Sirvi Autor "Kello, Katrin" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 11 11

A summary report of the research project “Russian Child in Estonian General Education School”
(Tartu Ülikool Haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus, 2011) Kello, Katrin; Masso, Anu; Jakobson, Valeria
“Russian Child in Estonian General Education School”, a four-year (2008–2011) research project carried out by the Centre for Educational Research and Curriculum Development of the University of Tartu, aims to study the transition of Russian upper secondary schools to Estonian-medium instruction from the perspective of the attitudes, perceptions and experiences of target groups (students, teachers and school leaders). The objectives include offering a systematic review of the arguments related to different perspectives on the transition, and studying the perceptions of both the transition itself as well as its contexts. The project has been commissioned by the Estonian Ministry of Education and Research.
Aineülesed eesmärgid õppe- ja kasvatustöö kavandamisel, läbiviimisel ja tagasisidestamisel
(Tartu Ülikool, 2007) Kello, Katrin; Kõiv, Pille; Luisk, Ülle; Ugur, Kadri; Harro-Loit, Halliki
Käesolev TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse projekti “Läbivate teemade aineõppes rakendamise metoodika” täitjate koostatud tekst on mõeldud toeks põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava arendustöös. Tekst on vahekokkuvõte senises õppekavatöös ainealaste eesmärkide alal tehtust, mille eesmärk on: - selgitada aineüleste eesmärkide, sh läbivate teemade kui nende kandjate rolli ja vajalikkust (nii riiklikus kui kooli) õppekavas; - selgitada, kuidas aineülesed eesmärgid võivad riikliku ja kooli õppekava tasandil toetada õppeainete omavaheliste ning aineõpetuse ja klassiväliste tegevuste vaheliste sünergiapotentsiaalide ärakasutamist; - anda soovitusi edaspidiseks.
The functions and contexts of general education history teaching: social and professional representations in Estonia and Latvia
(2014-09-29) Kello, Katrin
Üleilmastumine ja ühiskonna pluraliseerumine esitavad kooli ajalooõpetusele üha mitmekesisemaid väljakutseid. Õpetajatel, õppekava koostajatel ja teistel õppeaine kujundajatel tuleb selle muutuva kontekstiga jätkuvalt kohaneda. Neil tuleb valida või leida tasakaal paljude võimalike taotluste ja ootuste vahel, mida õppeainele esitatakse – õpilaste silmaringi laiendamisest ja identiteedi kujundamisest kriitilise mõtlemise arendamise ja muude üldiste oskuste toetamiseni. Käesolev doktoritöö keskendub ajalooõpetust puudutavate ootuste ja arusaamade mitmekesisusele – ning selle mitmekesisuse tajumisele – Eestis ja Lätis ning mitmel tasandil: ühiskonnas, õppekavas ning ajalooõpetajate hulgas. Ühelt poolt vaatleb töö ajalooõpetust puudutavate üldiste, nii sotsiaalsete kui professionaalsete arusaamade spektrit peamiselt Eestis. Teiselt poolt vaatleb töö ajalooõpetajate käsitusi ja positsioone nimetatud arusaamaspektri taustal. Esimese aspekti analüüs põhineb varasematel uuringutel, õppekava materjalidel ning Õpetajate Lehes kümne aasta jooksul (1999–2008) ilmunud artiklitel. Teise aspekti analüüs põhineb 53 Eesti ja Läti ajalooõpetajaga tehtud intervjuudel. Doktoritöö raames kirjutatud artiklid näitavad, milliseid valikuid ja pingevälju tuleneb kooli ajalooõpetuse jaoks erinevate, kohati vastandlike arusaamade ja ootuste üheaegsusest; kuidas ajalooõpetajad ennast mitmesuguste arusaamade vahendaja ja erinevate ootuste objektina kirjeldavad ning milliseid valikuid ja tegutsemisvõimalusi näevad endal olevat. Õppeaine eri aspektidele keskendumise kaudu ilmestab doktoritöö ajalooõpetuse alaste vaateviiside kujunemist individuaalsete ja sotsiokultuuriliste, “subjektiivsete” ja “objektiivsete” positsioonide vastastikmõjus.
