Browsing by Author "Jakapi, Roomet, juhendaja"

Now showing 1 - 7 of 7

Ateism Thomas Hobbesi filosoofias
(Tartu Ülikool, 2018) Suur, Tiina; Jakapi, Roomet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
The purpose of my thesis is to find out whether there is any atheism in the philosophy of 17th century thinker Thomas Hobbes. To start with, I gave an introductory overview of Hobbes's life so it would be easier to understand what is the background he is coming from. Then I discussed three main subjects that are important in his philosophy: materialism, political philosophy about government, and theory of life after death. Firstly I made it clear what these three subjects are, secondly I brought forth his ideas that weren't presented clearly enough within these three topics that could indicate his possible atheism. For example Hobbes being a materialist and his reasoning about the existence of God. Lastly I presented the conclusions that I made relying on the analysis of these three subjects. I inferred that even though Hobbes was considered to be an atheist during his lifetime, nowadays he would rather be thought of as a deist and that because of the definition I gave for an atheist – atheist is a person who denies the existence of God. Hobbes did not deny it, quite the opposite, he said that God does exist but he doesn't intervene in people's lives. I also concluded that Hobbes was considered to be an atheist because his understandings of God did not match with the Christian understanding of God which was the dominant way of thinking back in the 17th century. In addition I added that the confusion in some places in his theories came from the pressure of the society. What is meant is that taking into account the dominant Christian way of thinking it was almost impossible to write any philosophy without considering God, that means that Hobbes had to say something about God even if it was not in consistency with his understandings of the world, for example his materialism. It is also important to understand that it can't be said with confidence that Hobbes was an atheist or a deist because in different centuries there have been different understandings of these concepts. He can be thought of as an atheist or as a deist only in the corresponding era.
Beyond religious pluralism and exclusivism
(Tartu Ülikool, 2022-02) Hooda, Anurag; Jakapi, Roomet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
In this thesis I have argued how we can go beyond religious pluralism and exclusivism to tackle the existing issues in the society. To uncover the veil, I have begun by describing what is religion and various religious positions like exclusivism, inclusivism and pluralism. After clearing concepts next, I discuss Hick’s model of religious pluralism and explained the central pieces in model, like, his doctrine of the Real and how Hick utilized the brilliance of Kant’s epistemology of religion. After describing them I have defended Hick’s model against the arguments of exclusivist’s like Plantinga and Johnson. Further, I have argued that religious exclusivism is a dangerous position when compared with religious pluralism, as the latter is more tolerant. Then I have sketched a model of small r to capital R Religion, and argued that religious pluralism has its own problems and why it fails. Then finally I defend the ‘small r to capital R Religion’ model against possible objection.
Denial of the immaterial substance in early 18th century post-Lockean thought: the cases of Dr. Coward and Mr. Collins
(Tartu Ülikool, 2021) Averin, Ove; Jakapi, Roomet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
In this thesis I aim to investigate what kinds of arguments were available in the first decades of 18th century Britain when following the footsteps of Overton, Milton, Hobbes, and Locke in doubting or denying the commonly accepted existence of immaterial substance. I look at two possible stands of thinking – Christian mortalism and philosophical materialism – in order to paint a more comprehensive picture that covers both arguments form Scripture and philosophy. As this thesis would otherwise become too convoluted, I focus mainly on two authors – free thinker Anthony Collins (1676 – 1729) who represents Philosophical materialist thought and physician William Coward (1657? – 1725) who represents Christian mortalist thought. I aim to show how those two authors argued against centuries of tradition while constructing their own understanding of human nature. In addition, I will also compare their ideas – see in what way they are similar and in what way they differ from one another.
Henry More ja hinge rännak läbi eri tüüpi kehade
(Tartu Ülikool, 2019) Averin, Ove; Jakapi, Roomet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
In this thesis, my aim is to reconstruct the metaphysics of 17th century Cambridge Platonist Henry More. Though an influential figure in his time, More has been mostly forgotten by now. First, to better understand where More is coming from, I give necessary background information about the changes that philosophy went through in the 17th century. Then I give detailed overview of More’s metaphysical system and all the different types on entities – spirits and bodies – that it consists of. After giving that overview, I focus on human souls and show how they interact with each other and the world around them. First human souls fall away from god’s grace in search of something more material. As they find themselves in earthly body though, they discover that it is not a good place to be and start their journey back to god. Although I think there are some internal problems in More’s philosophy – namely his argument from prejudices does not always work the way he intends to and his philosophy could open the door to possibility of reincarnation – I only discuss them briefly because my aim is to describe More’s philosophy as it is, and not to construct something that it could have been.
