Sirvi Autor "Kõresaar, Ene, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 24

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1939. aasta sügise sündmuste tõlgendamine mälestusjutustustes
(Tartu Ülikool, 2013) Laar, Kadri; Kõresaar, Ene, juhendaja; Jõesalu, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Between the Folk and Scholarship: Ethnological Practice in Estonia in the 1920s and 1930s
(2016-11-18) Metslaid, Marleen; Kõresaar, Ene, juhendaja; Kuutma, Kristin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.
Doktoritöö käsitleb Eesti etnoloogia ajalugu 1920. ja 1930. aastatel ja põhineb neljal aastail 2010–2016 avaldatud artiklil. Uurimuse keskmes on esimesed Eesti professionaalsed etnoloogid ja nende roll distsipliini arengus selle institutsionaalses, rahvuslikus ja rahvusvahelises kontekstis. Sarnaselt teiste Põhja- ja Ida-Euroopa riikidega kasvas Eesti etnoloogia välja 19. sajandi rahvuslikust romantismist ja kujunes teaduseks sõdadevahelisel ajal. 1920. aastatel Tartu Ülikoolis (TÜ) etnoloogiadotsendina ja Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina töötanud Ilmari Manninen (1894–1935) postuleeris eriala uurimisalana materiaalse talupojakultuuri ja lähenemisena ajaloolis-geograafilise meetodi. Sellist vaadet on hiljem peetud kitsapiiriliseks – rahvakultuuri nägemine ajatu ja ühtse nähtusena – ja iseloomulikuks kogu perioodi etnoloogiale. 1927. aastal Raadi mõisahoones avatud Eesti rahvakultuuri püsinäituse analüüs kinnitas nimetatud pildi olemasolu. Esimese uurijate põlvkonna esindajate Ferdinand Linnuse (1895–1942) ja Gustav Ränga (1902–1998) välitöömaterjalide analüüsist ilmnes aga tollase teadmusloome variatiivsus ja kontekstuaalsus, millest tingituna mõisteti rahvakultuuri mitmekesise ja muutliku nähtusena. Eesti etnoloogia kujunes 1920. ja 1930. aastatel rahvuslikuks ja regionaalseks distsipliiniks, mis jäi ühiskondlikest ja poliitilistest oludest tingituna oma olemuselt rakenduslikuks. Selles oli tähtis osa erialainimeste vähesusel ja distsipliini seotusel muuseumiga – kõik vaadeldud etnoloogid töötasid ERM-is. Noore teadusala ambitsioonid põrkusid tegelikkusega, kus üksikud uurijad olid tihedalt seotud muuseumi administratiivsete ja kutsetöödega, mistõttu teadustööle jäi loodetust vähem aega. Kõige ilmekamalt väljendus teaduse rakenduslikkuse aspekt 1930. aastate teisel poolel etnoloogide ja muuseumi osalemisega riiklikus propagandas. Selle näitena võib tuua Helmi Kurriku (1883–1960) koostatud käsiraamatu „Eesti rahvarõivad“ (1938), mille eesmärgiks oli „autentse“ rahvarõiva tutvustamine ja populariseerimine eestlaste seas ning rahvarõivaste kultuuripärandina kinnistamine. Distsipliini olemuslik rahvuslikkus ja regionaalsus tähendas samal ajal selle rahvusvahelisust. Tollased etnoloogid olid dialoogis kolleegidega teistest riikidest, kus kasutati samu uurimismeetodeid. 1939. aastal avati TÜ-s etnoloogia professuur, mille hõivas pikaaegne ERM-i töötaja G. Ränk. See on märgiline sündmus Eesti etnoloogia ajaloos, mis kinnitas distsipliini elujõulisust ja andis võimaluse uue põlvkonna uurijate pealekasvamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Colonialism, empire, and slavery in Scottish museum exhibitions : a qualitative evaluation of policy implementation for critical learning outcomes
(Tartu Ülikool, 2024) McLaughlin, Rhona; Kõresaar, Ene, juhendaja; Brown, Maria, juhendaja; McColl, Margaret, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut
This dissertation investigates how exhibitions about colonialism, empire and slavery in Scottish museums are designed, experienced and how education is emphasised. This is done through the evaluation of the implementation of recent recommendations from the Steering Group in ‘Empire, Slavery & Scotland’s Museums’. The study aims to address the gap in the Scottish education system and highlight that museums can be a place where different perspectives and alternative histories can be taught, and critical thinking can occur. The research questions were explored through three case study exhibitions; Glasgow – City of Empire, Curating Discomfort, and Plant Journeys: Stories of East Asian Plants in Hornel’s Home and Garden. A qualitative research methodology was employed, involving interviews with museum professionals and personal observations of exhibitions. The research also analyses visitor feedback, collected though focus groups, to evaluate the impact of these exhibitions on the public’s understanding of Scotland’s colonial past and the development of critical thinking. The findings reveal a variance in the degree to which museums have successfully integrated the Steering group recommendations, how education is emphasised and the development of critical perspectives in visitors. There remains a need for more consistent and comprehensive approaches in application of the Steering Group recommendations across the sector. This research contributes to the ongoing discourse on the change of narratives in museums and argues that museum exhibitions can be a productive learning space for complex subjects such as colonialism, empire and slavery. It also sheds light on the gap between polices and action as an area of improvement in museum practices.