Isikliku sõltuvuse piirid ja tunnused 18. sajandi Liivi- ja Eestimaal päruskuuluvuse teket või muutumist käsitlevate kohtuotsuste põhjal
(Tartu Ülikool, 2003) Kello, Katrin; Laur, Mati, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Projekti „Vene laps venekeelse üldhariduskooli eestikeelses õppes” raames 2008. aastal toimunud fookusgruppide analüüs
(Tartu Ülikool Haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus, 2009) Kello, Katrin
Käesolev analüüs kirjeldab 2008. aastal venekeelsete gümnaasiumite eestikeelsele õppele ülemineku teemal toimunud fookusgruppe, milles osalesid venekeelsete gümnaasiumide õpetajad (kolm fookusgruppi vastavalt Tallinnas, Narvas ja Tartus ning aruteluseminar Tallinnas), õpilased (eraldi poiste ja tütarlaste fookusgrupid Tallinnas, Narvas ja Tartus) ning Harjumaa ja Ida-Eesti koolidirektorid ja õppealajuhatajad (üks fookusgrupp Tartus). Analüüsi eesmärk on kirjeldada fookusgruppides kõneldut nõnda, et sel viisil kogutud materjali saaks kasutada projekti „Vene laps venekeelse üldhariduskooli eestikeelses õppes” uurimisküsimustele vastamiseks.
Talupoja staatus Liivimaa positiivses õiguses : Rootsi aja pärand 18. sajandil
(Tartu Ülikool, 2000) Kello, Katrin; Laur, Mati, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Talupoja staatus Liivimaa positiivses õiguses. Rootsi aja pärand 18. sajandil
(Tartu Ülikool, 2000) Kello, Katrin; Laur, Mati, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Ülevaade Eesti osalusest Euroopa Liidu raamprogrammis "Euroopa Horisont"
(Eesti Teadusagentuur, 2025-09-04) Adojaan, Maarja; Asuküla-Tõkke, Helen; Kello, Katrin; Kraav, Kristin; Suuroja, Margit
Uurimisprojekti “Vene laps venekeelse üldhariduskooli eestikeelses õppes” koondaruanne
(Tartu Ülikool Haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus, 2011) Kello, Katrin; Masso, Anu; Jakobson, Valeria
Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse nelja-aastase (2008—2011) uurimis-projekti Vene laps venekeelse üldhariduskooli eestikeelses õppes ülesanne on uurida venekeelsete gümnaasiumite eestikeelsele õppele üleminekut sihtrühmade (õpilased, õpetajad ja koolijuhid) hoiakute, arusaamade ja kogemuste perspektiivist. Eesmärkideks on tuua süstematiseeritult välja üleminekuga seostuvate seisukohtade eeldusi ja põhjendusi ning jälgida nelja aasta jooksul nii ülemineku enda kui ka selle konteksti tajumist. Projekti tellija on Haridus- ja Teadusministeerium.
Vene õppekeelega koolide valmisolek eestikeelsele gümnaasiumiõppele üleminekuks
(2010) Masso, Anu; Kello, Katrin
Käesolev aruanne koosneb kolmest suuremast osast. Esimene osa annab ülevaate andmete kogumisel kasutatud meetoditest ning järelduste aluseks olevate valimite eripäradest. Järgnevad kaks analüüsi osa keskenduvad eraldi õpetajate ja õpilaste küsitluste tulemuste analüüsimisele järgmiste, osaliselt kattuvate teemavaldkondade lõikes: võõrkeelte oskus ja kasutamine, eestikeelses aineõpetuses kasutatud tööviisid, rahulolu eestikeelse aineõpetuse toimimisega, meetmed eestikeelse aineõpetuse toetamiseks, hoiakud hariduses toimunud muutuste suhtes, meedia jälgimine jm sotsiaalse sidususe allikad.
Vene õppekeelega koolide valmisolek eestikeelsele gümnaasiumiõppele üleminekuks
(Tartu Ülikool, 2010) Masso, Anu; Kello, Katrin
Käesolev aruanne koosneb kolmest suuremast osast. Esimene osa annab ülevaate andmete kogumisel kasutatud meetoditest ning järelduste aluseks olevate valimite eripäradest. Järgnevad kaks analüüsi osa keskenduvad eraldi õpetajate ja õpilaste küsitluste tulemuste analüüsimisele järgmiste, osaliselt kattuvate teemavaldkondade lõikes: võõrkeelte oskus ja kasutamine, eestikeelses aineõpetuses kasutatud tööviisid, rahulolu eestikeelse aineõpetuse toimimisega, meetmed eestikeelse aineõpetuse toetamiseks, hoiakud hariduses toimunud muutuste suhtes, meedia jälgimine jm sotsiaalse sidususe allikad.