhtide ja ettevõtjatega. Tulemustest selgub, et üleriigilisi ettevõtteid motiveerib maapiirkonnas tegutsema vastutustunne ja soov pakkuda oma teenust kõikjal Eestis. Kohalikud ettevõtjad panustavad innovatsiooni, et efektiivistada oma tootmist, ning investeerivad kohalikku ellu, et arendada elu oma kodupiirkonnas. Ettevõtted ootavad riigilt ja kohalikult omavalitsuselt äritegevust toetavat infrastruktuuri ja mõistlikku asjaajamist, digiinnovatsiooni levikut takistab sageli puudulik ligipääs kiirele internetiühendusele. Innovatsioonile aitab kaasa laiapõhjaline koostöö.
Soomes elavate Eesti päritolu inimeste assimilatsiooni mõjutavad tegurid
(Tartu Ülikool, 2025) Mihhailov, Eliiza Anastasia; Kalm, Kadi, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva magistritöö eesmärk on uurida ja mõista, mis tegurid mõjutavad Soomes elavate Eesti päritolu inimeste assimilatsiooni. Töös kasutatakse 2019. aastal läbi viidud küsitlusuuringu andmeid, millele toetudes loodi kaks sõltuvat tunnust, millega leida assimilatsiooni mõjutavaid tegureid. Tegurite välja selgitamiseks teostatakse binaarne logistiline regressiooni. Analüüsist selgus, assimileerus väiksem arv inimesi kui eelnev kirjandus näitaks. Sugu, rahvus, tööalane staatus ja abikaasa rahvus mõjutavad olulisele assimilatsiooni tõenäosust. Linnades ja suure mitmekesisusega piirkondades on assimilatsiooni tõenäosus väiksem. Kirde-Eesti päritolu suurendab kultuurilist ja vähendab sotsiaalset assimilatsiooni. uudiste lugemine mõjutab suhteid riikidega. Uurimistöö on aktuaalne, sest rände kasvuga on inimestel aina rohkem kokkupuuteid teiste kultuuridega. Lisaks on Soome Eesti oluliseim sihtriik ning kõige rohkem eestlasi elab seal.
Kortermajade renoveerimise piirkondlikud erinevused Eestis
(Tartu Ülikool, 2025) Kuhi, Kerttu; Kalm, Kadi, juhendaja; Tammaru, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva magistritöö eesmärk on selgitada välja, millised on kortermajade renoveerimise piirkondlikud erinevused Eestis ning kuidas need seonduvad elanike sotsiaaldemograafilise koosseisuga. Töös kasutatakse Eesti Statistikaameti statistilise registri individuaalandmeid ja eluruumiandmeid, mille põhjal on võimalik grupeerida renoveerimata, renoveeritud ja uued kortermajad ning renoveerimise puhul keskendutakse perioodil 1946-1999 ehitatud kortermajadele. Andmete põhjal kaardistatakse renoveeritud kortermajade ja nende elanike paiknemise piirkondlikud erinevused ning multinomiaalse regressioonimudeliga leitakse analüüsialuste piirkondade kortermajade sotsiaaldemograafilised erinevused. Lisaks eristati kortermajade puhul suuri ja väikseid kortermaju. Töö tulemustest selgus, et renoveerimise määr ja sotsiaaldemograafilised koosseisud on piirkonniti väga erinevad. Kuna vähekindlustatud elanikud on koondunud renoveerimata kortermajadesse, siis see soodustab energiavaesuse süvenemist ja vähendab kortermajade renoveerimise tõenäosust.
