Sirvi Autor "Kitsing, Maie" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 8 8

Eesti PISA 2009 kontekstis: tugevused ja probleemid
(2012) Mikk, Jaan; Kitsing, Maie; Must, Olev; Säälik, Ülle; Täht, Karin
Eestis on paljud autorid vaadelnud PISA 2006 ja 2009 tulemusi keskendudes põhiliselt nende olemuse selgitamisele ja erinevatele võrdlustele. Tänu Eduko uurimistoetusele oli autoritel võimalik PISA tulemusi analüüsida, kusjuures autorid keskendusid põhiliselt PISA tulemuste seostele koolide juhtimisega, õpilaste õpistrateegiatega, nende õpimotivatsiooniga jne. Uuringu käigus leiti uusi ideid, millele saab toetuda eesti kooli arendamisel.
Eesti PISA 2009 kontekstis: tugevused ja probleemid: Programmi Eduko uuringutoetuse kasutamise lepingu aruanne
(2012) Mikk, Jaan; Kitsing, Maie; Must, Olev; Säälik, Ülle; Täht, Karin; Tartu Ülikool
Analüüsi eesmärk on hinnata Eesti kooli olukorda ja arenguid PISA 2009 andmete põhjal. Eesti üldharidussüsteemi tugevuste ja probleemide leidmiseks võrreldakse Eesti PISA 2009 tulemusi teiste riikide tulemustega. Juba alates PISA esimestest uuringutest on teada, et riigi tasandil fikseeritavad kõrged õppimisega seotud hoiakulised näitajad (õppimisstrateegiad, õpihuvi- ja motivatsioon, õpilaste enesekohased hoiakud) on negatiivselt seotud õpilaste saavutustega. Eesti arengut analüüsitakse PISA 2009 üldtulemuste ning üksiktulemuste ja kõigi taustaandmete võrdlemisel PISA 2006 vastavate näitajatega. Kui taustanäitaja muutus on statistiliselt olulises seoses PISA tulemuste muutusega, siis on see üks võimalik selgitus Eesti PISA tulemuste muutusele. Järeldused võimaldavad kindlamalt otsustada, milliste arengutega Eesti haridussüsteemis tuleb jätkata ja millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata. Näiteks, kooli küsimustiku vastuste analüüsimisel saab leida, millised õpetamise ja hindamise viisid, milline õppekava ja hariduspoliitika on tänapäeval perspektiivsed. Need teadmised võimaldavad paremini realiseerida EDUKO eesmärki kujundada tulevikkuvaatav õpetajahariduse süsteem.
Õppeasutuste sisehindamine
(2008) Kitsing, Maie
Haridus- ja Teadusministeerium on toetanud sisehindamise rakendamist õppeasutustes läbi ESF projekti ""Koolikatsuja 2006+"" tegevuste. Selle kaudu on saanud koolitust 36. õppeasutuse kolmeliikmelised meeskonnad. Käesolev raamat sisaldabki eelkõige projektis osalenud õppeasutuste praktilisi kogemusi ja soovitusi sisehindamise läbiviimisel. Samuti antakse soovitusi siseshindamise dokumenteerimiseks, kirjeldatakse õppeasutuse sisehindamise nõustamisprotsessi ja selgitatakse õppeasutuse tegevusnäitajate kasutamiseks ning mõistmiseks võimalikke võrdlusgruppe. Õppeasutustele peaksid sisehindamise läbiviimisel olema suurepäraseks abimaterjaliks rahuloluküsitlused.
PISA 2006. Eesti tulemused
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2008) Kitsing, Maie
PISA on OECD eestvedamisel läbi viidud rahvusvaheline 15 aastaste õpilaste õpitulemuslikkuse hindamise programm, mis viiakse läbi iga kolme aasta tagant. Programmi raames läbiviidav PISA uuring keskendub õpilase põhioskustele lugemise, matemaatika ja loodusteaduste valdkonnas kohustusliku haridustee lõpus.
PISA 2012-Eesti tulemused
(INNOVE, 2013) Tire, Gunda; Lepmann, Tiit; Jukk, Hannes; Puksand, Helin; Henno, Imbi; Lindemann, Kristina; Kitsing, Maie; Täht, Karin; Lorenz, Birgy
PISA mõõdab 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi kolmes valdkonnas: matemaatikas, funktsionaalses lugemises ja loodusteadustes. Uuringuga mõõdetakse põhihariduse omandamisega lõpusirgele jõudnud õpilaste teadmisi ja oskusi. Sellega hinnatakse, kuidas õpilased on võimelised õpitut üldistama ja oskusi igapäevaelus rakendama. PISA tulemused annavad objektiivse võrdluspildi Eesti ja teiste riikide põhihariduse taseme kohta. PISA 2012 uuringus osales 510 000 õpilast 65 riigist. Eestist osales uuringus peaaegu pool kõigist 15-aastastest õpilastest ehk 5867 õpilast. 2012. a uuringu peamine hindamisvaldkond oli matemaatika, väiksemas mahus hinnati lugemist, loodusteadusi.
Põhikoolist väljalangevus- kus me oleme täna ja mis saab homme?
(2002) Nassar, Kristi; Rebane, Epp; Küttis, Kalle; Kitsing, Maie
Põhihariduse probleemid – eriti koolikohustuse täitmine, põhikoolist väljalangemine ning klassikursuse kordamine, põhihariduse jõukohasus -- on viimasel ajal üha päevakajalisemaks muutunud. Eri aspektidele on tähelepanu juhitud Eesti Inimarengu aruannetes, OECD raportis, Riigikontrolli küsimustikes, haridusseadusandluse uuendamise töörühmades, konverentsidel, ajakirjanduses. Põhihariduse kättesaadavuse tagamine on ka UNESCO haridusprogrammi Education for All Eesti tegevuskava üheks oluliseks eesmärgiks.
Rahvusliku identiteeditunde kujundamine õpilastes
(Tartu Ülikool, 2001) Kitsing, Maie; Pedastsaar, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Ülevaade üldharidusest 2001-2005
(2005) Kitsing, Maie; Kiho, Kuldar
Käesolevas ülevaates kirjeldatakse üldharidussüsteemi arengut ja arendustööd viimase viie aasta jooksul eeskätt riigi tasandilt lähtudes. Esitatud on koondkokkuvõtted õpilaste ja koolide arvust, üldhariduskoolide rahastamisest ja investeeringutest ning koolivõrgu üldistest muutustest vaadeldaval perioodil. Loodud ja muudetud õigusaktide ülevaade näitab kõige selgemalt hariduspoliitika viimase viie aasta suundumusi - kaasava hariduse ideoloogia juurutamist ja õppeasutuse autonoomia suurendamist. Antakse lühikesed ülevaated projektidest ja tegevustest, mis toetavad kaasava hariduse ideoloogia rakendamist, õpilase võimete väljaarendamist ja kooliarendust tervikuna, ning põhjalikum ülevaade õppeasutuse välishindamise arengust, sh muutustest õpitulemuste välishindamises. Vaatluse all on riikliku õppekava arendustöö, õppekirjandus ja õpetajaid iseloomustavad üldised näitajad, samuti õpetajatele kutsekvalifikatsiooni omistamise süsteemi loomine; uusimmigrantide laste õpetamise ettevalmistamine ning vangidele loodud võimalused üldhariduse omandamiseks munitsipaalkoolides. Alushariduse arengut käsitlevas artiklis on olulisteks märksõnadeks haridusliku erivajaduse varajane märkamine, lasteaiaõpetaja kvalifikatsiooni tõstmine ja alushariduse õppekava arendus.