Browsing by Author "Juurik, Marten"
Now showing 1 - 6 of 6
Results Per Page
Sort Options
Item Andmekaitse ja infoturve teadustöös(Tartu Ülikooli raamatukogu, 2023-10-25) Terrovitis, Manolis; Juurik, Marten; Lepik, Toomas; DataCite Eesti; OpenAIRE Eesti; RDA EestiItem Kuni kuue-aastase tööstaažiga erialase kõrgharidusega ajakirjanike rolli ja autonoomia tunnetus(Tartu Ülikool, 2019) Audo, Taavi; Ivask, Signe, juhendaja; Juurik, Marten; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutBakalaureusetöö eesmärk oli kaardistada hetke olukord Eesti ajakirjanduses noorte ajakirjanike jaoks, lähtudes nende enda rolli ja autonoomia tajumisest. Ühtlasi uurisin ka olukorra põhjustanud tagamaid ning ülikooli õpingutest saadud teadmiste mõju nende igapäeva tööle. Andmete kogumiseks viisin läbi kaheksa semistruktureeritud intervjuu ajakirjanikega, kellel on kuni kuue aastane tööstaaž ja ta on lõpetanud või lähikuudel lõpetamas Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala õpinguid. Kogutud andmeid analüüsisin kvalitatiivse tekstianalüüsiga, mille tulemused näitasid, et noored ajakirjanikud küll enda sõnul näevad end valvekoera ja neljanda võimu rolli täitmas, kuid tugevalt on sisse toodud ka meelelahutuse aspekt. Kuigi nende mõtteline roll on valvekoerast tulenev, siis reaalsus on, et nad täidavad ustava perekoera rolli. Autonoomia osas tunnevad nad end küll üldjoontes hästi, kuid ähmaseks on jäänud autonoomiasse sekkumise tajumine, kuna seda esineb pea igapäevaselt rutiinsetes ülesannetes, mistõttu ei panda seda niivõrd pahaks, vaid võetakse kui normaalsust. Lisaks nägid noored ajakirjanikud, et ülikoolist saadud ettevalmistused panid suurel määral asjakohased ootused nende jaoks paika, kuid esines ka erinevusi tulenevalt konvergeerunud toimetuses töötamisest ning meediumite erisusest. Käesolev töö küll toob esile noorte ajakirjanike olukorra tajumise, kuid seda ei saa laiendada kogu Eesti meediamaastikule, ainult nendele, kes tulevad ülikoolist ja alustavad tööd toimetuses. Ühtlasi tõstatus küsimus, kas vähekogenud ajakirjanikud üldse soovivad olla autonoomsed või teeksid nad pigem järeleandmisi selle osas, et säilitada endale majanduslik sissetulek ning karjääriredeli kindlam olemasolu. Lisaks on võimalik edasi uurida, kas konvergeerunud toimetuses on üldse võimalik tagada ajakirjaniku kui professionaalse ameti autonoomia. Võib-olla ongi ajakirjandus tänapäeval alati kellestki osaliselt sõltuv ning see on uus normaalsus. Seega on teemasid mitmeid, mida saab selles tööst tulenevalt edasi uurida. Tänan enda juhendajaid Signe Ivaskit (PhD) ja Marten Juurikut (MA), kes olid minu mõttekaaslased ja mõttesuunajad, et saavutada püstitatud eesmärke. Nende panus võimaldas mul teha reaalselt iseseisvalt tööd ning nende juhendamine ei olnud pelgalt minu küsimustele vastamine. Nad jagasid enda kogemusi, mille abil tundsin, et mul on olemas vajalikud vahendid bakalaureusetöö kirjutamiseks.Item Lojaalsusvalikute ruumiline kontseptsioon ajakirjanduse näitel.(Tartu Ülikool, 2014) Juurik, Marten; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKäesoleva magistritöö eesmärgiks on ruumilise kontseptsiooni loomine ajakirjanduslike lojaalsusvalikute põhjal. Konkreetsemaks eesmärgiks oli tööl tuletada sellised kategooriad, mis võimaldaksid käsitleda lojaalsuseid ning nende osas valikute langetamist teatud üldistatud viisil. Sellise eesmärgi püstitamise aluseks on käsitlus moraalse arutlusest. Lojaalsustele fokusseerimise põhjuseks on aga senise praktilise eetika ja vastavateemaliste uuringute liigne rõhuasetus väärtustele. Magistritöös on kasutatud põhistatud teooria meetodit, et tuletada üksikuist andmetest üldisemad kontseptsioonid. Siiski ei ole käesoleva magistritöö eesmärgiks teooria loomine, vaid jõudmine üldiste kontseptsioonideni, mis töös seatud eesmärki aitaksid saavutada. Uuritavaks valdkonnaks on töös lojaalsusvalikud ajakirjanduse valdkonnas. Magistritöö tulemusel valmis lojaalsusvalikute ruumiline kontseptsioon, mille tuumkategooriaks on distants. Distantsist tulenevalt on võimalik kirjeldada lojaalsusvalikute ruumi osapooli ja nende paiknemist ning seeläbi hinnata ruumi võimalikku mõju indiviidi valikutele. Selline mõju avaldub indiviidi kaalutlemisprotsessile aktualiseerimise ja võimendamise kaudu. Üldistatult tähendab see, et distantsist tulenevalt võivad teatud olulised osapooled jääda kaalutlemisprotsessi indiviidi tähelepanu alt kõrvale või sattuda vastupidiselt tema tähelepanu alla. Magistritöös välja töötatud kontseptsiooni kasulikkuse määrab suuresti selle rakendatavus praktiliste situatsioonide kirjeldamiseks ja analüüsimiseks. Senine kogemus distantsi kategooria rakendamisel on näidanud, et distantsi kontseptsioon