Puurkaevuandmetel põhinev metoodika üle-eestiliseks põhjavee kaitstuse hindamiseks ja visualiseerimiseks
(Tartu Ülikool, 2025) Hints, Liina; Aunap, Raivo, juhendaja; Männik, Magdaleena, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Põhjavee kaitstuse kaarte kasutatakse sisendina planeerimise, veemajanduse ja looduskaitse valdkondade otsustusprotsessides. Eesti aladest katab piisava detailsusega, 1 : 50 000 põhjavee kaitstuse baaskaart siiani aga ainult kolmandiku. Magistritöö eesmärk oli töötada välja puurkaevude andmestikule tuginev metoodika, mis võimaldaks põhjavee kaitstust hinnata ja visualiseerida automaatselt terve Eesti ulatuses. Metoodika töötati välja kogu puurkaevude andmebaasi peal, selle rakendamiseks loodi Pythonil ning QGIS-il põhinev töövoog. Töö tulemusena arvutati kaitstuse klass kõigile piisava andmestikuga Eesti puurkaevudele (22 686) ning valmis üle-eestilise katvusega adaptiivne põhjavee kaitstuse ruutkaart, mille võreruutude suurus sõltub alusandmete tihedusest piirkonnas. Tulemuste valideerimine võrdlusena olemasolevate kaitstuse kaartidega kinnitas metoodika ja ruutkaardi head toimimist enamikes Eesti piirkondades.
Analyzing the relationships between crime and socio-economic and spatial factors using random forest: a case study of Tallinn
(Tartu Ülikool, 2024) Yu, Cheng-Wei; Uuemaa, Evelyn, juhendaja; Kalm, Kadi, juhendaja; Kmoch, Alexander, juhendaja; Zalite, Janis, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
The spatial factors of crime and its socioeconomic background are important topics in crime research. This study uses a grid framework to represent various spatial, environmental, and socioeconomic factors across Tallinn in 500-meter grids. The study aims to predict the number of crimes in each grid cell through a random forest machine learning model and identify the main contributing factors. Machine learning models do not explain causal relationships between variables but highlight possible correlations, so crime factors need to be discussed within Tallinn's context. Among various types of crime, the factor of commercial locations shows the strongest relationship with the number of crimes. These reflect the concentration of economic activities, assets, and the gathering of people, which are important conditions for crime motivations. Secondly, factors such as the number of renters and the population with low socioeconomic status are associated with the number of crimes against public order.
Differences in bike-sharing usage among varying demographic groups and its association with station-surrounding characteristics in Tartu, Estonia
(Tartu Ülikool, 2024) Cai, Xiao; Silm, Siiri, juhendaja; Hadachi, Amnir, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
The bike share system offers a wide range of benefits to promote human mobility. However, many bike share systems favor particular demographic groups (e.g., younger people and males), suggesting that the resulting benefits are not equally distributed among the public. To this end, the goal of this thesis is to empirically examine the differences in bike-sharing usage among varying demographic groups and its association with station-surrounding characteristics (i.e., land use, transport infrastructure, and population distribution) in Tartu, Estonia. For doing so, non-parametric tests (i.e., the Mann-Whitney U test and the Kruskal-Wallis H test) and the hot spot analysis were conducted to investigate the gender-based and age-based differences in bike-sharing usage; an explainable machine learning regression algorithm (i.e., gradient boosting decision trees) was used to examine the complex relationships between station-surrounding characteristics and bike-sharing usage by eight demographic groups. The findings suggest that bike-sharing usage varied among eight demographic groups in general; bike-sharing usage by varying demographic groups was differently influenced by various station-surrounding characteristics. The floor area ratio and the proportion of commercial land played the most important role in increasing bike-sharing usage. Other relative important characteristics included the proportion of public land, bike lanes, the number of foreigner residents, and population composition. Especially, it found that bike lanes were of particular concern to female users due to road safety issues; the population distribution of senior residents around bike stations played a particularly important role in increasing their use of the bike share system when compared to other age groups. These findings can provide the bike share system owner with significant insights into interventions for increasing bike-sharing usage of groups with specific demographics, so that inclusivity and equity in urban transportation could be promoted.
