Sirvi Autor "Karu, Marre" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Eesti keele õppe ja tasemeeksami sooritamise motivatsioon
(PRAXIS, 2008) Kirss, Laura; Karu, Marre
Statistika näitab, et eesti keele tasemeeksamit sooritada soovijate arv on vähenenud ning langemas on ka eksamit edukalt sooritajate arv. Lisaks erinevatele keelõppe ja haridussüsteemi aspektidele võib keeleeksami edukalt läbijate arvu langus tuleneda keeleeksamiga seotud asjaoludest. Uuringu eesmärgiks on saada ülevaade Eesti riigikeele eksamist läbi erinevate perspektiivide ning selle kaudu välja selgitada eksami edukalt sooritajate arvu languse põhjused ning pakkuda informatsiooni keeleeksami läbiviimise tõhustamiseks. Samuti võimaldavad uuringutulemused teha soovitusi eesti keele õppe parandamiseks.
Fathers and parental leave: slow steps towards dual earner/dual carer family model in Estonia
(2011-07-20) Karu, Marre
Doktoritöö eesmärgiks on analüüsida Eesti ühiskonnas lapsehoolduse peresisest jagunemist meeste ja naiste vahel ning avada põhjuseid, miks liigub Eesti ühiskond kahe leivateenija/kahe hoolitseja peremudeli suunas väga aeglaselt. Ennekõike keskendutakse peremudeli ühele komponendile, hoolitsusele ning selle hoolitsuskohustuse peresisesele jagunemisele meeste ja naiste vahel. Väitekiri tugineb kolmele iseseisvale uurimusele, mis avab perekondade käitumist seoses lapsehoolduspuhkuse soolise jagunemisega erinevatest aspektidest. Uurimused näitavad, et Eestis on sotsiaalpoliitika kujundamisel soolise võrd¬õigus¬likkuse põhimõtete rakendamine takerdunud osalt minevikukoge¬muste, vananenud võrdõiguslikkuse ideoloogia ning isarolli hilise tunnustamise tõttu. Lapse eest hoolitsemine ei ole Eesti hegemoonilise maskuliinsuse osa, mehed ei tunneta, et neilt oodataks suuremat osalust lapsehoolduses ning kardavad sellise ebatüüpilise valiku tagajärgi. Uurimus näitas samuti, et olulist rolli meeste lapsehoolduspuhkusele jäämise valmisolekus mängivad erinevad n.ö. hea lapsevanema kuvandid, mis erineval viisil kujundavad meeste arusaama lapsevanema rollist lapse arengul ning erineval määral tekitavad hirmu lapsehoidja rolli ülevõtmise ees. Oluline roll on ka sel, kuivõrd isade lapsehoolduspuhkusele jäämine ning vanemahüvitise saamine ehk familiseerimine viib emade tööturule sisenemise ehk defamiliseerimiseni. Eesti traditsioonilist soolist tööjaotust toetavas ühiskonnas leiavad perekonnad viise, kuidas meeste lapsehoolduspuhkuse kasutamine on võimalik selliselt, et traditsioonilisi soorolle küsimuse alla ei seata ning liikumist kahe hoolitseja mudeli suunas ei toimu.
Noorteseire aastaraamat 2011: Noored ja noorsootöö
(Eesti Noorsootöö Keskus, 2012) Batueva, Valentina; Karu, Marre; Kirss, Laura; Pihor, Katrin; Talur, Piret; Rämmer, Andu; Turk, Pirjo; PRAXIS
Selles aastaraamatus anname ülevaate noorte endi arvamusest selle kohta, millistes noorsootöötegevustes nad osalevad, miks nad seda teevad ja mida see neile pakub. Nagu tavaliselt, on aastaraamat jagatud kaheks osaks. Esimesest osast leiate ülevaate 2010.–2011. aastal noorte eluolus toimunud arengutest noorteseire indikaatorite valguses. Toome välja noortega seotud olulisemad muutused ja arengud, võrreldes omavahel noortepoliitika valitud toimevaldkondi. Seekord on põhirõhk noorte tervisel, kuna eelmisel aastal avalikustas Tervise Arengu Instituut koolinoorte tervise uuringu tulemused. Aastaraamatu teises osas käsitletakse süvitsi noorte osalemist noorsootöös. Artiklid põhinevad 2011. aasta sügisel Poliitikauuringute Keskuse Praxis ja Eesti Noorsootöö Keskuse koostöös 10–26-aastaste noorte ja nende vanemate hulgas korraldatud küsitlusel.