Browsing by Author "Kupp-Sazonov, Sirje"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 1 of 1
  • Thumbnail Image
    Item
    О роли грамматики в переводе (на материале временных форм глагола в русском и эстонском языках)
    (2015-08-11) Kupp-Sazonov, Sirje
    Ilukirjanduslikke tekste iseloomustab sageli ajaline mitmeplaanilisus. Kuigi aja semantika ilmneb erinevatel keele tasanditel, nii leksikaalsel, kui ka süntaktilisel, siis esmasteks temporaalsuse väljendusvahenditeks peetakse ikkagi ajavorme. Kuna erinevate keelte ajavormide süsteemid reeglina ei kattu, võib tõlkijal olla raskusi originaalteksti aegade edasiandmisega tõlkes. Vene ja eesti keele ajavormide süsteemid ei ole samuti identsed, nii näiteks puudub eesti keeles morfoloogiline tulevikuvorm, kuid minevikulist tegevust saab väljendada kolme erineva vormiga (liht-, täis- ja enneminevik). Arusaadavalt on suurem osa erinevusi originaali ja tõlke ajavormide vahel tuvastatavad vaid kahe teksti võrdlemisel. Objektiivsetel põhjustel (originaali keele mittemõistmine, huvipuudus võrdlemise vastu jne) suurem osa lugejaid kahte teksti kõrvutama loomulikult ei hakka. Samas ei tähenda asjaolu, et lugejad enamasti ei hakka tekstide võrdlemise teel tõlke adekvaatsuse üle otsustama, seda, et tõlkija ei peaks püüdlema tõlke täpsuse poole. Täpsus ei puuduta aga vaid leksikat, milles, nagu arvatakse, väljendub peamine osa tähendusi, vaid ka grammatikat, kus, nagu tõestab see uurimus, ilmnevad originaalteksti autori kavatsused sama selgelt. Uurimuse eesmärk on selgitada välja grammatilise semantika roll verbi ajavormide tõlkimisel ilukirjanduslikes tekstides vene keelest eesti keelde. Eesmärgi saavutamiseks tuleb lahendada kaks peamist ülesannet. Esiteks selgitada välja see, kui oluline on, mil määral üritab tõlkija anda edasi originaali aja semantikat, millised on paratamatud semantilised kaotused ning millised kaotused tulenevad sellest, et autori kavatsusi pole piisaval määral arvesse võetud või originaali ei ole täielikult mõistetud (eriti puudutab see ajavormi kasutamist sellele mitteomases kontekstis e metafoorkasutust). Teiseks püüab töö autor täpsustada eesti keele ajavormide kasutamisviise, kuna ajavormide metafoorkasutus ei ole eesti keele grammatikas siiani veel piisavalt tähelepanu pälvinud. Analüüsitavaks materjaliks on valitud eri perioodide (19., 20. ja 21. saj) venekeelne ilukirjandus ja selle tõlked eesti keelde. Siinse uurimuse seisukohast on oluline, et lähtutakse mitte verbivormist endast, vaid aluseks võetakse konkreetne ajaline ala ning sellest lähtuvalt on eri ajavorme grupeeritud ja analüüsitud, kuna tõlke seisukohast on oluline just semantika ning mitte vorm ise.