Trükitud raamatu esimene aastasada Eestis: raamatud, raamatukogud ja lugejad 15. sajandi teisest poolest 16. sajandi keskpaigani

Abstract

Doktoritöö uurib raamatukultuuri Eestis 15. sajandi keskpaigast kuni 16. sajandi keskpaigani, mil trükiraamat muutis ideede ja teadmiste levikut kogu Euroopas. Seni on seda perioodi Eestis käsitletud vaid üksikjuhtumite kaudu või lühikese peatükina üldkäsitlustes, käesolev töö loob tervikpildi, kasutades esmakordselt suures mahus koos nii säilinud raamatuid kui arhiiviallikaid. Enne reformatsiooni asusid Eesti suurimad raamatukogud kloostrite juures. Kõige paremini on tuntud Tallinna dominiiklaste raamatukogu. Dominiiklased omandasid trükitud raamatuid rohkesti alates 1470. aastaist, sageli oma ordu liikmete kaudu, kuid 1519. aastast on teada ka suurem ost rahvusvaheliselt raamatuturult. Raamatukogu oli peamiselt usulise sisuga, enim leidus seal jutlustamise abivahendeid; muudest valdkondadest oli tähtsal kohal kanooniline õigus. Ajast pärast reformatsiooni on unikaalsed kogu põhjapoolses Euroopas Rakvere frantsisklastelt säilinud raamatud: 1530.–1540. aastail varustasid vennad end järjekindlalt luterlusevastase kirjandusega, mis näitab, et nad vähemalt üritasid uue usu levikule vastu seista. Reformatsiooni järel tõusid luterliku hariduskorralduse mõjul keskseks uued kirikuraamatukogud. Tallinna Oleviste raamatukogu kujunes 1550. aastail annetuste toel. Töö näitab, et kogu ei tekkinud juhuslikult, vaid seda komplekteeriti sihipäraselt uusima teoloogilise kirjandusega (nt Lutheri teosed, humanistlikud kirikuisade väljaanded). Eraisikute raamatukasutust on esmakordselt süstemaatiliselt uuritud Tallinna 16. sajandi varaloendite põhjal. Kui varem oli raamatuid peamiselt vaimulikel, siis reformatsiooni järel lisandus kiiresti ilmalikke lugejaid. Sajandi keskpaigaks oli raamatuid juba umbes kolmandikul linna kõrg- ja keskklassi liikmeist. Vaimulikel olid suuremad kogud ennekõike oma kutsetöö tarvis (jutluskirjandus, teoloogia), ilmalikel aga tavaliselt vaid mõni üksik hardusteos. Lugemise levikule aitas kaasa trükiste odavnemine, saksakeelne trükisõna ja haridustaseme tõus The dissertation examines book culture in Estonia from the mid-15th to the mid-16th century, when print reshaped the circulation of ideas and knowledge across Europe. Until now, this period in Estonia has been addressed only through isolated case studies or as a chapter in general surveys; the present study offers the first comprehensive account, combining surviving books with extensive archival evidence. Before the Reformation the largest libraries were monastic. Best known is the Dominican library in Tallinn. From the 1470s the friars acquired printed books, often through members of their order, but in 1519 also via a major purchase on the international book market. The collection was mainly religious, dominated by aids for preaching, with canon law as the chief secular field. Unique in northern Europe are the preserved books of the Franciscans in Rakvere: in the 1530s–1540s the friars consistently acquired anti-Lutheran works, showing their attempt to resist the new faith. After the Reformation, new parish libraries became central under the influence of Lutheran educational reform. The St Olaf’s library in Tallinn developed in the 1550s through donations. The study demonstrates that the collection did not emerge randomly, but was systematically assembled with the latest theological works (e.g. Luther’s writings, humanist editions of the Church Fathers). Private book use is analysed for the first time on the basis of Tallinn probate inventories. Whereas earlier books were held mainly by clergy, after the Reformation secular readers rapidly increased. By mid-century about one third of upper- and middle-class households owned books. Clergy had larger, professional collections (sermons, theology), while laypeople usually possessed only a few devotional works. Wider reading was supported by cheaper print, German vernacular books, and rising education.