Organiseeritud vabatahtlikkus Eestis : kahe organisatsiooni etnograafiline uurimus

Abstract

Magistritöö “Organiseeritud vabatahtlikkus Eestis: kahe organisatsiooni etnograafiline uurimus” eesmärk on analüüsida etnograafiliste meetodite abil kahte vabatahtlikku organisatsiooni, et mõista, millised on antud kontekstis vabatahtlikkuse eripärad, mis inimesi vabatahtlikuks tegevuseks motiveerib ning kuidas organisatsioonid loovad kuuluvustunnet ning tähenduslikke kogemusi väljaspool tavapärast töö- ja ühiskondlikku struktuuri. Uurimus tugineb osalusvaatlusele ja pool-struktureeritud intervjuudele vabatahtlikega, teoreetiliseks lähtepunktiks on organisatsiooniantropoloogiline lähenemine ja Edward Soja kolmanda ruumi teooria. Tulemused näitavad, et vabatahtlikkus on tihedalt seotud inimese identiteedi, väärtuste ja sotsiaalse kuuluvusega. Motivatsiooniks pole ainult soov aidata, vaid ka vajadus kuuluda kogukonda ja tunda oma panuse tähenduslikkust. Ühised eesmärgid, sõbralikud suhted ja organisatsiooni otsustusprotsessides osalemine loovad vastutustunde ja pikaajalise seotuse organisatsiooniga. Vabatahtlik töö toimib paljude uuritavate jaoks eneseteostuse vahendina ning selle olulisus indiviidile seostub tihti isikliku panuse ja eneseohverdamisega. Uuritavad organisatsioonid tegutsevad teadlikult ühiskonnakriitilises võtmes, pakkudes alternatiivseid arusaamu ruumilisusest, õiglusest ja kuuluvusest.