Browsing by Author "Kaljus, Astri, juhendaja"

Now showing 1 - 10 of 10

20. sajandil Eestis valmistatud lammaskarude uurimus ja vilditud materjalist mängukarude valmistamine
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Sarap, Kristi; Kaljus, Astri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Drellkirjas kootud Jüri kihelkonna ja Kihnu rahvarõivastest inspireeritud rõivakollektsioon
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2020) Kroonmäe, Karmen; Kaljus, Astri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Lõputöö teemaks oli rõivakollektsiooni loomine, mis oli inspireeritud 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul Jüris ja 18. sajandil Kihnus kantud drelltehnikas kootud rahvarõivastest. Praktilise töö tulemusena oli kootud kangastelgedel kolme erineva drellkanga mustriga kangast, millest valmistati esemed. Kollektsiooni kuuluvad pikk ja lühike meeste vest ehk prusslapp ja naiste vestkleit. Kollektsioon on loodud eesmärgiga, et ühel esemel on erinevad kandmisvõimalused. Töö teoreetilise osa eesmärgiks oli töötada välja kangamustrite kirjeldus koos kudumisskeemidega. Selleks vaatlesin esimeses peatükis kollektsiooni inspiratsiooniallikaid – drelltehnikas Jüri kihelkonna rahvarõivaste ja Kihnu seelikute kangaid. Teises peatükis andsin ülevaate töövahenditest – arvatavatest Eestis kasutatud žakaar- ja damasttelgedest, mida drelltehnika kudumisel ajalooliselt kasutati. Samuti kirjeldasin käesoleva kollektsiooni loomisel kasutatud arvutitelgi ning analüüsisin nende omadusi drellkangaste kudumisel. Kokkuvõttes andsin ülevaate töö olulisematest tulemustest. Lisadesse oli koondatud kollektsiooni loomiseks kasutatud mustrikavandid ja kangarakendused ning fotod tööproovidest ja valmis esemetest.
Eeluuring Eesti lambavilla klassifitseerimise süsteemi loomiseks
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Muru, Katti; Matsin, Ave, juhendaja; Kaljus, Astri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Uurimustöö ”Eeluuring Eesti lambavilla klassifitseerimise süsteemi loomiseks” keskendub 20. sajandil meil kasutusel olnud lambavilla standardite ja Eesti villamajanduse hetkeolukorra uurimisele. Töös antakse ülevaade lambavilla kvaliteeti kujundavatest ja mõjutavatest teguritest ning Põhjamaades ja Suurbritannias kehtivatest villastandarditest. Tuginedes varasematele praktikatele, uurimise käigus turuosalistega läbiviidud küsitlustele ja intervjuudele esitab autor ettepaneku Eesti villa klassifitseerimise süsteemi loomiseks. Tulevikus aitab klassifitseerimise süsteem luua Eesti villastandardit, et tõsta lambakasvatajate teadlikkust oma loomade villa väärtusest ning hinnata selle optimaalsemaid kasutusvõimalusi, tõhustada villavabrikute ja teiste villatöötlejate tegevust. Uurimus aitab kaasa Eesti villamajanduse arengule tervikuna ja lambavilla kui väärtusliku tooraine teadlikumale kasutusele
Juusehete tehnoloogia Eestis. Tervikesemete valmistamine punumisketta abil
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Siiman, Evelin; Kaljus, Astri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev magistritöö käsitleb punumisketta abil juustest punutud esemete valmistamise tehnoloogiat. Eesmärgiks on juustest tervikesemete valmistamine, õppides samal ajal põhjalikult tundma protsessi kõiki etappe ja lahendades eelmistest töödest õhku jäänud küsimusi. Vastuseid vajavad praktilised küsimused: a) kuidas valmistati juusesemete erinevaid osi, b) milliseid abimaterjale ja -vahendeid ehete valmistamisel ja viimistlemisel kasutati, c) kas ja millised on erinevused erinevatelt inimestelt pärit juustel, kuidas mõjutavad need punumist, d) kuidas sobitada juustest punumise tehnika tänapäevasesse ehtedisaini. Kasutasin lahenduste leidmiseks erinevaid meetode nagu tehnoloogiapõhine esemete vaatlus muuseumides, välitööd Rootsis Våmhusi asulas, seni lahendamata mustritega eksperimenteerimine ning nelja rekonstruktsiooni valmistamine museaalide ja ühe rekonstruktsiooni tegemine foto järgi. Magistritöö käigus tegin korrektuure seminaritöös esitatud mustrite tabelisse, hindasin ümber eseme valmistamise kvaliteeti näitavad omadused, tuvastasin rekonstrueeritavatel esemetel esinevad seni katsetamata mustrite punumisvõtted, ning sain uudsed kogemused viielt erinevatelt inimestelt pärit juuste kasutamisega, avastades, et materjali käsitlemise nüansid on seotud juuksekarvade läbimõõduga. Juustest punumise kombineerimine tänapäevase ehtedisainiga andis minu jaoks kõnealusele käsitööliigile uue perspektiivitunnetuse, mis võiks aidata tuua lähemale selle varju jäänud tehnika algse mõtte ja olemuse. Väljundiks olevad sügavalt isikliku puutega ehted kannavad väikese juustelisandiga endas seotust ja lähedust nagu pea kaks sajandit tagasi, jäädes samas siiski kehtivate esteetikanormide piiresse.
