Sirvi Autor "Laas, Kariina, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 44

13-14aastaste Eesti teismeliste meelolu- ja ärevushäirete sümptomite seos probleemse nutiseadmete ja sotsiaalmeedia kasutamisega
(Tartu Ülikool, 2019) Veere, Katrin; Täht, Karin, juhendaja; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Varasemad uuringud on näidanud, et meelolu- ja ärevushäired on sagedasemad vaimsed probleemid, mis on seotud probleemse nutiseadmete kasutamisega. Probleemne nutiseadmete kasutamine on aga seotud digiseadmetes veedetud aja kestuse, tiheduse ja tegevustega, mida seadmes tehakse. Antud magistritöö eesmärgiks oli uurida, millised on 13-14aastaste teismeliste meeleolu- ja ärevushäirete sümptomite seosed nutitelefonide ja sotsiaalmeedia kasutamisega. Uuringus osales 197 7. klasside õpilast 10 Eesti linna- ja maakoolist, neist tüdrukuid 53% ja poisse 47%. Uuringus osalenud teismelistest ca 97% kasutab nutitelefoni. Meelolu- ja ärevushäirete sümptomeid ennustas nii probleemne nutiseadmete kui suurenenud aja veetmine sotsiaalmeedias. Meelolu- ja ärevushäired ei ennustanud produktiivne ja meelelahutuslik digiseadmetes veedetud aeg. Tüdrukutel esines võrreldes poistega rohkem meelolu- ja ärevushäireid ja probleemset nutiseadmete kasutamist. Tüdrukud kasutasid nutiseadmeid rohkem sotsiaalmeedias suhtlemiseks ja nende keskmised skoorid olid suuremad ilmajäämishirmus.
3. klassi õpilaste digiseadmete kasutamise seosed liikumise ja heaolu, õues viibimise ning tervisega
(Tartu Ülikool, 2020) Liivas, Keiti; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, kas ja mis määral on laste digiseadmete kasutamine seotud liikumise ja heaolu, õues viibimise ning tervisega. Sealjuures võeti arvesse sugudevahelisi erinevusi ja eristati digiseadmete kasutamisel meelelahutuslikke tegevusi muust ekraaniajast. Eesti koolide 3.klasside õpilased (n = 283) täitsid enesekohased küsimustikud. Peakomponentide analüüsi tulemusel eristus digiseadmete kasutamises 2 komponenti: Meelelahtus ja Info tarbimine. Poisid kasutavad digiseadmeid meelelahutuseks keskmiselt rohkem kui tüdrukud; tüdrukud viibivad rohkem õues kui poisid. Liikuvamad ja enam õues viibivad lapsed hindavad oma tervist paremaks. Mitmese lineaarse regressioonianalüüsiga leiti, et Info tarbimine (sh koolitöö tegemine) ennustab õues viibimist ning Liikumist ja heaolu positiivselt; Meelelahutus ennustab aga õues viibimist negatiivselt. Tulemuste paremaks tõlgendamiseks tuleks uurida, kui palju aega ja milleks lapsed digiseadmeid täpsemalt kasutavad, millised tervisekaebused neil esinevad ning mida nad õues teevad.