Mental health and well-being of late working age and older adults in Estonian urban and rural areas
(Tartu Ülikool, 2024) Nosikova, Arina; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
The distribution of mental health and aging problems among the Estonian population negatively reflects the large sectors of the population. The most vulnerable group is elderly people. This analysis has been conducted to see transformations of aging within the outlying group of late working age and older adults (56+) in rural areas. Prepared and held logistic regression models based on the Estonian National Mental Health Study to help with identifying effects of environmental and other contextual variables on the target group in different types of settlements. In the study, four dependent and 14 independent variables were selected. Dependent variables represent four mental health related health conditions: registered mental health disorders, selffeeling of health condition, depression risk and life satisfaction. Independent variables are divided for 4 groups: general social-economic factors, lifestyle habits and social connections, psychological profile and risk factors and environment. Based on 16 logistic regression models, environmental variables reveal less importance compare to other three groups of variables. In particular, green infrastructure only had a positive statistically significant influence on life satisfaction among rural elderly people. Additionally, a positive statistically significant effect from green infrastructure was shown in the reduction of depression risk among rural late working age and older adults. The reverse effect has been found in an urban elderly group of people but elaborated due to specifics of the blue infrastructure variable. While social media use among elderly people was not proven as a positive side effect of communication, satisfaction with friends as a face-to-face communication tool was proven in both groups.
Sotsiaalse innovatsiooni võimalused maapiirkonnas: Järvamaa ja Hiiumaa näide
(Tartu Ülikool, 2024) Kirss, Mari; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Plüschke-Altof, Bianka, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Innovatsioon on laialt levinud mõiste ning seda kasutatakse väga erinevates valdkondades. Maapiirkonna elu jätkusuutlikkuse tagamiseks ja sealsete probleemidega tegelemiseks nähakse ühe lahendusena sotsiaalset innovatsiooni. Magistritöö eesmärk on välja selgitada maapiirkonnas elluviidava sotsiaalse innovatsiooni iseloomulikud tunnused ning peamised võimalused ja takistused Hiiumaa ja Järvamaa näitel. Uurimust viiakse läbi innovatsiooni biograafia meetodiga. Töö käigus uuriti ühtteist sotsiaalse innovatsiooni projekti, et mõista missugused innovatsioonid maapiirkonnas sünnivad ning millised on toetavad ja takistavad tegurid selle elluviimisel. Järvamaal ja Hiiumaal sündinud innovatsioonid on peamiselt alt üles algatused, mille eesmärgiks on soov panustada laiemale üldsusele koos kogukonna heaolu suurendamisega. Peamised toetavad tegurid on isiklikud kontaktid, väike ja toetav kogukond, maaline elukeskkond ning elanike iseloomulikud jooned. Peamisteks takistusteks on elanike vähesus, pikad vahemaad, kohaliku omavalitsuse passiivsus ja kehv ligipääsetavus ühistranspordiga. Samal ajal nii tugevuse kui nõrkusena toodi välja osapoolte vahelist koostööd.
Seosed elukohalähedase roheluse ja vaimse heaolu vahel
(Tartu Ülikool, 2024) Pikk, Jürgen; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Aasa, Anto, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Magistritöö eesmärk on uurida, kas ja millist mõju avaldab elukohalähedane rohelus vaimsele heaolule. Kasutades Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu (RVTU) andmeid, uuritakse regressioonanalüüsi abil, millised mõõdetud (objektiivsed) ja tajutavad (subjektiivsed) rohelust ja looduskeskkonda kirjeldavad näitajad on olulisteks tunnusteks, ennustamaks eluga rahulolu, depressiooniriski ning diagnoosi olemasolu. Samuti uuritakse, kui tugevalt on omavahel seotud objektiivsed ja subjektiivsed keskkonnanäitajad. Analüüsi tulemusena selgus, et uuritavatest objektiivsetest keskkonnatunnusest oli statistiliselt oluline vaid rahulolu ennustavas mudelis kaugus lähimast riiklikust kaitsealast. Subjektiivsed keskkonnatunnused olid seevastu olulisteks tunnusteks nii rahulolu, depressiooniriski kui ka diagnoosi olemasolu ennustavates mudelites. Subjektiivsete ja objektiivsete keskkonnanäitajate omavahelised korrelatsioonid olid kas väga nõrgad või olematud.