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Defitsiit kui osa nõukogudeaegsest argielust Eesti NSV-s : fenomenoloogiline vaatepunkt
(2010-08-13) Ruusmann, Reet; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Kõresaar, Ene, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dynamics and tensions of remembrance in post-Soviet Estonia: Late socialism in the making
(2017-04-06) Jõesalu, Kirsti; Kõresaar, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö analüüsib ühe ajalooperioodi ‒ hilise sotsialismi ‒ tähenduse kujunemist ja dünaamikat 21. sajandi alguse Eesti mälukultuuris. Hilise sotsialismi all mõistetakse perioodi 1950. aastate lõpust 1980. aastate keskpaigani. Küsisin, kuidas paigutub hilise sotsialismi tähenduse kujunemine laiemasse nõukogude ajast mäletamise kultuuri. Väitekirja lähtekohaks oli vaatepunkt, et 1990. aastate mäluprotsesside tulemusena käsitleti kogu nõukogude aja argiseid kogemusi avalikkuses hegemoonse kannatuse ja vastupanu diskursuse raames. Hilist sotsialismi ei eristatud eelnevast, stalinismi ajajärgust. 1990. aastate lõpust alates väljendati aga järjest enam rahulolematust domineeriva käsitlusega. Iseäranis tähelepanuväärne panus hilise sotsialismi aja teema, kui olulise probleemi sõnastamisel oli avalikus diskursuses elulookirjutajatel. Argieluline kogemus hilisest nõukogude perioodist tõusis esile just võrdluses keeruliste 1990-ndatega ja üleminekuga turumajandusele. Individuaalsel tasandil anti nostalgia kaudu tähendus keerulisele olevikule ja sellega toimetulekule. Asetades Eesti 21. sajandi mäluprotsesse laiemasse konteksti, tõin doktoritöös esile ka sarnaste protsesside eri- ja samaaegsust teistes postsotsialistlikes riikides. Nõukogude/sotsialistliku perioodi kogemuste väljajätt ei ole olnud omane ainult Eestile, vaid selline vaade domineeris ka näiteks Rumeenias ja Lätis, olles teistes Ida- ja Kesk-Euroopa riikides mõnevõrra diferentseeritum. Iseäranis selgelt avaldusid erinevused nostalgiliste protsesside ajalises arengus. Sarnaselt Ida-Saksamaale võib Eesti elulugudes ilmnevat nostalgiat käsitleda ka vastumäluna. Reflekteeriva ja iroonilise nostalgia esiletõusu on läbivalt täheldatud kõigis postsotsialistlikes maades. Lisaks individuaalsele tasandile vaatasin hilise sotsialismi teema tõstatamist ka kultuurilisel tasandil, seda eelkõige muuseuminäituste kuid ka teiste kultuuriliste tekstide kaudu. Võib öelda, et aastatel 2000‒2010 polnud senine katkestuse diskursuse mälurežiim enam ainuvaldav. Samas ei toimunud ka otsustavat pööret, seda eelkõige avalikul meenutamistasandil. Sellele vaatamata on praeguseks kaasatud märgatavalt rohkem erinevaid nõukogudeaegseid kogemusi nõukogude ajast mäletamise kultuuri, kui oli seda 1990. aastatel. Need protsessid viitavad mälukultuuri diferentseerumisele ja demokratiseerumisele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
From family tradition to national consciousness: an ethnographic study of Estonian knitting
(Tartu Ülikool, 2018) Peng, Qiaoyun; Smith, David, juhendaja; Kõresaar, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Knitting has been widely practised and appreciated by Estonian people as an indispensable part of Estonian cultural heritage. As a traditional handicraft skill with hundreds of years of history, knitting is not only of practical importance considering the nature condition but also to a certain extent being constructed as a symbol of Estonia throughout the twentieth century as well as nowadays. This dissertation is an ethnographic study focusing on Estonian knitting, in particular, on the point of the role of knitting in the process of national identity construction. To dates, there is still a knowledge gap in the field of study on Estonian knitting in English-speaking academia. Apart from a limited amount of Estonian authors either being translated or write in English (for example Anu Pink, Siiri