Agressiivsuse seosed digivahendite kasutamise ja sotsiaalse toetusega Eesti koolinoortel
(Tartu Ülikool, 2021) Penu, Reesi; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Magistritöö eesmärgiks oli uurida agressiivse käitumise ja ohvriks olemise seoseid digiseadmete kasutamise ja sotsiaalse toetusega. Valimi moodustasid 258 7. klassi õpilast erinevatest Eestimaa koolidest. Illinois Bully Scale (IBS) küsimustikul tuvastati neljafaktoriline lahend: sarnaselt originaalküsimustikule Kaklemine ja Ohver, kuid Kiusamise skaala jagunes kaheks – otseseks ja kaudseks kiusamiseks. Selgus, et rohkem digivahenditega aega veetvad noorukid on agressiivsema käitumisega. Problemaatiline nutitelefoni kasutamine (E-SAPS18) on seotud kiusamiskäitumisega, kuid mitte ohvrirolliga. Kuigi eelkõige vanemate sotsiaalne toetus omas kaitsvat rolli ohvri ja agressiivse käitumise tahkude vastu lihtseoste analüüsis, jäi kahetasandilistes regressioonimudelites püsima vaid ohvri mudeli tulemus. Sotsiaalne digiaeg ennustas Kaudset ja Otsest kiusamist kõikides mudelites, Meessugu ennustas Otsest kiusamist ning Kaklemist. Kaudse kiusamise ennustajana ilmnes esimese taseme mudelis Vanematelt tajutud madal toetus, kuid E-SAPS18 kaasamine mudeli teisele tasemele, omistas osa seletusjõust. Kaklemist ennustasid esimese taseme mudelis kõrge Sotsiaalne digiaeg ja Vanematelt tajutud madal tugi, kuid need teisel tasemel E-SAPS18 kaasamisel oluliseks ei osutunud, vaid Sõpradelt tajutud kõrgem tugi ning problemaatiline nutiseadme kasutamine olid parimateks ennustajateks. Ohvriks olemist ennustas mõlemas mudelis edukalt Meessugu, madal Produktiivne digiaeg ning Vanematelt tajutud madal sotsiaalne toetus. Problemaatilise nutiseadme kasutamise lisamine mudelisse aitas parandada kõikide loodud mudelite ennustusvõimet, välja arvatud ohvriksolemise puhul. E-SAPS18 lisamine panustas kõige tugevamalt Kaudse kiusamise ennustamisesse. Kuigi E-SAPS18 ennustas ka Kaklemist, jäi see panus nõrgaks.
Aktiivsus-tähelepanuhäire sümptomite, une, energilisuse ja digivahendite kasutuse seosed lasteaiaealistel lastel
(Tartu Ülikool, 2019) Suve, Mirjam; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud töö eesmärk oli uurida Eestis elavate lasteaiaealiste laste uneaega, liikumist ja energiat, igapäevast digivahendite kasutamist, nende omavahelisi seoseid ja seoseid aktiivsus-tähelepanuhäire (ATH) sümptomite ning vastandliku käitumisega. Valim koosnes 424st Eesti lasteaialapsest. Uuring oli küsimustikupõhine ning küsimustiku täitsid lapsevanemad. Uuringu tulemused näitasid, et ekraaniaeg mõjutas oluliselt laste keskmist uneaega. Suurema uneajaga lapsed olid liikuvamad ja energilisemad. ATH sümptomeid esines rohkem poistel kui tüdrukutel. ATH sümptomeid ja vastandlikku käitumist ennustas lisaks soole kõige paremini laste keskmine ekraaniaeg. Käesoleva uuringu tulemustest liikumise ja energia ning ekraaniaja vahel seoseid ei leitud. Uneaeg statistiliselt olulisi tulemusi ATH sümptomite ja vastandliku käitumise juures ei andnud, kuid nõrk positiivne seos siiski esines. Statistiliselt oluline oli ekraaniaeg keskendumise ja tähelepanu probleemide ning vastandliku käitumise juures. Samuti mõjutas vastandlikku käitumist laste vanus.
Alkoholi tarbimise seos ärevusega virtuaalreaalsuse katses osalenud isikutel
(Tartu Ülikool, 2018) Kubre, Mary-Ann; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Sotsiaalärevus on tänases lääne ühiskonnas kõrge prevalentsiga - hinnanguliselt 13% - ärevushäire, mistõttu on levinud ka ärevussümptomite nn iseravimine. Tihti kujutab see endast ärevussümptomite näilist maandamist psühhoaktiivsete ainetega (nt alkoholiga). Töö raames uuriti, kas ja kuidas alkoholitarbimine (tarbimissagedus ja ühel korral tarbitud kogus) on seotud erinevate ärevust mõõtvate küsimustike skooridega, kas ja kuidas on alkoholitarbimine seotud ärevusskooride muutusega (ärevus enne ning pärast virtuaalreaalsuses eksponeerimist) ning kas esineb soolisi erinevusi. Töös ei leitud, et alkoholitarbimise, soo ning depressiivsuse ja ärevuse skooride vahel oleks oluline interaktsioon. Küll aga oli sageli märgata alkoholitarbimise ja ärevust mõõtvate küsimustike vahel mitteolulist u-kujulist trend. Seetõttu oleks vaja viia läbi analoogne uuring suurema ning mitmekülgsema – võimalusel ka kliinilise – valimiga, mis võiks antud muutujate vahelisi potentsiaalseid seoseid paremini ilmestada.