Juustest ehete valmistamise tehnoloogia ja punumisvõtete taasloomine Eesti Rahva Muuseumi ja Viljandi Muuseumi esemete näitel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2020) Siiman, Evelin; Kaljus, Astri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Diplomitöö eesmärgiks on teha endale selgeks juustest punumise tehnoloogiline pool ja saada teadmine, kuidas erinevaid punumisvõtetega esemeid valmistati. Lõputöö probleemiks on küsimus milline oli juustest punumise tehnoloogia ja kuidas juustest punumine käis? Lahenduste leidmiseks kasutan erinevaid meetodeid: kirjaliku ja digitaalse info kogumine juustest valmistatud esemete tehnoloogilise poole kohta ning info töötlemine selekteerimise läbi, kus kogutud materjali põhjalikumalt uurin ja sobiliku välja filtreerin. Töö võõrkeelsete materjaliga ja seminari töö raames tehtud fotode võrdlemine sisaldab endas kirjalike allikate ja piltide läbitöötamist ning võrdluse põhjal otsustamist, millised juhendid ja skeemid võtan katsetamiseks. Eksperimentaalne meetod võtab kokku minu jaoks uue tehnika katsetamist uue materjali ja uute töövahenditega. Diplomitöö praktilise väljundina valmis juustest punumise tehnikas 17 tööproovi ja kõrvarõngad. Protsessi käigus õppisin tundma uut tehnikat ja sain teadmise, et olemas olevate juhendite järgi on võimalik selle tehnika lihtsamad võtted iseseisvalt omandada, aga vilumuse tekkimine keerukamate küsimuste lahendamiseks eeldab pikemat praktiseerimist.
Lääne-Eesti saarte meestevatid 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi alguseni ja nendest inspireeritud käsitöö kangast mantlite kollektsioon
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Peedosaar, Taive; Kaljus, Astri, juhendaja; Tuulik, Diana, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Lõuna-Läänemaa lapilised rahvarõivaseelikud ja nende valmistamise tehnoloogia
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2020) Luhamaa, Liis; Kaljus, Astri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Liis Luhamaa magistritöö „Lõuna-Läänemaa lapilised rahvarõivaseelikud ja nende valmistamise tehnoloogia“ (2020) eesmärgiks on täiendada teadmisi Lõuna-Läänemaa 19. saj lõpu ja 20. saj alguse rahvarõivastest ning tõmmata tähelepanu tänapäevaks suuresti unustusse vajunud omapärastele rahvarõivaseelikutele. Töös antakse ülevaade Hanila, Karuse, Lihula, Kirbla ja Martna kihelkondade lapiliste ehk topeltikatmustritega rahvarõivaseelikute valmistamise tehnoloogiast, ornamentikast ja värvidest. Magistritöös on põhjalikult käsitletud ja korrastatud teemaga seotud terminoloogiat. Töö on jaotatud kolmeks peatükiks. Töö esimeses peatükis antakse ülevaade Eesti neotud lõngadega kootud tekstiilide varasemast uurimisloost nii eesti- kui võõrkeelses kirjanduses. Töö teine peatükk käsitleb lapiliste rahvarõivaseelikute valmistamise tehnoloogiat ja kirjeldab, millised materjale, töövahendeid ja -võtteid nende seelikute valmistamisel kasutati. Töö kolmandas peatükis keskendutakse lapiliste rahvarõivaseelikute visuaalsele küljele, antakse ülevaade seelikutes kasutatud värvidest ja mustritest, analüüsitakse mustrite kompositsiooni ning mustrite kasutust eri kihelkondades. Magistritöö loov-praktilise osana töötas autor välja lapiliste rahvarõivaseelikute mustrite mustrijoonisena esitamise põhimõtted. 30 lapilise rahvarõivaseeliku mustrijoonist on toodud lisades 1-6.
Patselapilise teki LM3 rekonstruktsioon Lihula muuseumile
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Kase, Pilvi; Kaljus, Astri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tand'm - Eesti lambavillasest lõngast kampsunite kollektsioon
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Solmann, Janika; Tomberg, Riina, juhendaja; Kaljus, Astri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Triibuseelikute kollektsioon “Lamba viljad“
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Kuuse, Reet; Kaljus, Astri, juhendaja; Amur, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond