Sirvi Autor "Kask, Maarja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Kogumiku "Discourse studies: a multidisciplinary introduction" sissejuhatava peatüki tõlge eesti keelde ja tõlkeprobleemide analüüs
(2016) Kask, Maarja; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Eesti keeles on diskursusuuringuid käsitlevaid kirjutisi avaldatud vähe, ehkki tegemist on alaga, mille rakendusväli võiks ka Eestis olla väga laialdane. Käesoleva magistritöö eesmärk on anda võimalus erinevate erialade eestikeelsetele üliõpilastele ja huvilistele tutvuda kriitilise diskursusanalüüsi suurkuju Teun A. van Dijki diskursusuuringute alase tekstiga eesti keeles ja luua selgust tõlkija tõlkemeetodite valiku küsimuses. Tõlkisin Hollandis sündinud ja Hispaanias elava diskursusanalüüsi isaks nimetatud professor Teun A. van Dicki koostatud kaheköitelise kogumiku „Discourse Studies: A Multidisciplinary Introduction“ esimese köite esimese peatüki „The Study of Discourse“, mis on kirjutatud van Dijki enda poolt ja mis vaatamata oma esmaavaldamise aastale – 1997, on ülevaatlik ja annab diskursusanalüüsile hea raamistiku.
Sokraatiline meetod - vahend moraaliteadmiste saavutamiseks või protreptika?
(Tartu Ülikool, 2014) Kask, Maarja; Lott, Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
Sokrates, kui üks lääne filosoofia alusepanijatest, on veel tänapäevani üks diskuteeritumaid, aga ka vastuolulisemaid filosoofe. Tema küsitud küsimused on sellised, mille üle arutlevad siiani nii moraalifilosoofid kui ka epistemoloogid, ent mis kerkivad üles ka igapäevastes vestlustes. Sokrates julges küsida küsimusi, mis jäävad küsimusteks kogu inimkonna mõtteloo vältel. Paradoksaalsel kombel ei ole filosoof kirja pannud aga ühtegi teost. Arutelusid ja põnevust tekitabki ilmselt tema võrdlemisi mõistatuslikuks jäänud olemus ning isikupärane lähenemine moraaliküsimustele. Tänu Platonile, Xenophonile ja Aristophanesele on meil aga siiski olemas allikad Sokratese filosoofia tundma õppimiseks. Käesolevas töös üritangi jõuda sammu võrra lähemale Sokratese tundma saamisele, uurides tema põhilist tegevust – linnaelanikega vestlemist Vana-Ateena tänavail, mida nüüd nimetame sokraatiliseks meetodiks. Selle jaoks kasutan põhiliselt Platoni varaseid dialooge, kuna on arvatud, et just nendes dialoogides kujutab Platon Sokratest ning tema filosoofiat kõige tõetruumalt.Dialoogide kronoloogilises järjestuses ollakse uurijate hulgas enamjaolt üksmeelel. Varjasteks dialoogideks loetakse: „Sokratese apoloogia“, „Charmides“, „Kriton“, „Euthyphron“, „Gorgias“, „Hippias lühem“, „Ion“, „Laches“, „Protagoras“ ja „Politeia I“.