Closeness Interactions Scale Estonian version (CIS-Est) development Phase 1
(Tartu Ülikool, 2020) Hubel, Ares; Voodla, Alan, juhendaja; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Humans have a basic need to experience social and physical connections, but in our increasingly technology-focused and socially disconnected world, these connections grow more distant. Even though research implies that social connectedness and physical touch are very important for physical and mental health, there are very few psychometric tools that measure closeness satisfaction and the amount of different expressions of closeness. The aim of the present research was to develop items for a comprehensive and psychometrically valid interaction-based closeness scale - Closeness Interactions Scale (CIS). Item generation phase (N = 48) yielded a 114 item scale which was then reduced to a 32-item preliminary closeness scale in item reduction phase (N = 320). The 32-item scale measured 9 dimensions and demonstrated good internal consistency for both the overall scale (α = 0.89) and for each of the 9 subscales. The scale will measure closeness satisfaction in behaviour-related interactions and activities and quantifies both their amount and subjective importance. Preliminary results confirm the subjective and multidimensional structure of closeness, but need to be validated in the next phases of scale construction.
Depressiooni sümptomite QIDS-SR ja ärevuse sümptomite OASIS mõõtevahendite adapteerimine ja psühhomeetriliste omaduste hindamine
(Tartu Ülikool, 2024) Koržets, Anna Leena; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Eestis on noorte vaimse tervise hindamiseks ja ennetustegevuseks usaldusväärseid mõõdikuid vähe. Käesolevas töös püütakse täita erinevate osapoolte poolt tõdetud lünka, adapteerides ja hinnates enesekohase depressiooniküsimustiku Quick Inventory of Depressive Symptomatology Self-Report (QIDS-SR, Rush et al., 2003) ning enesekohase ärevuse küsimustiku Overall Anxiety Severity and Impairment Scale (OASIS, Norman et al., 2006) psühhomeetrilisi omadusi. Valimisse kuulusid noored vanuses 15-26 (n = 363), kes olid registreerunud Peahea noortenõustamisele. Küsimustike usaldusväärsuse hindamiseks kasutati Cronbach ɑ ja kordustestide korrelatsioonianalüüsi. Mõlemad küsimustikud näitasid head sisemist reliaablust vastavalt QIDS-SR ɑ = 0,73 ja OASIS ɑ = 0,86 ja kordustestid korreleerusid positiivselt olulisel määral vastavalt QIDS-SR r = 0,59 (p = < 0,001) ja OASIS r = 0,47 (p = < 0,001). Adapteeritud QIDS-SR näitas krieeriumi valiidsust koreeleerudes positiivselt olulisel määral kohandatud EEK-2 depressiooni alaskaalaga (r = 0,73, p < 0,001). Kriteeriumi valiidsust näitas ka adapteeritud OASIS, korreleerudes positiivselt olulisel määral kohandatud EEK-2 ärevuse alaskaalaga (r = 0,55, p < 0,001). QIDS-SR korduvmõõtmiste dispersioonianalüüs näitas, et enne ja pärast täidetud küsimustike keskmised tulemused erinesid olulised määral (F(2; 118) = 102,1; p < 0,001, η2 = 0,46), väljendades konstrukti valiidsust. OASIS tulemused väljendasid konstrukti valiidsust ehk enne ja pärast küsimustiku tulemused erinesid olulisel määral (F(2; 116) = 84,77; p < 0,001, η2 = 0,42). Töös leidis kinnitust varasemalt leitud OASIS kahefaktoriline mudel. Töös ei leidnud kinnitust teoretiseeritud QIDS-SR neljafaktoriline mudel. Tulemustele tuginedes saab väita, et QIDS-SR ja OASIS on usaldusväärsed ning valiidsed instrumendid hindamaks Eesti noorte vaimse tervise häirete sümptomaatikat. Tulevikus on oluline jätkata adapteeritud QIDS-SR ja OASIS valideerimist, võttes arvesse töös esinenud puudusi ja korrates uuringut kliinilisel valimil.
