Sirvi Autor "Kolk, Kaspar" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

Fr. Puksoo 125. sünniaastapäevale pühendatud ettekandepäev (2015)
(2015-01-23) TÜ Raamatukogu; Ermel, Malle; Beyer, Jürgen; Kaur, Kairit; Kaju, Katre; Rand, Mare; Frei, Lauri; Reimo, Tiiu; Kannik, Helje-Laine; Kolk, Kaspar; Päll, Janika
Friedrich Puksoo 121. sünniaastapäevale pühendatud ettekandepäev "Raamatust, raamatukogust, raamatukoguhoidjast"
(2011-01-24) TÜ Raamatukogu; Aarma, Liivi; Petina, Larissa; Kolk, Kaspar; Vaaro, Ilmar; Valmas, Anne
Investorkaitse ulatuse määratlemine kapitali kaasamisel investeerimispõhise ühisrahastuse tehingutes
(Tartu Ülikool, 2017) Kolk, Kaspar; Laub, Gerd, juhendaja; Vutt, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool.
Muinasaja seadusekogumike antoloogia
(Tallinn : Varrak, 2001) Annus, Amar; Kolk, Kaspar; Puhvel, Jaan; Päll, Janika
Peidus pool. Käsitöököitest masintoodanguni
(Tartu Ülikooli raamatukogu, 2023) Nurmsalu, Tiia; Sabre, Dorel; Teemus, Moonika; Tammur, Kadri; Kolk, Kaspar; Mengel, Lilian, kujundaja
Trükitud raamatu esimene aastasada Eestis: raamatud, raamatukogud ja lugejad 15. sajandi teisest poolest 16. sajandi keskpaigani
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-11-14) Kolk, Kaspar; Päll, Janika, juhendaja; Mänd, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö uurib raamatukultuuri Eestis 15. sajandi keskpaigast kuni 16. sajandi keskpaigani, mil trükiraamat muutis ideede ja teadmiste levikut kogu Euroopas. Seni on seda perioodi Eestis käsitletud vaid üksikjuhtumite kaudu või lühikese peatükina üldkäsitlustes, käesolev töö loob tervikpildi, kasutades esmakordselt suures mahus koos nii säilinud raamatuid kui arhiiviallikaid. Enne reformatsiooni asusid Eesti suurimad raamatukogud kloostrite juures. Kõige paremini on tuntud Tallinna dominiiklaste raamatukogu. Dominiiklased omandasid trükitud raamatuid rohkesti alates 1470. aastaist, sageli oma ordu liikmete kaudu, kuid 1519. aastast on teada ka suurem ost rahvusvaheliselt raamatuturult. Raamatukogu oli peamiselt usulise sisuga, enim leidus seal jutlustamise abivahendeid; muudest valdkondadest oli tähtsal kohal kanooniline õigus. Ajast pärast reformatsiooni on unikaalsed kogu põhjapoolses Euroopas Rakvere frantsisklastelt säilinud raamatud: 1530.–1540. aastail varustasid vennad end järjekindlalt luterlusevastase kirjandusega, mis näitab, et nad vähemalt üritasid uue usu levikule vastu seista. Reformatsiooni järel tõusid luterliku hariduskorralduse mõjul keskseks uued kirikuraamatukogud. Tallinna Oleviste raamatukogu kujunes 1550. aastail annetuste toel. Töö näitab, et kogu ei tekkinud juhuslikult, vaid seda komplekteeriti sihipäraselt uusima teoloogilise kirjandusega (nt Lutheri teosed, humanistlikud kirikuisade väljaanded). Eraisikute raamatukasutust on esmakordselt süstemaatiliselt uuritud Tallinna 16. sajandi varaloendite põhjal. Kui varem oli raamatuid peamiselt vaimulikel, siis reformatsiooni järel lisandus kiiresti ilmalikke lugejaid. Sajandi keskpaigaks oli raamatuid juba umbes kolmandikul linna kõrg- ja keskklassi liikmeist. Vaimulikel olid suuremad kogud ennekõike oma kutsetöö tarvis (jutluskirjandus, teoloogia), ilmalikel aga tavaliselt vaid mõni üksik hardusteos. Lugemise levikule aitas kaasa trükiste odavnemine, saksakeelne trükisõna ja haridustaseme tõus