Sirvi Autor "Kraus, Kerli, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7

Hereesia defineerimine Philippe IV Ilusa [1285–1314] valitsusajal Marguerite Porete’ (†1310) elukäigu ja tema teose "Le Miroir des âmes simples anéanties et qui seulement demeurent en vouloir et désir d'amour" näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Tilk, Ann Marii; Kraus, Kerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Töö fookuses on begiini Marguerite Porete’ (†1310) süüdimõistmine ketserluses ja selle kontekst 14. sajandi alguse Prantsusmaal, eesmärgiga uurida, kas Marguerite’i kohtuprotsessil langetatud otsust mõjutasid kiriku teoloogilised seisukohad või ilmaliku võimu, eriti Prantsuse kuninga Philippe IV [1285–1314] poliitilised huvid. Seejuures tuginetakse Marguerite’i teose „Lihtsate hingede peegel” ingliskeelsele tõlkele (tlk Ellen L. Babinsky, 1993), kohtuprotsessi käigus koostatud dokumentidele ja kahele Vienne’i kirikukogu dekreedile (Ad nostrum ja Cum de quibusdam mulieribus). Töö oluliseks tulemuseks on teadmine, et kuigi Marguerite’i tekst sisaldab teoloogiliselt mitmeti tõlgendatavaid väiteid, oli otsus ta ketserina surma mõista mõjutatud eelkõige ilmaliku võimu ja kiriku soovist tugevdada kontrolli kirikustruktuuri väliselt tegutsevate vagadusliikumiste üle. Vastavalt ilmestab Marguerite’i juhtum kaasaegset ilmaliku ja vaimuliku võimu vahelist võitlust, kes – ja millistel tingimustel – saab ja tohib ühiskonda ja selle liikmeid reguleerida ja kontrollida.
Isikukasutuse ja sisu mõju kaasüliõpilase tagasisidekommentaari rakendamisele
(Tartu Ülikool, 2023) Novek, Nele; Tragel, Ilona, juhendaja; Kraus, Kerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Keskaegse Liivimaa kõrgvaimulike matusekultuur
(Tartu Ülikool, 2020) Lainemäe, Sarah; Selart, Anti, juhendaja; Kraus, Kerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Kuidas kiitus, pehmendamine ja sisu mõjutavad kaasõppija tagasisidekommentaari rakendamist?
(Tartu Ülikool, 2025) Novek, Nele; Tragel, Ilona, juhendaja; Kraus, Kerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Kuningas ja piiskop Böömi- ja Määrimaal 13. sajandi esimesel poolel
(Tartu Ülikool, 2022) Heinsar, Rasmus; Kraus, Kerli, juhendaja; Selart, Anti, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Nõidumine ja maagia 12.-13. sajandi Skandinaavia õigustekstides
(Tartu Ülikool, 2021) Välb, Helina; Kraus, Kerli, juhendaja; Selart, Anti, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Vürst Vjatško ja 1224. aasta Tartu lahingu narratiiv kirjanik Enn Kippeli noorsoojutustuses "Meelis" ning selle rakendamine Nõukogude propagandas
(Tartu Ülikool, 2025) Kagge, Rasmus; Selart, Anti, juhendaja; Kraus, Kerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Bakalaureusetöö analüüsib kirjanik Enn Kippeli noorsoojutustust "Meelis" kui nõukogude mõjutustegevuse jaoks loodud lähtepunkti, mille ümber ehitati eesti-vene "ajaloolise sõpruse" müüt. Uurimus näitab, kuidas Kippeli ilukirjanduslik tõlgendus 1224. aasta Tartu lahingust ja selle peategelastest – vene vürst Vjatškost kui ajaloolisest persoonist, ja eestlaste vanemast Meelisest, kui väljamõeldud isikust, oli tegelikult nõukogude propaganda tööriist, mille ümber ehitati orkestreeritud propagandakampaania. Seda arendati ja levitati ligi poole sajandi jooksul läbi kunsti, õppekavade, ajalooõpikute ja ajakirjanduse. Autor nimetab Vjatško ja Meelise lugu nõukogude propaganda edulooks, mille strateegilisi eesmärke ei ole Eesti ühiskond osanud lahti mõtestada isegi nüüd, mil okupatsioonist on möödas 34 aastat. Propagandateos “Meelis” kuulub endiselt Eesti laste soovitusliku ja kohustusliku kirjanduse nimekirja, kuid näiteid mõjutustegevuse efektiivsusest leiab veel teisigi. Töö toob esile, et selline naiivne pimedus on üllatav olukorras, kus Venemaal kasutatakse vürts Vjatško „kangelaslugu“ tänapäevalgi riiklikul tasemel rahvusliku identiteedi võimendamiseks, aga ka otseste valede abil eestlaste vastu vaenu õhutamiseks. Arvestades Venemaa riikliku infosõja mastaapsust ja eesmärke, soovitab töö autor eemaldada Kippeli „Meelise“ üldhariduskooli kirjandustunni programmist ja muuta see näitlikuks õppematerjaliks gümnaasiumi astme ajalootundides, et noored õpiksid orienteeruma infosõja miiniväljal.