Digitegevuste seosed eelkooliealiste laste käitumisprobleemide ja meeleoluga, arvestades laste sugu, vanust, laste arvu peres, uneaega ja vanemate vaimset tervist
(Tartu Ülikool, 2021) Pärn, Raina; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Digivahendite kasutamise seosed suhkrurikaste jookide, noortele keelatud ainete tarvitamise, heaolu ja suhetega Eesti koolinoortel
(Tartu Ülikool, 2024) Kruusi, Helen; Laas, Kariina, juhendaja; Malkovskaja, Anna Helena Ursula, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Magistritöö eesmärk oli uurida Eesti 7. Klassi õpilaste valimil seoseid digiseadmete kasutamise ja terviseriskidega seotud tegurite vahel, nagu suhkrurikaste jookide, energiajookide, nikotiini, alkoholi ja keelatud ainete tarvitamine, võttes arvesse ka teisi olulisi seotud tegureid, nagu suhted vanemate ja sõpradega, toimetulek koolis, meeleolu ning sugu. Valimisse kuulus 257 õpilast Eesti koolidest, kes täitsid “Digi ja tervis” uuringu raames enesekohaseid küsimustikke. Tervikpildi saamiseks viidi läbi lineaarne ja logistiline regressioon. Selgus, et teismelised noormehed tarbisid rohkem suhkrurikkaid jooke ja energiajooke. Olulisemateks teguriteks terviseriske suurendavate suhkrurikaste jookide ja keelatud ainete tarvitamise ennustamisel olid suhted ja sotsiaalne digiaeg. Kehvemad suhted vanematega ennustasid energiajookide, alkoholi ja nikotiini tarbimist ning purjusolekut. Paremad suhted sõpradega aga energiajookide tarbimist ja purjusolekut. Suurem sotsiaalne digiaeg ennustas nii energiajookide, alkoholi kui illegaalsete ainete proovimist ja tarvitamist ning purjusolekut. Suhted vanematega olid negatiivselt seotud nii sotsiaalse digiaja kui E-SAPS18-ga. Olulisel kohal oli ka madalam rahulolu õppimisega, mis ennustas suhkrurikaste jookide, energiajookide, nikotiini ja illegaalsete ainete proovimist ja tarbimist. Mudelite ennustusvõime oli madal (R² = 0,16 - 0,52). Töö tulemused viitavad, et terviseriskide ja problemaatilise digikasutuse leevendamiseks on oluline pöörata tähelepanu nooruki peresuhetele ja seeläbi ka toimetulekule koolis ning leida meetmeid sotsiaalse digiaja vähendamiseks. Edasine uurimistöö on vajalik parema ennustusvõimega mudelite loomiseks.
Eelkooliealiste laste nutiseadmete kasutamisaja ja vaimse tervise seosed lapsevanemate nutiseadmete kasutusaja ja vaimse tervise näitajatega
(Tartu Ülikool, 2019) Tennisberg, Lilian; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Nutiseadmete kasutamine on järjest enam muutumas eelkooliealiste laste igapäevaelu osaks. Vaimse tervise ja nutiseadmete kasutusaja seoseid on tänaseni uuritud pigem teismeliste ja täiskasvanute valimitega töödes. Töö eesmärk oli uurida, kuidas mõjutab nutiseadmete kasutamine laste somaatiliste valude, meeleoluga seotud negatiivsete sümptomite ning uneprobleemide esinemist, arvestades lastevanemate nutiseadmete kasutamisaega ning vaimse tervise mõju laste vaimsele tervisele. Töös osales 424 lapsevanemat 22-st Eesti lasteaiast. Lapsevanemad täitsid küsimustiku oma 1-7 aastaste (m = 4,28) laste meeleolu, somaatiliste sümptomite, une ning nutiseadmete kasutamise kohta; lisaks Emotsionaalse Enesetunde Küsimustiku (EEK-2) ja nutiseadmete kasutusaja enda kohta. Kõikide muutujate analüüsimiseks moodustati struktuurivõrrandite mudel. Kuigi uuring on läbilõikeline, näitab mudel peamiselt kahte mõjujada. Esimese kohaselt halvendab laste nutiaeg nõrgalt, kuid oluliselt nii nende tervisenäitajaid kui uneaega. Samas oleneb laste nutiaeg lapsevanema nutiajast ning lapsevanema nutiaeg lapsevanema vaimse tervise näitajatest. Teise tugevama mõjujada kohaselt halvendab lapse tervisenäitajaid otseselt lapsevanema enda vaimne tervis. Seega võivad nii lapse liigne nutikasutus kui vaimse tervise halvenemine alguse saada vanema enda vaimsest tervisest ja nutiseadmete kasutamise liialdamisest. See teadmine omakorda osutab, et lapse vaimse tervise probleemide ennetamiseks tasub eelkõige vanematele tähelepanu pöörata.