Reimann, Kristi Jõeste), the only English-speaking author whose work is regularly mentioned as a reference and to a certain extent considered to be with an academic character is Nancy Bush. Most of the publications on Estonian knitting have only focused on its practical aspect, i.e. patterns and techniques. In this dissertation, I aim to explore the function of knitting being a means of identity construction and link between individuals and nation space in Estonia. My theory bases are material culture studies and semiotic studies: I study knitting as material culture; my focus on the semiotic approach is made for decoding the meanings behind knitting and setting Estonian knitting as a signifier of collective cultural identity. I use ethnography as a method for this research project. In this dissertation, I present data collected during my fieldwork (including participant observation, visual data collection, interviews) period from September 2017 to August 2018. I also make autoethnography as a highlight considering my own identity of being at the same time an estophile and a knitter researching Estonian knitting. This dissertation aims to explore the unique role of knitting in Estonian culture both on family and national levels. Specifically, I present my findings of knitting being a symbol of the cultural root in Estonia, in particular for those people who knit. Thus, knitting helps to construct a part of Estonian national identity and enhance people’s sense of belonging to Estonia. I also attempt to show the importance of knitting in constructing a new image of the Estonian nation in a post-Soviet context.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Käsitöömeister kui pärandilooja
(Tartu Ülikool, 2016) Hein, Eva-Kristi; Kõresaar, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. etnoloogia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Laste mängud ja mänguasjad 20. saj II poolel ja 21. saj alguses ning mängimine osana peresuhtlusest
(Tartu Ülikool, 2014) Põldver, Triin; Tuisk, Astrid, juhendaja; Kõresaar, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Maaelu ideoloogiad ja praktikad Karula rahvuspargi ja sealsete elanike näitel
(2010-02-08T08:28:33Z) Jääts, Liisi; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Kõresaar, Ene, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Marie Underi salong: kultuurianalüütiline vaatepunkt Eesti haritlaste diskursustele ja sotsiaalsetele võrgustikele 20. sajandi teisel kümnendil
(2004) Rattus, Kristel; Kõresaar, Ene, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Memory of Stalinist deportations in Moldova: an analysis of Chisinau memoryscape.Stalinistlike küüditamiste mäletamine Moldovas: Chisinau mälumaastiku analüüs
(Tartu Ülikool, 2019) Fuksová, Kateřina; Kõresaar, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
MRP komemoratsioonipraktikate kujunemine Eesti meedias: representatsioonide võrdlus 1989. aasta ajalehes "Edasi" ning 1999. ja 2009. aasta ajalehtedes "Postimees"
(Tartu Ülikool, 2011) Müür, Kristiina; Kreegipuu, Tiiu, juhendaja; Kõresaar, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The aim of the current Bachelor’s thesis “The Commemoration Practices of the Molotov-Ribbentrop Pact in the Estonian Press: Comparison of the Representations throughout the Years 1989, 1999 and 2009 in Daily Newspapers "Edasi" and "Postimees"” was to explore the role of anniversary journalism in commemorating historical events and how this changes over time. In order to tackle this research problem, the author chose the example of the Molotov-Ribbentrop Pact (MRP) signed between the Soviet Union and Germany in 1939 while comparing the representation of the pact in the daily newspaper “Edasi” in the year 1989 and in “Postimees” in the years 1999 and 2009 during the respectively 50th, 60th and 70th anniversary of the signing of the pact. The theoretical part of the thesis gave an overview of the concepts of collective memory and its dynamics, the role of journalism in constructing collective memory, and anniversary journalism. To achieve my research aim, I explored the different aspects of the actualization of the MRP in the framework of anniversary journalism. The research questions targeted aspects such as the possible changes in the actuality of the MRP, and the temporal and spatial frames of the actualization of the pact. I also dealt with the question of authority in telling the story about the MRP – who are the people the newspapers use as authors of the articles and which sources are referred to in