Browsing by Author "Kaldoja, Mari-Liis, juhendaja"

Now showing 1 - 6 of 6

7.-9. klassi õpilaste sotsiaalse pädevuse hindamiseks väljatöötatud mõõtevahendite parandamine ja täiendamine
(Tartu Ülikool, 2014) Oja, Ursula; Kaldoja, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Seminaritöö peamiseks eesmärgiks oli projekti „Üldpädevused ja nende hindamine“ raames välja töötatud sotsiaalse pädevuse hindamise mõõtevahendite parandamine, täiendamine, pilootimine ja paranduste analüüs. Lisaks uuriti ka poiste ja tüdrukute enesekohaste hinnangute erinevusi empaatilisuses, prosotsiaalses käitumises ning emotsioonide äratundmises ja õpilaste enesekohaste hinnangute seoseid õpetajate ning lapsevanemate hinnangutega õpilase käitumise kohta. Pilootuuring viidi läbi kahes Tallinna kooli seitsmendas klassis. Uuringus osales 44 13-15 aastast põhikooliõpilast – 12 poissi: (M=13.8, SD=0.60) ja 32 tüdrukut: (M=13.5, SD=0.48). Pilootuuringu tulemustest selgus, et kolmest parandatud mõõtevahendist sobib modifitseeritud sotsiaalsete oskuste küsimustik 13-15 aasta vanuste põhikooli õpilaste sotsiaalsete oskuste hindamiseks; emotsioonide äratundmise ülesanded on õpilaste hindamiseks rakendatavad teatud mööndustega. Kolmas töös testitud mõõtevahend – videoülesanded – vajab adekvaatse hindamise tagamiseks jätkuvat modifitseerimist. Lisaks selgus, et tüdrukud hindasid oma käitumist keskmiselt prosotsiaalsemaks ja empaatilisemaks kui poisid, samas kui emotsioonide äratundmisvõimes poisid ja tüdrukud omavahel oluliselt ei erinenud. Nii õpetaja kui lapsevanema hinnangud õpilase käitumisele olid positiivselt seotud õpilase enda hinnanguga oma prosotsiaalsele käitumisele.
Applicability of a new internet-based cognitive training program: implementation and effectiveness of the go/no-go task
(Tartu Ülikool, 2015) Parve, Kadi; Kaldoja, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The purpose of this pilot study was to examine the effectiveness and applicability of a cognitive training based on a computerized Go/no-go task on inhibitory control, processing speed and executive control in young adults. Eleven individuals between the ages of 19-26 participated in a four-week long training, thirteen same age peers were recruited in a passive control group. In the beginning of the study all participants from training and control group were assessed with Trail Making Test (TMT) to specify the pre-testing level of inhibitory control, executive control and processing speed. After initial assessment participants from the training group performed short computerized Go/no-go task trainings five times a week during a four-week period whereas control group participants were on a passive waiting-list. After four weeks both training and control group participants were again assessed with TMT. The results showed that training on a Go/no-go task has a significant positive effect on inhibitory control – within four weeks inhibitory control had improved by 24% in the training group. Nonsignificant improvements in executive control were also notable in the training group. The processing speed of the training group individuals did not seem to either improve nor decline. Control group individuals however, performed significantly faster after four weeks during the re-testing. In conclusion, inhibitory control, a core component of executive functioning and an important contributor to overall well-being, academic and social functioning and quality of life, could be improved with our four-week long computerized training with Go/no-go tasks.
Attention impairment rehabilitation with computer-based ForamenRehab program in 8- to 12-year-old children with epilepsy
(Tartu Ülikool, 2015) Saard, Marianne; Kolk, Anneli, juhendaja; Kaldoja, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Epilepsy is a common neurological disorder in children and is frequently accompanied with attention impairment. Attention is a key component in cognitive functioning. Using modern cognitive neurorehabilitation methods is crucial in remediation. Still, few systematically controlled rehabilitation techniques for children exist. The main aim of the study was to design and test the effectiveness of a computer-based rehabilitation method in attention impairment rehabilitation for children with epilepsy. 17 children with epilepsy aged 8-12 years received neurorehabilitation during 5 weeks (10 sessions) with the Attention module of ForamenRehab computer-program. 12 age equivalent children with epilepsy in waiting-list group participated in assessments with baseline tasks before and after the five-week-period with no active training. All patients participated in the follow-up assessment after 1.31 years. Also, 19 healthy children participated in the first assessment. At baseline level, all patients showed worse results in attention compared to healthy peers. After the intervention, study group patients showed significantly improved performance in complex attention and tracking components. Follow-up assessment revealed long-term effects of rehabilitation in study group that exceeded the normal developmental change in waiting-list group. Parents’ and children’s feedback indicated positive generalized effect of training and confirmed the positive effect of rehabilitation. In conclusion, attention rehabilitation with ForamenRehab is effective for children with epilepsy. Rehabilitation should focus on training specific components of attention and follow individual-based rehabilitation process.