Geeni FKBP5 C/T polümorfism ja agressiivsusega seotud omadused kahel ELIKTU sünnikohordil
(Tartu Ülikool, 2022) Reppo, Pärtel; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Geeni FKBP5 C/T polümorfismi ning stressikogemuste seosed aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomitega ja agressiivsusega 9-, 15- ja 18 aastaselt
(Tartu Ülikool, 2016) Reinart, Liina; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomaatika ja agressiivsuse geneetiliste ning keskkondlike aluste paremaks mõistmiseks on käesolevas töös uuritud ATH sümptomite ja agressiivsuse seoseid geeni FKBP5 C/T polümorfismi (rs1360780) ja stressikogemustega. Kasutatud on Eesti laste isiksuse ja käitumise longituuduuringu noorema kohordi andmeid vanustes 9 (n=583), 15 (n=483) ja 18 (n=457) eluaastat. ATH sümptomid on mõõdetud af Klintebergi skaalal ning stressikogemused enesekohaste raportitega. Tulemustest selgus, et koolikiusamise all kannatanud T-alleeliga 9-aastastel tüdrukutel ilmnes rohkem ATH sümptomeid, eelkõige keskendumisraskusi, võrreldes mitte-kiusatud ja CC genotüübiga tüdrukutega. Hilisemas vanuses eelmainitud seos enam ei ilmnenud. Poistel ei ilmnenud sarnast seost üheski uuritud vanuseastmetes. Tulemustest järeldub, et FKBP5 C/T polümorfismi seos ATH sümptomitega sõltub stressitasemest, soost ja vanusest.
Järelkoolitusel osalenud sõidukijuhitide impulsiivsus
(Tartu Ülikool, 2017) Ainjärv, Heli; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Halb impulsikontroll ja elamustejanu on psühholoogilised faktorid, mis kõige paremini ennustavad riskeerivat käitumist. Impulsiivsuse adaptiivsed ja maladaptiivsed näitajad on seotud erinevate riskide võtmisega liikluses. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada ajavahemikul 1. juuli 2015 kuni 1. mai 2017 Tallinna Ülikooli järelkoolitusel osalenud sõidukijuhtide (N=106) riskeeriva käitumise seoseid impulsiivsuse näitajatega ja võrrelda neid aastatel 2001-2003 Tartu Ülikooli uurin-gus osalenud liiklusreeglite rikkumise ees karistatud (N=366) ja mittekaristatud juhtide (N=501) impulsiivsuse näitajatega. Järelkoolitusel osalenud sõidukijuhtidel on impulsiiv-suse näitajad kõrgemad kui Tartu Ülikooli uuringu (Paaver jt, 2006) kontrollrühmal. Lubatud sõidukiiruse ületamise tõttu järelkoolitusele sattunud sõidukijuhtidel on kõrgemad adaptiivse impulsiivsuse näitajad (Kiire otsustamisstiil, Elamustejanu) ja alkoholijoobes sõiduki juhtimise tõttu järelkoolitusele sattunud sõidukijuhtidel on kõrgemad maladaptiivse impulsiivsuse näitajatega (Pidurdamatus, Mõtlematus). Vaatamata suurele sotsiaalmajanduslikule arengule on käesoleva uuringu tulemused sarnased viieteistaasta taguse Tartu Ülikooli uurinu tulemustega. Statistiliselt oluline erinevus oli vaid Pidurdamatuse ja maladaptiivse impulsiivsuse näitajate osas.
