Sirvi Autor "Kaivapalu, Ats" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Dihhootilise kuulamise adapteerimine ja rakendamine: ülevaade ning seosed helilisuse algamise ajaga
(Tartu Ülikool, 2016) Kaivapalu, Ats; Põldver, Nele, juhendaja; Lippus, Pärtel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk oli adapteerida ja rakendada dihhootilise kuulamise meetodit eesti keeleruumis: testida vokaal-konosnant-vokaal stiimulite sobivust eestikeelsete katseisikutega. Töö teine eesmärk oli analüüsida katsestiimulite töötlust stiimulite helilisuse algamise aja (Voice onset time; VOT) põhjal. Kolmas eesmärk oli vaadelda vasaku- ja paremakäeliste katseisikute erinevusi dihhootilise kuulamise katses. Uuringus võrreldi ka seni toimunud dihhootilise kuulamise katseid omavahel. Kolmes toimunud dihhootlilise kuulamise katses on nüüdseks osalenud kokku ~120 katseisikut. Töös kajastatakse ka viimast toimunud katset, milles osales ka 30 vasakukäelist katseisikut. Analüüsid näitasid, et katsed ei erine teineteisest oluliselt lateraalsusindeksi (LI) poolest, küll aga on märgata erinevusi VOT kombinatsioonides. Tulemused osutasid ka, et VCV stiimulitega ei vastatud eelistatult pika VOT-ga stiimulit, mis näitab, et VCV stiimulid on eestikeelsete katseisikute jaoks teistsugused kui seda on konsonant-vokaal (CV) stiimulid muukeelsete katseisikute jaoks. Samuti leiti töös, et vasakukäelised katseisikud ei erine oluliselt paremakäelistest LI poolest. Huvitav oli ka, et ainult 10% vasakukäelistest katseisikutest esines verbaalse stiimuli dihhootilisel kuulmisel vasaku kõrva eelis.
Dihhootilise kuulamise meetodi adapteerimine ja rakendamine eesti keeleruumis
(Tartu Ülikool, 2014) Kaivapalu, Ats; Kuldkepp, Nele, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Seminaritöös käsitletakse eestikeelse valimi keelelise infotöötluse lateralisatsiooni dihhootilise kuulamise meetodi abil ning võrreldakse kogutud andmeid mobiilirakenduse iDichotic (The iDichotic App, n.d.) eestikeelse valimi andmetega. Uuringus analüüsittakse ka katseisikute poolt tehtud VOT (Voice-onset time) kombinatsioonides tehtud vigu ning homonüümivigu. Uuringus osales 31 katseisikut, kellest 15 olid meessoost ning 16 naissoost. Katseisikud läbisid konsonant-vokaal stiimulitega dihhootilise kuulamise testi suunatud ja suunamata katsetingimustes. Analüüs näitas suunamata katsetingimuses madalat parema kõrva eelist, suunatud paremas (FR) katsetingimuses parema kõrva eelist ning suunatud vasakus (FL) katsetingimuses vasaku kõrva eelist. Reaktsiooniaegade analüüs näitas, et kõige keerulisem katsetingimus oli FL ning kergem NF. VOT kombinatsioonide analüüs osutas, et lühikestes kombinatsioonides tehti pikkadega võrreldes vähem vigu. Homonüümivigu tehti peaaegu ainult lühikeste kombinatsioonidega. Seega kinnitasid käesoleva uuringu tulemused suures osas iDichotic valimi tulemusi. Ainus Tartu ja iDichotic valimi erinevus ilmnes paremasse kõrva esitatud stiimulite ja vastuste kokkulangemise osas: Tartu valimi parema kõrva vastuste protsent osutus iDichoticu valimi omast oluliselt suuremaks.