Sirvi Autor "Kasemets, Aare" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Eestkõrghariduspoliitikaga seotud arengukavade eesmärkide, mõõdikute ning andmeallikate kaardistamine
(Tartu Ülikool, 2009) Kroos, Karmo; Kasemets, Aare
Kaardistamine eesmärk on koostada süstemaatiline ülevaade Eesti kõrghariduspoliitikaga seotud strateegilistestdokumentidest üldisemalt ning nendes esitatud eesmärkidest, mõõdikutestning indikaatorite andmeallikatest täpsemalt, lähtudes kaardistamisel: VV määrusest nr. 302 “Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” ning rahandusministeeriumi ringkirjast “Ettepanek eesmärkide-indikaatorite määratlemise meetodi kohta”.
Institutionalisation of knowledge-based policy design and better regulation principles in Estonian draft legislation
(2018-11-15) Kasemets, Aare; Käärik, Henn, juhendaja; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Eesti pöördus pärast iseseisvuse taastamist (1991) Läände tagasi ühinedes EL-iga (2004) ja OECD-ga (2010). Selle pöörde kontekstis keskendub mu eri sotsioloogia harusid lõimiv doktoritöö õigusriigi põhimõtete rakendamisele Eesti õigus-, siseturvalisus- ja korruptsiooni-poliitikates. Töö põhineb viiele publikatsioonile aastatest 2003-2018. Töö eesmärk on analüüsida nii teoreetilises kui empiirilises vaates vastuolu õigus(loom)e normide ja ametiisikute käitumise vahel, selgitada teadmistepõhise poliitika/õiguse kujundamise takistusi ja teha lahenduste leidmiseks uuringu- ja poliitikasoovitusi. Nii poliitika- ja õiguseloome uuringud (I–II, V) kui ka korruptsiooni uuringud (III–IV) aitavad tõendada, kuivõrd ministeeriumid järgivad õigusloome norme mõjude hindamise, viitamise ja kaasamise osas, ning milline on õiguspoliitika suundade (2011) mõju otsustusrutiinidele. Soov on mõista, miks sotsiaalteaduste info on lünklik ja millised eeldused vajavad tugevdamist, et seaduseelnõude mõjusid ühiskonnale, ettevõtetele ja loodusele hinnataks. Olen uurinud neid küsimusi 12 institutsionaalse eelduse, poliitikatsükli 6 etapi ja korruptsiooni sotsiaalse kontrolli 4 dimensiooni kaudu. Tulemused. Teooriapeatükk hõlmab sotsioloogilisi õiguse, teaduse, demokraatia, riskiühiskonna ja sotsiaalse kontrolli teooriate, samuti poliitökonoomia ja institutsiooniteooria rakendusi. Empiirilised andmed tõendavad edusamme õigusloome mõjude hindamise rutiinides (nt 2009-15 valitsuse ‘õigusloomekuulekuse’ kasv 18%); demokraatia defitsiiti EL-is; õigus- ja siseturvalisuspoliitikate nõrka sidet; positiivseid trende teadmistepõhise õiguspoliitika institutsionaalsetes eeldustes (küsitlused); samuti korruptsiooni kontrolli taseme seoseid poliitilise eliidi, teadlaste, meedia ning vabakonna rollide ja õigusloome rutiinidega. Kokkuvõttes, kuigi mu uuringud tõendavad positiivseid muutusi, on vastuolu modernsete õigusnormide ja nende täitmise vahel üsna suur - teadmistepõhise õigusloome institutsioonide tugevdamist tuleb jätkata. Doktoritöös esitatud seniste uuringute tulemused võtab kokku mu haiku: ...sõna on antud / teaduspõhine õigus / tulgu, aga ei...
Teadmistepõhise kõrghariduspoliitika võimalused Eestis
(Tartu Ülikool, 2009) Kasemets, Aare
Analüüsi üldeesmärk on toetada riigi kõrgharidusvaldkonna arengukavade ja õigusaktide koostamise ning rakendamisega seotud organisatsioonide teadmistepõhise planeerimise võimekust. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks on projektis kolm alategevust. Esiteks, Eesti kõrgharidusuuringute ning analüüside (2000-2009) kaardistamine ja alamandmebaaside loomine Eesti Sotsiaalteadusliku Andmearhiivi (ESTA) juurde. Teiseks, kõrgharidust käsitlevate riigi strateegiadokumentide eesmärkide, meetmete, indikaatorite ja andmeallikate kaardistamine. Kolmandaks, Eesti kõrgharidusuuringute ja kõrgharidust käsitlevate riigi strateegiadokumentide seoste analüüs, sh teadusuuringute juhtimises rakendamise senise ulatuse ning potentsiaali analüüs ja kõrghariduse kvaliteedi hindamise indikaatorite kaardistus.