Sirvi Autor "Kont, Rasmus" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    Kirje
    Jälgelemendid Uljaste sulfiidse mineralisatsiooni ilmingutes
    (Tartu Ülikool, 2022) Kont, Rasmus; Somelar, Peeter, juhendaja; Nirgi, Siim, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Kirde-Eestis leviva Alutaguse vööndi sulfiid-grafiitgneisside levialal asuv Uljaste polümetalne anomaalia on pakkunud teadlastele huvi 1960. aastatest alates. Uljaste grafiitgneissides on kõrged grafiidi ja erinevate sulfiidide (peamiselt pürrotiini) sisaldused. Juba varasemalt on mainitud, et lisaks sulfiididele esineb grafiitgneissides madalates kogustes väärismetalle, mida on seostatud hüdrotermaalsete sündmustega. Lõuna-Soomes ja Kesk-Rootsis, mis moodustavad Eesti territooriumiga ühtse aluskorra ploki, kaevandatakse just neid samu metalle. Seetõttu ei ole välistatud, et ka Eesti maapõu võib peita endas perspektiivseid maagialasid. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on uurida Uljaste puursüdamiku F188 sulfiidse maagistumisega seotud polümetallide levikut, mineraloogilisi assotsiatsioone ja geneesi ning hinnata mineralisatsiooni sündmuste vanuseid kasutades U/Pb keemilist dateerimist. Analüüside käigus tuvastati, et sügavustel 200.75–201.3, 213.4; 331.4 ja 344 m esines intervalle, mis on intensiivselt läbistunud hüdrotermaalsetest soontest. Just nendes intervallides tuvastati ümbritsevast kõrgemaid väärismetallide (Ag, Au) ja nendega kaasnevate elementide (Te, Bi) sisaldusi. Keemilise dateerimise tulemuste põhjal saame väita, et uraniniidi terad on valdavalt tekkinud ajavahemikus 1708–1783 ± 40 Ma, mis lubab oletada, et uraniniitide tekkega seotud hüdrotermaalsed protsessid on seotud Svekofenni orogeeni lõpufaasi ja postorogeense faasi algusega.
  • Pisipilt
    Kirje
    Jõhvi raudkvartsiidi keemiline analüüs käsi-XRF-iga
    (Tartu Ülikool, 2020) Kont, Rasmus; Somelar, Peeter, juhendaja; Nirgi, Siim, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Uurimustöö eesmärk on selgitada, kasutades käsi-XRF-i, Jõhvi aluskorras oleva raudkvartsiidi keemiline koostis. Samuti võrrelda uue Jõhvi-PA2 mõõtmistulemusi varasematega. Seoses Eesti Geoloogiateenistuse aluskorrauuringutega, puuriti 2019. aasta sügisel ja talvel Jõhvi magnetanomaalia alale kaks uut süvapuurauku (Jõhvi-PA1 ja Jõhvi-PA2). Magnetanomaaliat põhjustavad raudkvartsiidid on geoloogidele huvi pakkunud juba eelmise sajandi esimesest poolest, kuid nüüdseks on vanadest puursüdamikest tehtud analüüsid iganenud ning suurem osa kivimmaterjalist hävinenud. Magnetanomaalia taas uurimisega loodetakse saada täiendavat infot nii raudkvartsiitse keha mõõtmete kui ka koostise kohta. Antud töö on osa puursüdamike kirjeldamise programmist, mille tulemusi kasutatakse puursüdamiku litoloogilisel kirjeldamisel ja nii mineraloogiliste kui ka geokeemiliste prooviintervallide valikul.