connection with the pact. In addition I also explored the various journalistic genres in which the MRP was presented and the kinds of attitudes which were conveyed towards the pact in the articles. The sample was drawn from articles mentioning either the MRP or the Baltic Way in newspaper issues from 18-26 August 1989 in “Edasi”, 18-26 August 1999 in “Postimees” and 19-27 August 2009 in “Postimees”. Analysis was conducted with 54 articles out of which 18 were dated from 1989, 20 articles were from year 1999 and 16 from 2009. Articles which mentioned the Baltic Way, but did not include any references to the MRP and therefore were not analysed any further, numbered 6 in total: one article published in 1999 and five articles in 2009. In their case, the research was limited to simply counting their number. The other articles were anaylsed using content analysis and qualitative content analysis. The main conclusion of the current thesis was that the representation of the MRP in the years 1999 and 2009 has largely moved to the field of anniversary journalism when compared to year 1989. The biggest differences in the representation of the MRP unfold while comparing the year 1989 with 1999 and 2009. In 1989, the representation of the MRP largely depended on the prevailing interests of the era. The topic of MRP was closely connected with the loss of Estonian independence and therefore it was hoped that the denunciation of the MRP would also bring about the cancellation of the Estonian membership in the Soviet Union. It can be said that in 1989 the Estonian society and therefore also the Estonian media felt greater relatedness to the MRP than in 1999 and 2009 due to the wider scope of topics with which the MRP was associated in the press. Only half of the articles in 1989 had the MRP as their main focus while in 1999 and 2009 that was the case with the vast majority of the analyzed articles. Also, in 1989 the approach to the MRP was more unanimous – the typical evaluation of the MRP was a negative one while referring to significantly fewer sources. After regaining the independence the approach to the MRP has become more balanced. The main causes for mentioning the MRP in the press have become more related to the pact itself and the anniversary of its signing. The change in political circumstances has facilitated a greater emotional distance when dealing with issues related to the pact. This can be concluded from the greater variety of approaches towards the pact with a bigger number of sources referred to. While in 1999 it was possible to notice the approach to the pact becoming more neutral, in 2009 we can also discern alternative viewpoints to the MRP. Moreover, by the year 2009 we can see a clear trend of the commemoration of the Baltic Way becoming a dual process. On one hand, it is still referred to as a commemoration event of the MRP. On the other hand, it is securing itself a position of a separate newsworthy historical event in the Estonian press. If the Baltic Way is no longer commemorated only as an anniversary event of the MRP, then this gives evidence of changes in the Estonian collective memory regarding an event which originally was a commemoration of the MRP.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Naiste mälumaastikud Jõhvis: sooline vaade postsotsialistlikule linnale
(Tartu Ülikool, 2016) Jamsja, Laura; Kõresaar, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. etnoloogia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Narratives of display : presenting African artefacts in Central European ethnography museums
(Tartu Ülikool, 2025) Nguema, Elise Annick; Kõresaar, Ene, juhendaja; Debono, Sandro, juhendaja; Sithole, Tawona, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut
This thesis investigates the display and interpretation of African artefacts in ethnographic museums in Central Europe, specifically Austria, Hungary, and Slovenia. It questions museum neutrality and examines how the presentation of these objects affects public perceptions of African heritage. By analysing museography strategies, the research highlights how design and textual choices shape narratives around these artefacts. The study focuses on how African artefacts are contextualised within national histories, especially since these countries lack a direct colonial past. This research contributes to museum education by addressing the representation of marginalised groups and the social-political implications of permanent exhibitions.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Nõukogude aja ja 1990.-2000. aastate reisikogemused biograafilises perspektiivis
