Sirvi Autor "Kuldkepp, Nele, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 8 8

Dihhootilise kuulamise meetodi adapteerimine ja rakendamine eesti keeleruumis
(Tartu Ülikool, 2014) Kaivapalu, Ats; Kuldkepp, Nele, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Seminaritöös käsitletakse eestikeelse valimi keelelise infotöötluse lateralisatsiooni dihhootilise kuulamise meetodi abil ning võrreldakse kogutud andmeid mobiilirakenduse iDichotic (The iDichotic App, n.d.) eestikeelse valimi andmetega. Uuringus analüüsittakse ka katseisikute poolt tehtud VOT (Voice-onset time) kombinatsioonides tehtud vigu ning homonüümivigu. Uuringus osales 31 katseisikut, kellest 15 olid meessoost ning 16 naissoost. Katseisikud läbisid konsonant-vokaal stiimulitega dihhootilise kuulamise testi suunatud ja suunamata katsetingimustes. Analüüs näitas suunamata katsetingimuses madalat parema kõrva eelist, suunatud paremas (FR) katsetingimuses parema kõrva eelist ning suunatud vasakus (FL) katsetingimuses vasaku kõrva eelist. Reaktsiooniaegade analüüs näitas, et kõige keerulisem katsetingimus oli FL ning kergem NF. VOT kombinatsioonide analüüs osutas, et lühikestes kombinatsioonides tehti pikkadega võrreldes vähem vigu. Homonüümivigu tehti peaaegu ainult lühikeste kombinatsioonidega. Seega kinnitasid käesoleva uuringu tulemused suures osas iDichotic valimi tulemusi. Ainus Tartu ja iDichotic valimi erinevus ilmnes paremasse kõrva esitatud stiimulite ja vastuste kokkulangemise osas: Tartu valimi parema kõrva vastuste protsent osutus iDichoticu valimi omast oluliselt suuremaks.
Eestlaste ja soomlaste vahelised erinevused pika ja ülipika välte eristamisel: EEG uurimus
(Tartu Ülikool, 2013) Tull, Käthe-Riin; Kuldkepp, Nele, juhendaja; Tamm, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli analüüsida EEG meetodil, kuidas mõjutab keelespetsiifiline mälujälg teisele keelesüsteemile omaste tunnuste sünteesimist. Uuringus kasutati lahknevusnegatiivsuse meetodit (mismatch negativity, MMN), et leida eestlaste ja soomlaste vahelisi erinevusi eesti keele väldete tajumisel. Töös esitati stiimuleid, mis erinesid teineteisest nii helitooni pikkuse kui ka languse poolest ning uuringu eesmärk oli välja selgitada psühhofüsioloogilised erinevused keeletöötluses. EEG tulemustes selgus, et eestlased eristavad pikka ja ülipikka väldet teineteisest pigem helitooni kõrguse muutuse ja soomlased helitooni pikkuse järgi.
Pilgu suuna mõju skemaatiliste emotsiooninägude tajumisele
(Tartu Ülikool, 2014) Juuse, Liina; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Kuldkepp, Nele, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas seminaritöös uuriti emotsiooni edasikandvate skemaatilise nägude automaatset töötlust sõltuvalt esitatud pilgu suunast. Eelkatse tulemustest lähtuvana käsitleti töös neutraalse ning vihase stiimulnäo manipulatsioone. Katse käigus täitsid katseisikud subjektiivsete hinnangute küsimustiku, osalesid EEG mõõtmisel ning reageerisid lahknevusnegatiivsuse (MMN) eesmärgil väljatöötatud stiimulmaterjalile. Kinnitust leidis seisukoht, et erineva valentsiga emotsiooninäod põhjustavad erineva amplituudi ning algusajaga negatiivseid väljalööke, kuid sellist tulemust ei suudetud korrata skemaatiliste nägude pilgusuundade erinevusi uurides. Ühtlasi ei leidnud kinnitust eelkatses ilmnenud tulemus, kus pilgusuundade subjektiivsed hinnangud üksteisest erinesid. Üheks võimalikuks järelduseks on see, et inimene tajub nägu tervikuna ning väikesed alternatsioonid silmade asendis ei muuda tajutavat emotsiooni intensiivsemaks.
Silmapilgutuste seosed subjektiivse väsimustunde ja CFF-mõõtmiste tulemustega
(Tartu Ülikool, 2012) Vähi, Johannes; Kuldkepp, Nele, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uuringu eesmärk oli hinnata subjektiivsete (mõõdetuna Borg CR10-skaalal) ja objektiivsete (mõõdetuna vilkumise sulandumise kriitilise läve ehk CFF-meetodil) väsimusehinnangute suhet spontaansete silmapilgutuste parameetritega. Pilgutused ja väsimuse hinnangud salvestati enne ja pärast monotoonse loomuga katset. Leiti, et väsimuse kasvades silmapilgutused sagenesid; nende kestus pikenes ja intervallid vähenesid. Vastuolus seniste uuringutega leiti, et väsimuse kasvades tõusis ka pilgutuste keskmine amplituud. Tõenäoliselt peituvad selle põhjused katseisikutele antud instruktsioonis, milles neil paluti silmapilgutusi vältida. Kokkuvõttes leiti, et peale pilgutuste amplituudi, ei ennustanud CFFmõõtmised ega Borg CR10 vastused statistiliselt olulisel määral muid silmapilgutuste omadusi.
