Dihhootilise kuulamise adapteerimine ja rakendamine: ülevaade ning seosed helilisuse algamise ajaga

Abstract

Käesoleva magistritöö eesmärk oli adapteerida ja rakendada dihhootilise kuulamise meetodit eesti keeleruumis: testida vokaal-konosnant-vokaal stiimulite sobivust eestikeelsete katseisikutega. Töö teine eesmärk oli analüüsida katsestiimulite töötlust stiimulite helilisuse algamise aja (Voice onset time; VOT) põhjal. Kolmas eesmärk oli vaadelda vasaku- ja paremakäeliste katseisikute erinevusi dihhootilise kuulamise katses. Uuringus võrreldi ka seni toimunud dihhootilise kuulamise katseid omavahel. Kolmes toimunud dihhootlilise kuulamise katses on nüüdseks osalenud kokku ~120 katseisikut. Töös kajastatakse ka viimast toimunud katset, milles osales ka 30 vasakukäelist katseisikut. Analüüsid näitasid, et katsed ei erine teineteisest oluliselt lateraalsusindeksi (LI) poolest, küll aga on märgata erinevusi VOT kombinatsioonides. Tulemused osutasid ka, et VCV stiimulitega ei vastatud eelistatult pika VOT-ga stiimulit, mis näitab, et VCV stiimulid on eestikeelsete katseisikute jaoks teistsugused kui seda on konsonant-vokaal (CV) stiimulid muukeelsete katseisikute jaoks. Samuti leiti töös, et vasakukäelised katseisikud ei erine oluliselt paremakäelistest LI poolest. Huvitav oli ka, et ainult 10% vasakukäelistest katseisikutest esines verbaalse stiimuli dihhootilisel kuulmisel vasaku kõrva eelis.