Browsing by Author "Laius, Anne, juhendaja"

Now showing 1 - 8 of 8

9. ja 12. klassi õpilaste arusaamad ringmajandusest ühe kooli näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Merike, Kont; Laius, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
Käesolev magistritöö on koostatud gümnaasiumi loodusainete õpetaja erialal. Magistritöö eesmärgiks oli uurida 9. ja 12. klassi õpilaste arusaamasid ringmajanduse kohta. Eesmärgi saavutamiseks viidi õpilastega läbi kolmeosaline uuring. Esimesena uuriti nende esialgseid teadmisi, lastes õpilastel joonistada plakat ringmajandusest oma senistele teadmistele tuginedes. Seejärel toimus õpilastele kahetunnine koolitus ringmajanduse teemal, millele järgnes teadmiste kontroll etteantud töölehtedega. Viimasena paluti uuringus osalenud õpilastel vastata küsimustikule koolituselt saadud uue info põhjal. Uuringuks kasutati mugavusvalimit, kuhu kuulusid ühe 9. ja 12. klassi maakooli õpilased. Tulemusi analüüsiti kvalitatiivse sisuanalüüsi ja kvantitatiivse uurimismeetodiga. Tulemustest selgus, et 9. ja 12. klassi õpilaste arusaamad ringmajandusest on sarnased, ning õpilased teadvustavad endale, milleks on ringmajandus oluline.
An assessment of biology learning and an evaluation of biology self-perceptions by upper secondary school students related to biological literacy
(2022-07-12) Semilarski, Helin; Laius, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Bioloogiahariduse peamiseks eesmärgiks on suurendada õpilaste bioloogiaalast kirjaoskust, mis hõlmab bioloogiaalaseid teadmisi, kognitiivseid oskusi, hoiakuid, uskumusi ning väärtusi, sh. säästva arengu põhimõtete väärtustamist (Krell & Schmidt, 2020). Kuid bioloogia ainekavasid ei ole suudetud piisavalt kiiresti täiendada uute teadus-saavutuste ja meetodite ning nn 21. sajandi kompetentsuste kujundamisega, et täita ühiskonna suurenevat nõudlust kõrge bioloogiaalase kirjaoskusega kodanike järele. Seetõttu on kooliharidusel ning bioloogiatundidel oluline roll õpilastes nende täiustunud ning uute bioloogiaalaste teadmiste ja oskuste arendamisel. Käesoleva doktoritöö üheks eesmärgiks on uuendada ja täiendada bioloogiaalase kirjaoskuse kontseptsiooni ning hinnata gümnaasiumiõpilaste olulisemaid bioloogiaalaseid pädevusi, mille saavutamine on sätestatud 2011. aastal vastu võetud kompetentsipõhises gümnaasiumi riiklikus õppekavas, kuid mille rakendumise kohta pole piisavalt andmeid. Bioloogiaalase kirjaoskuse teoreetilise mudeli loomiseks viidi läbi vastava-sisuline teaduskirjanduse süstemaatiline analüüs. Bioloogiaalase kirjaoskuse mudelisse kuulub kuus alljärgnevat dimensiooni süstemaatilise kirjanduse analüüsi alusel: kognitiivne dimensioon; afektiivne dimensioon; jätkusuutlikkus; interdistsiplinaarsus; teadlikkus bioloogiaalastest karjääridest bioloogia kui teaduse olemus. Doktoritöö teine etapp tugines kolmel uuringul, mis viidi läbi gümnaasiumi-õpilaste bioloogiaalase kirjaoskuse kognitiivsete ja afektiivsete komponentide hindamiseks. Tulemused näitasid, et kolme gümnaasiumi-aasta jooksul nende tulemused paranesid viies ülesandes (ülesannete koguarv oli kaheksa). Õpilaste keskmised tulemused olid mõlemas uuritud klassis madalad. 12. klassi õpilased näitasid paremaid tulemusi bioloogia-alaseid teadmisi uurivates ülesannetes. Õpilaste tulemused ei paranenud probleemi lahendamise ja põhjendamise ülesannetes. Seetõttu on oluline bioloogiatundides senisest enam tähelepanu pöörata õpilaste põhjendamis-oskuse arendamisele. Saadud tulemustest selgub, et kui õpilased ei saanud bioloogiaalastest põhimõistetest ja protsessidest arusaamisel häid tulemusi, siis oli ka nende kognitiivsete oskuste tase madal. Madalate ainealaste ja kognitiivsete oskuste taga võib olla Eesti riiklik õppekava, mis rõhutab küll õpilaste erinevate kognitiivsete oskuste arendamist, kuid mida bioloogia peamiselt ainekeskne õppekava piisavalt ei toeta.