Skemaatiliste emotsiooninägude tajumine: EEG, reaktsiooniaegade ja subjektiivsete hinnangute analüüs
(Tartu Ülikool, 2013) Väljaste, Kadri; Kuldkepp, Nele, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida skemaatiliste emotsiooninägude tajumist optimaalse paradigma kasutamisel, mis võimaldaks aju bioelektrilist aktiivsust ja erinevuste avastamist uurida senisest kiiremalt ja mugavamalt. Emotsionaalse töötluse uurimisel keskenduti eelkõige lahknevusnegatiivsusele (vMMN), aga ka reageerimisaegade ja standardiseeritud subjektiivsete kommentaaride analüüsile. Leiti, et emotsionaalset infot kandev nägu on teiste nägude seast raskemini tuvastatav kui suvaliste kujundite hulgast. Negatiivsete emotsioonide eelistöötlus ehk negatiivne tajukalle, seda eelkõige ohu tajumise osas, ei leidnud antud töös kinnitust.
Skemaatiliste nägude automaatne töötlus sõltuvalt nende kulmunurgast
(Tartu Ülikool, 2014) Kask, Annika; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Kuldkepp, Nele, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli välja selgitada, kas kulmudega manipuleerimine skemaatiliste nägude puhul mõjutab subjektiivseid hinnanguid ning aju biopotentsiaale. Emotsionaalset töötlust uuriti lahknevusnegatiivsuse (vMMN) esilekutsumisega, kasutades selleks mitme hälbiva stiimuliga optimaalset paradigmat. Lisaks mõõdeti reaktsiooniaegu sihtmärkstiimulile ning stiimulitele antud subjektiivseid hinnanguid. Kulmunurga erinevus osutus oluliseks subjektiivsete hinnangute puhul, kus suurema nurgaga kulmudega stiimulitele anti kõrgemaid hinnanguid valentsi, erutuvuse ning tähelepanu osas. EEG-andmete analüüsist ei leitud olulisi erinevusi erineva kulmunurgaga stiimulite poolt esile kutsutud negatiivse väljalöögi amplituudis ega esinemisajas. Tulemustest järeldati, et aju tasandil nägude töötlemisel ei mängi kulmud üksiktunnusena suurt rolli, nägu töödeldakse pigem tervikuna.
Skemaatiliste nägude ja mittenägude automaatne töötlus sõltuvalt nende orientatsioonist: EEG, reaktsiooniaja ja subjektiivsete hinnangute võrdlus
(Tartu Ülikool, 2013) Saar, Kertu; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Kuldkepp, Nele, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli EEG mõõtmiste, reaktsiooniaegade ja subjektiivsete arvamuste alusel hinnata automaatse nägudetöötluse strateegiaid. EEG katse oli üles ehitatud lahknevusnegatiivsuse esilekutsumiseks. Katseisikud jälgisid tähelepanust sõltumatu ülesande käigus arvutiekraanil skemaatilisi emotsionaalseid nägusid ja mittenägusid püstiste ja pööratutena. EEG tulemuste põhjal sai kinnitust hüpotees, et ümberpööratud nägude EEG komponentide amplituud ja sagedus sarnanevad rohkem mittenägude kui püstiste nägude omadele. Reaktsiooniajad püstistele nägudele olid kiiremad kui pööratud nägudele ja mittenägudele ning need erinesid rohkem näo ja pööratud näo kui pööratud näo ja mittenäo vahel. Katseisikute hinnangud püstiste ja pööratud stiimulite omadustele erinesid rohkem nägude puhul ja ei erinenud oluliselt mittenägude puhul. Tulemustest järeldati, et nägudetöötlus on kiire ja konfiguratsiooniline protsess. Ümberpööratuna kaotab nägu aga vaatleja jaoks näo tähenduse ning seda töödeldakse rohkem osade kaupa nagu mittenäolisi objekte. Märksõnad:
Sündmuspotentsiaalid skemaatiliste näoväljenduste korral
(Tartu Ülikool, 2012) Sibolt, Oliver; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Kuldkepp, Nele, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida aju automaatset vastust erinevustele stimulatsioonis nägemismodaalsuses skemaatiliste emotsionaalsete näostiimulite korral, olles suurema grandiprojekti esimeseks uuringuks. Rakendati oddball ja optimum paradigmasid ja stiimulitena kasutati vihast, rõõmsat ja neutraalset skemaatilist näokujutist. Lisaks vaadeldi, kas rõõmsa ja vihase deviantstiimuli sündmuspotentsiaalide erinevused neutraalsest standardstiimulist võiksid esile kutsuda visuaalset mittekokkulangemise negatiivsuse (vMMN) sarnast komponenti ning millises ajavahemikes selline vMMN-i taoline komponent võiks ilmneda. Vihase deviantstiimuli sündmuspotentsiaalid hakkasid neutraalsest standardstiimulist kuklapiirkonnas erinema varem (110 ms oddball paradigmas; 140 ms optimum paradigmas), kui rõõmsa deviantstiimuli sündmuspotentsiaalid neutraalsest standardstiimulist (nii optimum kui oddball paradigmas alates 160 ms). Visuaalse mittekokkulangevuse negatiivsuse sarnane komponent ilmnes 140-180 ms ja 260-340 ms pärast stiimuli esitamist. Tulemuste paremaks tõlgendamiseks on vajalik edasine ning täpsem andmeanalüüs.