Kropotkini käsitlus kaasaegse riigi kujunemisest ja inimühiskonnast enne riiki
(Tartu Ülikool, 2016) Hallasoo, Märt; Simm, Kadri, juhendaja; Jakapi, Roomet, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Poliitikafilosoofias on väga levinud teooriad ja mõtteeksperimendid, mis on mõeldud põhjendamaks riigi olemasolu, näidates inimkonna elu ilma riigita väga negatiivse ja jubedana. Sellised ühiskondliku lepingu teooriad kalduvad ka kinnistama arvamust, nagu oleks ühiskondlik elu ilma riigita võimatu. Enamus poliitfilosoofe lähtuvad oma arutlustes ja teooriate konstrueerimisel kahjuks just neist samadest mõtteeksperimentidest, milledest üks levinuimaid pärineb Hobbes´ilt. Seejuures jäetakse tähelepanuta tõsiasi, et tegelikud faktid inimeste elu kohta niinimetatud loomuseisundis kinnitavad mõtteeksperimendile vastupidiseid seisukohti. Sellest on käesolev töö ka innustatud. Selles töös esitab autor vähem levinud, aga mitte vähem olulise, vastupidise seisukoha riigi tekkest ja inimeste elust ilma riigita Peter Kropotkini käsitluses, mis toetub tugevalt nii ajaloolistele kui ka antropoloogilistele faktidele. Autori eesmärgiks on näidata, et arusaam riigist kui ühiskonna alustalast ja kaitsjast on äärmiselt liialdatud, ning et loomuseisundis puudub oletatav kõikide sõda kõigi vastu. Käesolev töö on seetõttu ka üpris kirjeldava iseloomuga, lükkamaks ümber senised väärad arusaamad ning rajamaks alust edasistele uuringutele selles valdkonnas.
Subjektiivsus Jean-Paul Sartre’i eksistentsialismis
(2017-09-22) Tirol, Tarmo; Jakapi, Roomet, juhendaja; Sooväli, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tarmo Tiroli doktoritöö “Subjektiivsus Jean-Paul Sartre’i eksistentsialismis” uurib muutusi ja arenguid Sartre’i eksistentsialistlikus subjektikäsitluses ning annab subjektikäsitlusest ka ülevaate. Töö keskendub põhiliselt Sartre’i marksismieelsele (kuigi osalt siiski Marxist mõjutatud) filosoofiale ning fenomenoloogiale, mille põhjal Sartre oma eksistentsialistliku subjektiteooria välja arendas. Tähelepanu all on subjekt ja subjektiivsusega seotud teemad: ontoloogiline ja praktiline vabadus, eneseteadvus, autentsus, väärtused, subjekti struktuur, kujutlusvõime jne. Dissertatsioon vastandub erinevatele subjekti struktuuri puudutavatele väärtõlgendustele ning reduktisonistlike vaadetele, mille kohaselt Sartre’i subjektikäsitlus jäi alati sisuliselt alati samaks ning näitab, et selles toimus hulgaliselt nii väiksemaid transformatsioone, kuid ka mõningaid selliseid, mida oleks sobilik iseloomustada sõnadega “järsk” ja “radikaalne”. Tähtsaimad muutused hõlmavad Teise maailmasõja järgset perioodi ning puudutavad vabadusekäsitlust ning eneseteadvuse rolli modifitseerumist. Nihked subjektikäsitluses kätkevad endas ka Sartre’i filosoofia alusmõistete tähenduste teisenemisi, mistõttu pole põhjust eeldada, et Sartre peab oma filosoofikarjääri jooksul subjektiivsusega seonduvate mõistete all (vabadus, autentsus jne) alati silmas samu asju.
Ülimalt hea jumala võimalikkusest: vastuargumente kurjuse probleemile
(Tartu Ülikool, 2020) Riho, Majas; Jakapi, Roomet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Oma töös arutlesin religioonifilosoofilisest aspektist kurjuse probleemi üle ja pakkusin omalt poolt ühe võimaliku viisi näitamaks kurjuse probleemi mittekehtivust läbi selle, et kurjus ja kannatus on subjektiivsed määratlused ja eksisteerivad maailmas vaid nö potentsiaalidena, mis ei pruugi realiseeruda. Kurjuse probleem keskendub näivale vastuolule maailmas eksisteeriva kurjuse ja ülimalt hea jumala võimalikkuse vahel, ehk lihtsamalt — kuidas saab olla, et ülimalt hea jumal looks maailma, kus eksisteerib kurjus? Sellele küsimusele on pakutud erinevaid lahendusi, mille erinevaid tüüpe ja millest mõningaid prominentsemaid tutvustasin töö esimeses peatükis. Rõhuasetus, kurjuse ja kannatuse subjektiivsusele osutamine, lähtub seisukohast, et kui argumenteeritakse objektiivses mõttes ülimalt hea jumala vastu, siis peab ka vastulause tuginema objektiivsetele eeldustele ja nähtustele. Juhul kui eeldused on subjektiivsed, siis on tegemist vaid konkreetse hindaja subjektiivse arvamusega. 2.-3. peatükis keskendusingi sellele, et erinevate näidete toel põhjendada, miks kurjus ja kannatus on subjektiivsed nähtused,