Bioloogia õppematerjali "Mikroorganismid" koostamine ja katsetamine kakskeelse põhikooli 8. klassis
(Tartu Ülikool, 2016) Roosimäe, Kaire; Väljaots, Meeli, juhendaja; Laius, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Bioloogilise evolutsiooni teema käsitlemise tulemuslikkus erinevate õppemeetoditega
(Tartu Ülikool, 2013) Saarna, Rolf; Laius, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
Õpilaste ja õpetajate hinnangud liikumispauside mõjule ühe Tartumaa põhikooli näitel
(Tartu Ülikool, 2019) Rüütel, Liis; Laius, Anne, juhendaja; Koni, Ingrid, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Põhikooli ja gümnaasiumi lõpuklasside õpilaste teadmised ja arusaamad immuunsüsteemist ja vaktsineerimisest
(Tartu Ülikool, 2019) Ehasalu, Keily; Laius, Anne, juhendaja; Remmik, Marvi,juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Samblikealase õppematerjali koostamine ning katsetamine
(Tartu Ülikool, 2013) Lõhmus, Stiina; Laius, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
Uurimusliku õppe rakendamine ja praktiliste tööde erinevad realisatsioonid uurimuslikus õppes
(2010-08-16) Hani, Veiko; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut; Laius, Anne, juhendaja; Tarkpea, Kalev, juhendaja
Töös käsitleti uurimusliku õppe meetodite rakendamise sagedust loodusteaduslikes ainetes ja selgitati välja nende meetodite olulisus õpetajate jaoks. Samuti uuriti õpilaste ja õpetajate eelistuste aspektis praktiliste tööde erinevaid realisatsioone. Omavahel võrreldi praktilise töö läbiviimist tavavahendite, Vernier’ andmekogujate ning arvutisimulatsioonide abil. Seejuures üldistati seitsme erineva kooli gümnaasiumiastme klassikomplekti õpilaste ja nende praktikumide juhendajatelt pärinevat infot. Uuriti ka koolidele füüsikaõppeks hangitud Verner’ vahendite kasutamist teistes loodusainetes. Järeldusi tehti 29 koolis õpetava 91 loodusainete õpetaja arvamuste põhjal. Ehkki õpetajad peavad uurimusliku õppe erinevate etappide rakendamist oma aines oluliseks, ei tule nad kõigi oluliste etappide realiseerimisega toime. Olemasolevaid Vernier andmekogujaid ning sensoreid kasutavad kõige enam füüsika ja loodusõpetuse õpetajad. Mõnevõrra vähem kasutust leiavad Vernier vahendid keemias, veelgi vähem bioloogias ja kõige vähem geograafias. Seega kasutatakse koolidele füüsikaõppeks hangitud Vernier vahendeid edukalt ka teistes loodusainetes. Küsitletud õpilased pidasid praktilisi töid huvitavamateks nende teostamisel reaalsete katsevahenditega, mitte arvutisimulatsioonide abil. Reaalsetest katsevahenditest omakorda pakkusid rohkem huvi andmekogujad võrreldes tavavahenditega. Õpilastelt laekunud tagasisides oli loovust ning kriitilist mõtlemist väljendavate küsimuste osakaal kõrgem just tavavahendeid ja andmekogujaid kasutanud õpilaste hulgas. Arvutisimulatsioone kasutanutel oli see madalam. Seega võib soovitada õpetajatel valikuvõimaluse korral eelistada reaalseid mõõtevahendeid arvutisimulatsioonidele.