Browsing by Author "Kattai, Rasmus"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 2 of 2
  • Thumbnail Image
    Item
    A macro model of the Estonian economy in the tradition of the neo-classical synthesis
    (2005) Kattai, Rasmus; Võrk, Andres, juhendaja; Reiljan, Ele, juhendaja
  • Thumbnail Image
    Item
    The links between private sector indebtedness and banking sector vulnerability: An Estonian case study
    (2011-01-18) Kattai, Rasmus
    2008.a. alguse saanud globaalne kriis ning surve finantssektorile tõstis esile vajaduse mudelite järele, mis võimaldaksid analüüsida finantsinstitutsioonide, sh. pankade haavatavust. Paljudes riikides kriisile eelnenud kiire laenukasv viitab pankade endi laenutegevuse ning erasektori suurenenud võlakoormuse võimalikule olulisusele hilisemate sündmuste arengus. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks on koostada mudelvahend erasektori laenukoormuse ning pangandussektori haavatavuse vaheliste seoste hindamiseks, kasutades selleks Eesti andmeid. Loodud vahendiga testitakse hüpoteesi, mille kohaselt majapidamiste ning ettevõtete suurenenud kohustused pankade ees on muutnud laenuklientide maksedistsipliini majandust tabavate negatiivsete šokkide suhtes tundlikumaks ning pangad laenukvaliteedi ulatuslikuma halvenemise tõttu haavatavamaks. Töös välja pakutud lahenduseks on pangandussektori tugevusanalüüsi süsteem (ingl. k. stress-test system), mis koosneb kahest integreeritud mudelist: Eestis tegutsevate pankade krediidiriski mudelist ning Eesti majanduse makromudelist. Rakendatud uurimismeetodiks, millega tõstatatud hüpoteesi kinnitada või ümber lükata, on hüpoteetilise stsenaariumi analüüs (ingl. k. hypothetical scenario analysis). Selleks matkitakse makromudeli abil majanduse reaktsiooni seda tabavate negatiivsete šokkide suhtes, seejuures reaktsioone imiteeritakse erasektori erineva võlataseme juures. Saadud stsenaariumeid krediidiriski mudelisse sisestades on hinnatud pangandussektori laenukvaliteedi tundlikkust sõltuvana väljastatud laenumahust, mis ühtlasi iseloomustab muutuseid pankade haavatavuses. Stsenaariumianalüüs tuvastas, et viivislaenude ning laenukahju provisjonide osakaal pankade laenuportfellis kasvab negatiivse šoki tulemusena enam juhul kui majapidamiste ning ettevõtete laenukoormus on suhteliselt kõrgem. Nimetatud laenukvaliteedi näitajad ilmutasid suuremat tundlikkuse muutust eelkõige finantssektorist pärinevate, intressimääraga seotud šokkide suhtes, milleks olid euroala rahapoliitilisi signaale Eesti majandusse kandva Euribori ning kohaliku laenuturu riskipreemia tõus. Reaalsektorist pärinevate negatiivsete šokkide mõju suurenemine oli samuti täheldatav, kuid nende mõju pankade laenukvaliteedile oli väiksem kui finantssektori šokkidel. Saadud tulemusi tõlgendades järeldub, et pankade haavatavuse vähendamiseks on oluline Eesti ning euroala majandus- ja intressitsüklite kõrge korreleeritus ning pangalaenude riskipreemia vähene tundlikkus majandustsükli suhtes.