Aastaaegade ja helitausta mõju emotsioonide tekkele tänavaruumis: pildipõhine eksperiment
(Tartu Ülikool, 2024) Saar, Mairit; Poom, Age, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Linnaruum ja sealne keskkond on motiveerivad tegurid, et üha rohkem autostuvas ühiskonnas valitaks isikliku sõiduauto asemel kestlikke liikumisviise. Käesoleva töö käigus analüüsitakse, kuidas mõjutavad tänavaruumi haljastus, sesoonsus, helitaust ja sotsiaalsed tunnused inimeste emotsioone audiovisuaalse laborikatse tingimustes ning kas inimeste enda deklareeritud hinnang enesetundele ühtib nende katse käigus mõõdetud mikroemotsioonidega. Tulemustest selgub, et linnuhelid ja suvel jäädvustatud pildid mõjutavad inimeste enesetunnet positiivsemalt. Enesetunde hinnangut ja mikroemotsioonide teket mõjutas eelkõige osalejate vanus, kus nooremad vastajad hindavad enesetunnet negatiivsemalt ja nende õnnelikkuse mikroemotsiooni teke on madalam.
Lühiajalise üleujutuse mõju mulla mikrobioomile kaldaäärses lepikus
(Tartu Ülikool, 2024) Reiss, Kristel; Espenberg, Mikk, juhendaja; Mander, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kliimamuutustega sagenevad ekstreemsed kliimasündmused, mille tulemusena suureneb üleujutusoht. Magistritöö eesmärk on uurida lühiajalise üleujutuse mõju mulla mikrobioomile (lämmastiku (N) ja süsiniku (C) ringele) kaldaäärses lepikus. Üleujutuse ajal langes mulla nitraadi kontsentratsioon, mis muutis keskkonna lämmastiku fikseerijatele, Bradyrhizobium ja Frankia perekonda kuuluvatele bakteritele sobivamaks. Üleujutus mõjutas positiivselt ka süsinikuringega seotud perekondade Bryobacter, Candidatus Solibacteri ja Geobacter osakaale koosluses. Interpolatsiooni tulemused näitasid, et üleujutusega tekkisid punktid, kus esinesid metaani (CH₄) ja dilämmastikoksiidi (N₂O) emissioonide ekstreemumid. Lühiajaline üleujutus mõjutas oluliselt bakterite mitmekesisust pära üleujutust, kui suurenesid mullast metaani (CH4) emissioonid.
Veebipõhise kaardirakenduse kui ruumilisi otsustusi toetava süsteemi loomine päästevõrgustiku planeerimiseks Eestis
(Tartu Ülikool, 2024) Remmelg, Ats; Uuemaa, Evelyn, juhendaja; Kmoch, Alexander, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Uurimistöö tulemusena valmis veebipõhine kaardirakendus, mille loomiseks kasutati vabavaralist tehnoloogiat: kasutajaliidese puhul Leaflet, Vue.js ja Quasar ning andmehalduseks GeoServer ja PostgreSQL PostGIS laiendiga. Rakendusse lisati Päästeameti poolt soovitud funktsionaalsused, töö käigus kaasati Päästeameti esindajad kogumaks tagasisidet, et luua nende vajadustele vastav süsteem. Loodud veebipõhine GIS leiab kasutust Eesti päästevõrgustiku planeerimisel ning jääb avalikult kättesaadavaks.
Sõja mõju Ukraina põllumajandusele optilise ja radarkaugseire vahenditele tuginedes
(Tartu Ülikool, 2024) Rohtsalu, Mariana; Aunap, Raivo, juhendaja; Tampuu, Tauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida Vene–Ukraina sõja mõju Ukraina põllumajandusele optilise ja radarkaugseire vahenditele tuginedes. Eesmärgi täitmiseks tuvastati Sentinel-1 ja Sentinel-2 aegridade alusel muutused kündmises ja saagikoristuses, mis on Ukrainas aset leidnud sõja ajal võrreldes sõjale eelnenud perioodiga. Magistritöö tulemused näitavad, et mida kaugemal aktiivsest rindest, seda vähem esines sõjast tingitud häiringuid. Rinde läheduses oli kõige rohkem häiritud taliviljade koristus ning osaliselt ka suviviljade koristus. Seevastu tali- ja suviviljade kündmiste puhul ei ilmnenud sõjast tingitud olulisi muutusi.