haakub kergesti erinevate kirjeldatavate situatsioonidega. Peamiseks ohuks võib sel juhul kujuneda ületõlgendamine, mistõttu tuleks distantsi kontseptsiooni kasutada hoolikalt. Käesolev magistritöö panustab praktilise eetika valdkonda sellega, et on loonud aluse senisest erinevaks lähenemiseks päriselu situatsioonide analüüsimisel. Tegemist on ruumilisel käsitlusel põhineva metaanalüüsiga, mis võimaldab kirjeldada indiviidikeskse moraalse arutlemise kõrval ka moraalse valiku tingimusi ning neist tingimustest lähtuvalt hinnata nende võimalikku mõju langetatavale otsusele. Lojaalsusvalikute ruumiline kontseptsioon lubab eeldada, et teatud päriselu ruumilised jaotused ja paiknemised võivad avaldada mõju indiviidi moraalsele tundlikkusele ning seeläbi mõjutada ka tema valikuid. Ühtlasi võimaldab lojaalsusvalikute ruumi kontseptsioon selle üldistamist moraalsete valikute ruumi kontseptsiooniks ning samuti aja-dimensiooni sissetoomist. Selliselt oleks võimalik viia siinne kontseptsioon veelgi suuremale üldistatuse astmele ning sillutada teed moraalse käitumise teooriale.Item Metoodiline vahend väärtusselituse arendamiseks(Tartu Ülikool, 2012) Juurik, Marten; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutThe title of this bachelor’s thesis is „A method for developing value clarification“. The aim is, as the title says, to create a method that is suitable for developing value clarification. Value clarification consists of considering different values and reflecting personal preferences. The result of value clarification should be a better understanding of one’s own personal values. The method is based on a similar method developed by Henry Abramovitch (2007). Abramovitch’s method was used to prepare psychologists for possible ethical conflicts and to simulate their ethical awareness. The same principles are carried over to this method. At the core of the current method are cases of ethical dilemmas. Secondly the method takes after Sandra Borden’s research (2007) on ethical arguments in journalism. She used groups of journalists to study their ethical arguments. The groups were meant to encourage lively discussions on ethical topics. Similarly the current method in this thesis has been developed for small groups with the aim of encouraging discussions. A bachelor’s thesis by Kaidi Kasenõmm (2011) lined out that value preferences of experienced journalists were mainly individual and subjective. An earlier study, Maili Kangur’s master’s thesis (2009) proposed that editorials should discuss ethical topics and values more often with the aim of developing common understandings in ethical questions. Thus, thirdly, the aim of the current method has been to improve the common ground of ethical knowledge and preferences in journalistic editorials. For these reasons the method is meant to be dynamic and easily useable by anyone who is interested in it. By following these aims a method was developed. It consists of cases of ethical dilemmas that are meant to be discussed and solved in journalistic groups, preferably by smaller editorials. To encourage discussion, each case has a set of given solutions among which the group has to choose one that suits them all. An alternative is to solve the cases using open questions. One way or the other, the aim is a lively discussion and thinking about one’s own values. Two sample sessions were carried out to test the cases and the method. One test was with students and the other in a journalistic editorial. Both tests showed good signs. The participants from editorial also gave positive feedback. Discussions were lively, few of the participants defined some of their personal values and they valued the new things they learned about their co-workers. Although one test is surely not enough to make any definite conclusions it would be still safe to presume that the method developed is likely to work. It easily fulfilled its main aim of being interactive and useful. More over it seemed to be enjoyable. From these test sessions I conclude that the developed method fulfills its aims in most parts and that it could be a valuable tool of value clarification. It could be used as an alternative activity during brakes or as an independent part of a training program.Item Praktilise eetika käsiraamat(Tartu Ülikooli kirjastus, 2023-06-14) Eenmaa, Helen; Harro-Loit, Halliki; Juurik, Marten; Kiik, Meos Holger; Kooskora, Mari; Lõuk, Kristi; Orsi, Francesco; Simm, Kadri; Sutrop, Margit; Pevkur, Aive; Volberg, Mats; Volt, Marek; Simm, KadriItem Press Freedom and Freedom of Expression in Estonia and Latvia: The Role of Agents(2024) Harro-Loit, Halliki; Parder, Mari-Liisa; Rožukalne, Anda; Juurik, Marten; Skulte, Ilva