Sirvi Kuupäev , alustades "2025-11-14" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Teachers’ opinions on aspects related to the choice of learning materials
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-11-14) Raska, Heily; Uibu, Krista, juhendaja; Taimalu, Merle, juhendaja; Ugaste, Aino, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Õpetaja professionaalsuse juures on olulised otsustusõigus ja oskus valida asjakohast õppevara. Doktoritöö eesmärk oli välja selgitada lasteaia- ja esimese kooliastme õpetajate arvamused õppevara valimisega seotud aspektidest. Selgus, et kui lasteaiaõpetajatel on peaaegu täielik vabadus valida endale ja lastele sobivat õppevara, on esimese kooliastme õpetajatel võimalik vaid mõningal määral õppevara valikul kaasa rääkida. Kognitiivsed ja afektiivsed eesmärgid on õppevara valikul kesksel kohal, neid pidasid võrdselt oluliseks nii lasteaia- kui ka esimese kooliastme õpetajad. Metakognitiivseid eesmärke hindasid esimese kooliastme õpetajad lasteaiaõpetajatega võrreldes olulisemaks. Õppevara valimise kohta nimetasid õpetajad erinevaid põhimõtteid, mida sai jagada nelja rühma: vastavus õppekavale, sisu ja ülesannete mitmekesisus, sisu ja ülesannete selgus ja arusaadavus ning välised tegurid. Õpetajad ei tähtsustanud õppevara valiku juures mängulisust. Lasteaiaõpetajad nimetasid keeleõppemängude valiku põhimõtteid, näiteks teise keele oskuse arendamist, lapse individuaalsusega arvestamist ja teadmiste kujundamist. Lasteaiaõpetajad pidasid keeleõppemänge valides oluliseks, et need arvestaksid laste erineva keeletaseme ja huvidega ning aitaksid arendada kõiki õppe- ja kasvatustegevuste valdkondi. Et teha kindlaks, millised on tegurid, mis lasteaia- ja esimese kooliastme õpetajate arvates mõjutavad nende õppevara valikut, kasutati Bronfenbrenneri ökoloogilist mudelit. Makrotasandi tegurid hõlmasid õppekava ja kirjastajate järgimist. Mesotasand puudutas ümbritsevate isikute (nt juhtkonna, kolleegide ja õpilaste) mõju. Mikrotasandi tegurid olid seotud õpetajate teadmiste ja kogemustega, kus peamiselt mõjutas õpetajate arvates õppevara valimist töökogemus.
Trükitud raamatu esimene aastasada Eestis: raamatud, raamatukogud ja lugejad 15. sajandi teisest poolest 16. sajandi keskpaigani
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-11-14) Kolk, Kaspar; Päll, Janika, juhendaja; Mänd, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö uurib raamatukultuuri Eestis 15. sajandi keskpaigast kuni 16. sajandi keskpaigani, mil trükiraamat muutis ideede ja teadmiste levikut kogu Euroopas. Seni on seda perioodi Eestis käsitletud vaid üksikjuhtumite kaudu või lühikese peatükina üldkäsitlustes, käesolev töö loob tervikpildi, kasutades esmakordselt suures mahus koos nii säilinud raamatuid kui arhiiviallikaid. Enne reformatsiooni asusid Eesti suurimad raamatukogud kloostrite juures. Kõige paremini on tuntud Tallinna dominiiklaste raamatukogu. Dominiiklased omandasid trükitud raamatuid rohkesti alates 1470. aastaist, sageli oma ordu liikmete kaudu, kuid 1519. aastast on teada ka suurem ost rahvusvaheliselt raamatuturult. Raamatukogu oli peamiselt usulise sisuga, enim leidus seal jutlustamise abivahendeid; muudest valdkondadest oli tähtsal kohal kanooniline õigus. Ajast pärast reformatsiooni on unikaalsed kogu põhjapoolses Euroopas Rakvere frantsisklastelt säilinud raamatud: 1530.–1540. aastail varustasid vennad end järjekindlalt luterlusevastase kirjandusega, mis näitab, et nad vähemalt üritasid uue usu levikule vastu seista. Reformatsiooni järel tõusid luterliku hariduskorralduse mõjul keskseks uued kirikuraamatukogud. Tallinna Oleviste raamatukogu kujunes 1550. aastail annetuste toel. Töö näitab, et kogu ei tekkinud juhuslikult, vaid seda komplekteeriti sihipäraselt uusima teoloogilise kirjandusega (nt Lutheri teosed, humanistlikud kirikuisade väljaanded). Eraisikute raamatukasutust on esmakordselt süstemaatiliselt uuritud Tallinna 16. sajandi varaloendite põhjal. Kui varem oli raamatuid peamiselt vaimulikel, siis reformatsiooni järel lisandus kiiresti ilmalikke lugejaid. Sajandi keskpaigaks oli raamatuid juba umbes kolmandikul linna kõrg- ja keskklassi liikmeist. Vaimulikel olid suuremad kogud ennekõike oma kutsetöö tarvis (jutluskirjandus, teoloogia), ilmalikel aga tavaliselt vaid mõni üksik hardusteos. Lugemise levikule aitas kaasa trükiste odavnemine, saksakeelne trükisõna ja haridustaseme tõus