Kaudsete sotsiaalsete sündmuste mõju ja seosed positiivse ellusuhtumise, läbipõlemise ning töökohaga seotusega sotsiaalkindlustusameti ohvriabi töötajatel
(Tartu Ülikool, 2023) Uustal, Signe; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Kognitiivse emotsioonide regulatsiooni seosed nutiseadmete kasutamisega lastel
(Tartu Ülikool, 2019) Ilves, Kerli; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Senised uuringud on viidanud düsfunktsionaalse emotsioonide regulatsiooni seosele probleemse nutiseadme kasutusega. Käesolev uurimistöö uuris lähemalt kognitiivsete emotsioonide regulatsiooni strateegiate seoseid nutiseadme kasutusega lastel. Eesti 7. klassi koolilapsed (n=192) täitsid enesekohased küsimustikud kognitiivse emotsioonide regulatsiooni (E-CERQ-short) ning probleemse nutiseadme kasutuse (ESAPS) kohta. Lisaks koguti andmed digiseadmete kasutuse aja ja funktsioonide kohta. Lapsed, kes kasutasid rohkem düsfunktsionaalseid emotsioonide reguleerimise strateegiaid, ilmutasid rohkem probleemse nutiseadme kasutuse sümptomeid ning tarbisid rohkem nutiseadmete sotsiaalseid funktsioone. Seevastu positiivse ümberhindamise kasutamine oli negatiivselt seotud probleemse nutiseadme kasutuse sümptomitega. Siiski olid kõik ilmnenud korrelatsioonid nõrgad. Antud seoste kohta usaldusväärsemate järelduste tegemiseks on vajalikud täiendavad uuringud. Lisaks viidi läbi CERQ-short eesti keelde adapteerimist uuriv faktoranalüüs, mille alusel eristus originaalse küsimustiku üheksa faktori asemel kuus faktorit. Sellist faktorstruktuuri erinevust originaalist tasub edaspidi E-CERQ puhul lähemalt uurida.
Kolmanda klassi laste mängud ja nende seos sotsiaalse toetusega
(Tartu Ülikool, 2021) Rüütsalu, Kaijo; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Informatsiooni rikkalikkuse ja sotsiaalse asendamise teooria väidavad, et tehnikaseadmetes suhtlemine ja näost-näkku suhtlemine omavad kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt erinevat mõju sellele, millised on inimese suhtevõrgustikud. Veebis suheldes suureneb sildu loov kapital, mis on pinnapealsem ega paku inimesele võrreldes siduva kapitaliga nii palju sotsiaalset toetust. Eelnevalt on liialt vähe pööratud tähelepanu mittedigitaalsete ja digitaalsete mängude võrdlemisele ühe uuringu sees ning sellele, kuidas need mõjutavad lapse sotsiaalset toetust. Antud uuring viidi läbi paberküsimustiku teel 3. klassi õpilaste seas (n=282). Uuring ei leidnud seoseid lapse poolt märgitud lemmikmängude ja arvutimängude/videote vaatamisele kulutatud aja ning sotsiaalse toetuse vahel. Üllatavalt oli lapse sotsiaalse toetusega positiivselt seotud asjalike tegevuste tegemine digitaalseadmes. Arutelus on välja toodud võimalikud seletused tulemustele, uuringu probleemid ning võimalused, kuidas neid lahendada.
Koolilaste agressiivse käitumise seos digitaalsete mängude mängimisega
(Tartu Ülikool, 2021) Koit, Maris; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Kuidas mõjutavad eelnevad virtuaalreaalsed kogemused virtuaalse reaalsusega eksponeerimise efektiivsust?
(Tartu Ülikool, 2018) Lomp, Karl; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Senimaani läbi viidud virtuaalreaalse eksponeerimise uuringud pole uurinud kuivõrd suurt mõju omab eksponeerimisele varasem kokkupuude virtuaalsete keskkondadega. Käesolev töö uurib, kuivõrd suur mõju avaldab varasem kokkupuude arvutimängudega virtuaalreaalsele eksponeerimisele avaliku esinemise kontekstis. Varasematest uuringutest lähtuvalt võiks oletada, et need, kes mängivad rohkem mänge, tajuvad virtuaalreaalset eksponeerimist teistmoodi. Käesoleva uuringu valimiks olid Tartu tudengid. Kokku kaasati 90 katseisiku andmed. Tulemustest selgus, et arvutimängude mängijatel oli võrreldes mittemängijatega suurem langus osadel sotsiaalärevust mõõtvatel skaaladel. Põhjust on arvata, et ärevuse vähenemine oleneb varasematest kogemustest arvutimängude ja virtuaalreaalsusega.