(Tartu Ülikool, 2017) Muldma, Hanna; Kõresaar, Ene, juhendaja; Bardone, Ester, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. etnoloogia osakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Nõukogude tööelu ja sotsiaalsed suhted Viru hotellis 1970.-1980. aastatel
(Tartu Ülikool, 2019) Tiit, Merlin; Jõesalu, Kirsti, juhendaja; Kõresaar, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Etnoloogia teaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Organiseeritud vabatahtlikkus Eestis : kahe organisatsiooni etnograafiline uurimus
(Tartu Ülikool, 2025) Nõmm, Piibe; Kõresaar, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Magistritöö “Organiseeritud vabatahtlikkus Eestis: kahe organisatsiooni etnograafiline uurimus” eesmärk on analüüsida etnograafiliste meetodite abil kahte vabatahtlikku organisatsiooni, et mõista, millised on antud kontekstis vabatahtlikkuse eripärad, mis inimesi vabatahtlikuks tegevuseks motiveerib ning kuidas organisatsioonid loovad kuuluvustunnet ning tähenduslikke kogemusi väljaspool tavapärast töö- ja ühiskondlikku struktuuri. Uurimus tugineb osalusvaatlusele ja pool-struktureeritud intervjuudele vabatahtlikega, teoreetiliseks lähtepunktiks on organisatsiooniantropoloogiline lähenemine ja Edward Soja kolmanda ruumi teooria. Tulemused näitavad, et vabatahtlikkus on tihedalt seotud inimese identiteedi, väärtuste ja sotsiaalse kuuluvusega. Motivatsiooniks pole ainult soov aidata, vaid ka vajadus kuuluda kogukonda ja tunda oma panuse tähenduslikkust. Ühised eesmärgid, sõbralikud suhted ja organisatsiooni otsustusprotsessides osalemine loovad vastutustunde ja pikaajalise seotuse organisatsiooniga. Vabatahtlik töö toimib paljude uuritavate jaoks eneseteostuse vahendina ning selle olulisus indiviidile seostub tihti isikliku panuse ja eneseohverdamisega. Uuritavad organisatsioonid tegutsevad teadlikult ühiskonnakriitilises võtmes, pakkudes alternatiivseid arusaamu ruumilisusest, õiglusest ja kuuluvusest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Politics of memory and journalism’s memory work: changes of commemoration practices of the Molotov-Ribbentrop pact in the Estonian and Russian press 1989 – 2014
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2015) Müür, Kristiina; Kõresaar, Ene, juhendaja
The current thesis set out to explore the dynamics of collective memory and identity in anniversary journalism, using the case study of the Molotov-Ribbentrop Pact (MRP) signed between the Soviet Union and Nazi Germany in 1939. MRP was chosen due to offering multiple layers of commemoration and also being politically relevant in the present day, and not only domestically or bilaterally but starting from 2009 also at pan-European level. The empirical material comprised newspaper articles from the Estonian (both in the Estonian and Russian language) and Russian press between 1989-2004, thus also allowing for a comparison across different mnemonic communities. The theoretical part of the thesis dealt with the key concepts of collective memory and identity, politics of memory and journalism’s memory work (anniversary journalism). Content analysis was used to achieve the research aim. The given study provides an overview of the emergence and gradual disappearance – the dynamics – of the commemoration of the MRP in the Estonian press. The results give ground to conclude that the current politics of memory behind the MRP, now mostly at European level, will keep the anniversary date of 23 August as a worthy object of research for memory scholars. However, even if the relevance of 23 August is increasing, it will most likely not be the MRP as the centrepoint. It remains to be seen to which extent it will become a commemoration day of the Baltic Way and/or for the victims of totalitarian regimes. As for Russia and the Russian press, the relevance of the MRP and 23 August will most likely depend on the role this date will become to hold in the European politics of memory, since the thesis showed the journalistic treatment of the MRP in the Russian press to be mostly of reactionary nature to others’ initiatives.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Selfi kui argipraktika
(Tartu Ülikool, 2017) Lusti, Helina; Kõresaar, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. etnoloogia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sotsiaalsed suhted nõukogude tööelus: biograafilisi uurimusi argielust ENSV-s
(2004) Jõesalu, Kirsti; Kõresaar, Ene, juhendaja