Lumikatte paksuse kaardistamine ja lume omaduste mõju UAV-LiDAR mõõdistustäpsusele mitmekesisel maastikul
(Tartu Ülikool, 2024) Purge, Tiia-Linda; Aunap, Raivo, juhendaja; Kohv, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Lume moodustavad jääkristallidest ja nende kogumitest koosnevad tahked sademed, mis olulise hajumise komponendi poolest erinevad taimestiku ja maapinna peegeldusnäitajatest. Seetõttu on täppismõõtmise puhul vaja teada, missuguseid hälbeid lumikate põhjustab. Käesoleva magistritöö eesmärk on hinnata UAV-LiDAR-i täpsust lumikatte paksuse mõõdistamisel mitmekesise reljeefi- ja taimkattega maastikul, seejuures arvestades lume omadustega. Koht- ja LiDAR mõõdistuse vahelistele nihete võrdlemiseks kasutati ruutkeskmise vea hinnangut ning hajuvusdiagramme, lumeolude mõju hinnati korrelatsioonanalüüsiga. Töös tulemusel selgus, et UAV-LiDAR suudab määrata lumikatte pinna oluliste kadudeta. Mõõdistusvead ei korreleerunud lumikatte omadustega, ent statistiliselt oluline negatiivne korrelatsioon ilmnes vigade ja lumikatte paksuse vahel.
Põuasuse sesoonne, territoriaalne ja pikaajaline muutlikkus Eestis
(Tartu Ülikool, 2024) Leinus, Lauri; Jaagus, Jaak, juhendaja; Kull, Ain, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Sademed on teraviljade ja teiste põllukultuuride kasvatamiseks väga olulised. Vajalikke niiskusolusid saab hinnata erinevate põuasuse indeksitega, mille positiivsed väärtused näitavad keskmisest niiskemaid ilmaolusid ja negatiivsed väärtused kuivemaid tingimusi. Põuasuse hindamiseks on kasutatud standardiseeritud sademete indeksit (SPI) ja standardiseeritud sademete-evapotranspiratsiooni indeksit (SPEI). Käesolevas uurimistöös on kasutatud Eesti 23 ilmajaama ööpäeva keskmise õhutemperatuuri andmeid ajaperioodil 1951–2023 ja ööpäeva sademete summasid ajaperioodil 1948–2023. Leitud on kõigi ilmajaamade SPI ja SPEI ööpäevased väärtused perioodil 1. mai kuni 30. september, kusjuures antud päeva indeksi arvutamisel on arvesse võetud eelneva 30 päeva andmeid. Teostatud on SPI ja SPEI aegridade trendianalüüs, seejuures on muutuste olulisust hinnatud p-väärtuste alusel. SPI ja SPEI piirkondlikud keskmised väärtused on arvutatud eraldi Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti, Kesk-Eesti, Lääne-Eesti, Lääne-Eesti saarte ja Jõgeva maakonna ilmajaamade kohta. Muutuste graafikutel on kaks perioodi, mil põuasus on vähenenud. SPI kohaselt on keskmisest kuivemad tingimused olnud mai algusest kuni 24. maini, 22. juulist kuni 3. augustini ja 22. kuni 30. septembril. SPEI kohaselt on keskmisest kuivemad tingimused olnud mai algusest 12. juunini, 12. juulist kuni 25. augustini ja 11. kuni 30. septembril. Arvutused näitasid, et sademed on kõige rohkem suurenenud Kihnus ja kõige vähem Valgas.
Eestlased Soomes: lõimumise mõju tagasirändele
(Tartu Ülikool, 2023) Ilumets, Mark Herman; Tammaru, Tiit; Torpan, Karin; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond

Sirvi

Viimati lisatud