Lapse käitumisprobleemid - vanemate ja lasteaiaõpetajate hinnangud ning seosed erinevate taustamuutujatega
(Tartu Ülikool, 2021) Kliit, Katarina; Laas, Kariina, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Lapsevanemate ja lasteaiaõpetaja hinnatud laste käitumisprobleemid seostuvad enamasti vaid mõõdukal määral ning puudub teadmine, mis erinevuse tekitab. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on võrrelda lapsevanemate ja lasteaiaõpetajate hinnanguid laste käitumisele ning leida varieeruvus hinnanguid ennustavates muutujates. Uuringus osalesid 609 lasteaialast (M=297, N=311) Harju-, Tartu- ja Pärnumaalt, kelle keskmine vanus oli 4,20 aastat. Andmed koguti küsimustikuga, vastasid lapsevanemad ja lasteaiaõpetajad. Peakomponentide meetodi analüüsil jaotusid lapsevanemate ja lasteaiaõpetajate hinnatud lapse käitumisprobleemid suuremal määral sarnaselt, grupeerudes Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomiteks, Passiivsuseks ja Agressiivsuseks. Lapsevanemate ja lasteaiaõpetajate hinnangud seostusid vaid mõõdukal määral, tugevaim seos esines ATH ja nõrgim Agressiivsuse hinnangutel. Taustamuutujaid korraga arvesse võtvates regressioonimudelites esines poistel rohkem probleemset käitumist võrreldes tüdrukutega. Lapsevanemate hinnatud käitumisprobleeme ennustasid lisaks soole eelkõige lapsevanema enda kehvem vaimne tervis, kuid ka lapse halvem tervis ja vähemal määral lapse passiivne digivahendite kasutamine. Õpetajate antud ATH ja Agressiivsuse kõrgemaid hinnanguid ennustas lisaks soole vaid lühem päevauinak. Lapsevanema vaimne tervis, mis oli koos sooga kõige tugevam ennustaja lastevanemate mudelites, seostus õpetajate hinnanguga Passiivsusele, kuid mitte ATH-le ja Agressiivsusele. Hinnangute tagasihoidlik kattuvus ja muutujate ennustusvõime erinevused viitavad võimalikele põhjustele, mis hindajaid subjektiivsusele kallutavad.
Laste emotsionaalse enesetunde küsimustiku loomise pilootprojekt uuringu õpilaste interneti ja nutiseadmete kasutamine ning vaimne tervis raames
(Tartu Ülikool, 2019) Kliit, Katarina; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Laste ja noorte depressiooni ning ärevuse esmaseks hindamiseks ei ole head ja ühist mõõdikut. Pilootuuringu raames alustasin Laste emotsionaalse enesetunde küsimustiku adapteerimist, mis hindab laste depressiooni, ärevust, und ja väsimust viimase 30 päeva jooksul. Valim koosnes 282 (M = 128, N= 154) 3. klassi õpilasest ja 197 (M = 93, N= 103) 7. klassi õpilasest. 7. klassi valimil suurima tõepära meetodil ja kaldnurksel pööramisel läbi viidud faktoranalüüsil moodustus 4 faktorit, madalate kommunaliteetidega küsimused välja jättes moodustus 3 (mõlema analüüsi Cronbach’i α = -0.51). 3 klassi valimi moodustus esialgu 5 faktorit, paremaks võrdlemiseks määrasin moodustuma 3 (Cronbach’i α = -0.97). Ühe faktori selge eristumine motiveeris looma Laste emotsionaalse enesetunde lühiküsimustikku, kuhu valisin välja 12 küsimust kliinilise olulisuse ja kõrgete kommunaliteetide alusel. 7. klassil moodustus 1-faktoriline struktuur kõrge sisemise reliaablusega (Cronbach’i α = 0.92). 3. klassil moodustus 3-faktoriline struktuur, mille paremaks võrdlemiseks muutsin 1-faktoriliseks (Cronbach’i alfa= 0.84). Uuringu tulemusena alustasin Emotsionaalse enesetunde küsimustiku adapteerimist ning lõin küsimustiku lühiversiooni.