Sirvi Autor "Kestav, Katrin" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Crystal structure-guided development of bisubstrate-analogue inhibitors of mitotic protein kinase Haspin
(2018-06-14) Kestav, Katrin; Lavõgina, Darja, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Rakujagunemine (sh mitoos) on ülitäpselt reguleeritud teatud ensüümide – proteiinkinaaside – koostöö poolt. Rakutsükli regulatsioonis oluliste proteiinkinaaside aktiivsuse muutumisel võivad rakud hakata kontrollimatult jagunema ning tagajärjeks on erinevate haiguste teke, millest tuntuimad on vähkkasvajad. Sellest lähtuvalt püütakse arendada ühendeid (inhibiitoreid), mis suudaksid kontrollida proteiinkinaaside aktiivsust ning oleksid kasutatavad vähivastaste ravimitena. Paralleelselt ravimiarendusega on oluline välja töötada lihtsasti kasutatavaid, kiireid ning täpseid diagnostilisi vahendeid, mis võimaldaksid määrata proteiinkinaaside kui biomarkerite hulka eri kudedes, sh kehavedelikes, ning seeläbi diagnoosida haigusi juba võimalikult varajases etapis. Proteiinkinaas kui ensüüm on ruumiline molekul, milles paiknevad teatud keemilise koostise ja kujuga „taskud“, kuhu saavad seostuda erinevad ühendid (sh inhibiitorid). Inhibiitorite disainil soovitakse konstrueerida sobiva kujuga ühend, mis sobituks võimalikult täpselt ensüümil oleva(te)sse „tasku(te)sse“. Selle tulemusel on võimalik saada kõrge: • afiinsusegasega (st tugeva seostumisvõimega just temale mõeldud „taskusse“, kusjuures mida täpsemalt ühend „taskusse“ paigutub, seda kauem ta seal püsib ja seda suurem on mõju) ja • selektiivsusega ühendeid (tunneb teiste seast ära just temale mõeldud „tasku“; siinjuures vajab ära märkimist, et inimorganismis on kokku 538 erinevat proteiinkinaasi). Antud uurimistöös võeti sihtmärgiks proteiinkinaas Haspin, mida on suhteliselt vähe uuritud, kuid on näidatud tema olulisus rakujagunemise regulatsioonis. Doktoritöö käigus arendati bisubstraatseid inhibiitoreid Haspinile, mille puhul ühendati linkeriga kaks erinevat Haspiniga seostuvat fragmenti (omavad ensüümil erinevaid „taskuid“ seostumiseks). Töö kõige silmapaistvamaks tulemiks on väga kõrge afiinsusega ning selektiivsusega (võrreldes teiste proteiinkinaasidega) Haspinile suunatud bisubstraatsed inhibiitorid. Lisaks sellele suudavad uudsed ühendid olla Haspiniga seotud mitmeid tunde, pikendades seeläbi oma mõju ensüümi aktiivsusele. Arendatud ühendite väljundiks on nende kasutamine Haspini signaaliradade uurimisel ja mõjutamisel ning Haspini kui potentsiaalse biomarkeri määramisel diagnostikas.
Rho-sõltuvale proteiinkinaasile suunatud fluorestsentssondid süntees ja biokeemiline iseloomustamine
(Tartu Ülikool, 2017) Teelahk, Mikk; Lavõgina, Darja; Kestav, Katrin; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesolevas töös teostati fluorestsentssondide süntees, mille käigus kasutati ARC-tüüpi inhibiitoreid ARC-3001 ja ARC-684. Sünteesi käigus lisati konjugaatide struktuuri läbi Lys kõrvalahela aminorühma fluorestsentsvärv TAMRA, saades fluorestsentssondid ARC- 3423 ja ARC-3424. Viidi läbi fluorestsentssondide biokeemiline iseloomustamine proteiinkinaasiga ROCK dissotsiatsioonikonstantide (Kd väärtuste) määramise teel. Kasutati LUM väljatõrjumismeetod, mis annab võimaluse iseloomustada kõrge afiinsusega väljatõrjuvaid ühendeid. Töö viimase osana määrati FA sidumismeetodiga uute fluorestsentssondide esmased selektiivsusomadused ja afiinsused, võrreldes basofiilse referentskinaasiga PKAc-ga.