Epilepsiaga laste sotsiaalne kompetentsus ja kognitiivsed võimed
(Tartu Ülikool, 2013) Raud, Triin; Kaldoja, Mari-Liis, juhendaja; Kolk, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks on uurida epilepsiaga laste sotsiaalset kompetentsust ja kognitiivseid võimeid. Uuringus osales 35 epilepsia diagnoosiga last ning 30 tervet eakaaslast vanuses seitse kuni kaksteist eluaastat. Sotsiaalse kompetentsuse hindamiseks kasutati valeuskumusi, sotsiaalset valetamist ja sarkasmi kirjeldavaid lugusid ja sotsiaalsete oskuste ning taju küsimustikke. Kognitiivsete võimete hindamiseks kasutati NEPSY testipatareid. Uuringust leiti, et sotsiaalne taju areneb epilepsiaga lastel sarnaselt tervete eakaaslastega – esmalt hakatakse mõistma valeuskumusi, seejärel sotsiaalset valetamist ning viimasena sarkasmi, kuid epilepsiaga lastel on sotsiaalsete oskuste tase madalam ning areneb välja hiljem. Epilepsiaga lastel esineb eakaaslastega võrreldes enam internaliseeritud probleemkäitumisi. Epilepsiaga lastel on ka nõrgemad kognitiivsed võimed, mis ilmnevad eriti tähelepanu ja täidesaatvate funktsioonide osas, keelelistes oskustes, peenmotoorikas ning verbaalses mälus. Epilepsiaga laste sotsiaalne kompetentsus on positiivses korrelatsioonis kognitiivsete võimetega (täidesaatvad funktsioonid, keelelised võimed, visuaalruumilised võimed). Generaliseerunud epilepsiaga ning varasema epilepsia algusega laste sotsiaalne kompetentsus on madalam. Põhjalik sotsiaalsete ja kognitiivsete võimete uuring epilepsiaga lastel on oluline spetsiifiliste probleemide määratlemiseks ning ennetamiseks.
FORAMENRehab visuaal-ruumilise taju mooduli sobivus 9-12 aastaste laste visuaal-ruumiliste võimete rehabilitatsiooniks
(Tartu Ülikool, 2012) Siimon, Külli; Kolk, Anneli, juhendaja; Kaldoja, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev töö on valminud osana suuremast uurimisprojektist „Ajutrauma ja epilepsiaga laste tähelepanu ja visuaal-ruumiliste funktsioonide rehabilitatsioon FORAMENRehab arvutiprogrammi abil koos sotsiaalse kompetentsi hindamisega”. Töö eesmärgiks oli selgitada välja sobivad baastasemed kognitiivse rehabilitatsiooni programmi FORAMENRehab visuaalruumilise taju mooduli jaoks. Uuringus osales 10 poissi ja 9 tüdrukut vanuses 9-12 kontrollgrupi last. Tulemused näitasid, et statistiliselt olulisi erinevusi poiste ja tüdrukute tulemuste vahel ei olnud. Töö tulemusena selgusid need ülesanded, mis on kognitiivse rehabilitatsiooni baastaseme ülesanneteks sobiva raskusega ja need mis on liiga rasked.
Suitability of FORAMENRehab Attention module for 9- to 12-year-old children
(Tartu Ülikool, 2012) Saard, Marianne; Kolk, Anneli, juhendaja; Kaldoja, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Discovering new neurocognitive rehabilitation techniques for children is particularly important, because very few modern and systematically controlled techniques exist. In the current study the FORAMENRehab Attention rehabilitation software is tested in healthy children aged 9-12 to find out how normally developing children perform on these tasks. The aim of the study is to test the established base levels of this modern computer-based rehabilitation program as the appropriate starting-points for the neurorehabilitation intervention of children. 18 children aged 9-12 participated in the study. We found that the base levels of the Paced search with dual targets task, the Word Recognition task, the Addition task and the Tracking task of the module should be modified, because these levels are too difficult for children to be used at the start of rehabilitation. We also found that the differences between the attentional abilities of boys and girls are not significant when measured with the established base levels, thus different levels do not need to be developed for these groups. Overall, the program is suitable for the rehabilitation of children aged 9-12.