Sirvi Autor "Lang, Katrin, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 28

Alkoholi riskitarvitamine ja sellega seonduv tervis paikkonna tervisemõjurite uuringus
(Tartu Ülikool, 2016) Loog, Krista; Lang, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Astmaravimite ravisoostumuse hindamine 3–9aastastel Eesti lastel
(Tartu Ülikool, 2023) Välimets, Anne; Voor, Tiia, juhendaja; Lang, Katrin, juhendaja; Ringmets, Inge, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Breast cancer incidence, mortality and survival in Estonia in the context of health care system changes and screening
(2024-10-29) Baburin, Aleksei; Innos, Kaire, juhendaja; Lang, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiinteaduste valdkond
Rinnavähk on Eesti naistel kõige sagedamini diagnoositav pahaloomuline kasvaja. Riiklik sõeluuring, mille eesmärk on rinnavähi varane avastamine ja seeläbi suremuse vähendamine, käivitati 2004. aastal, ent sihtrühma vanusevahemik on olnud soovitustega võrreldes kitsas ja osalusmäär madal. Töö eesmärk oli hinnata rinnavähihaigestumuse, -suremuse ja -elulemuse pikaajalisi trende Eestis, vaadeldes neid ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis toimunud muutuste ning sõeluuringuprogrammi rakendamise kontekstis. Töös kasutati vähiregistri ja surma põhjuste registri andmeid, mida analüüsiti eri statistiliste meetoditega. Rinnavähihaigestumus on Eestis aeglaselt suurenemas, peamiselt varase staadiumi arvelt. Samal ajal on vähenenud kaugelearenenud rinnavähi haigestumus. Rinnavähisuremus on vähenemas alates 1990. aastate teisest poolest, kõige kiiremini 40-79aastastel naistel. Kui varasemates sünnikohortides suurenes suremus vanuse kasvades, siis sõeluuringule kutsutud sünnikohortides jäi suremus pärast sõeluuringu vanusesse jõudmist samale tasemele või hakkas vähenema. Sõeluuringu käivitamisele eelnenud perioodiga võrreldes vähenes sellele järgnenud perioodil suremus nii noortel kui ka sõeluuringu vanuserühma kuulunud naistel. Vanematel naistel suremus ei vähenenud. Rinnavähielulemus on viimase 30 aasta jooksul märgatavalt suurenenud kõigis vanustes. Staadiumite lõikes on enim paranenud III ja IV staadiumi elulemus. Tulemused viitavad, et hoolimata madalast osalusmäärast on sõeluuring koos teadlikkuse tõusu ning diagnostika ja ravi tõhustumisega olulisel määral aidanud kaasa rinnavähisuremuse vähenemisele Eestis. Et suremust veelgi vähendada, tuleb teha pingutusi riskiteguritega võitlemiseks, tagada kvaliteetse sõeluuringuprogrammi läbiviimine, lühendada viivitusi nende patsientide diagnoosimisel, kellel on juba tekkinud sümptomid ning tagada kaasaegsete ravimeetodite ja psühhosotsiaalse toe kättesaadavus kõigile vähipatsientidele.
Covid-19 mõju günekoloogiliste kasvajate haigestumusele ja staadiumite jaotusele Eestis
(Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, 2024) Volõnkina, Olga; Lang, Katrin, juhendaja; Ojamaa, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Deaths caused by alcohol, psychotropic and other substances in Estonia: evidence based on forensic autopsies
(2022-05-16) Tuusov, Jana; Väli, Marika, juhendaja; Pärna, Kersti, juhendaja; Lang, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Liigne alkoholi tarvitamine on üheks enneaegse suremuse põhjuseks nii nagu on välditavaks surmapõhjuseks mürgistused psühhotroopsete ainetega. Oluline on välja selgitada alkoholi roll inimese organismi kahjusta¬misel ning selle suurusjärk rahvastiku tervise mõjutamisel. Lahanguleidudel baseeruv uuring on üks viis selle teostamiseks. Sellised väärtuslikku informatsiooni andvad uuringud on keerukad ning seetõttu pole neid palju läbi viidud. Selleks, et tuua välja alkoholi roll surmade põhjustajana ning selle kajastumine rahvastiku surmade statistikas, on omakorda oluline hinnata ja vajadusel parendada surmapõhjuste kodeerimist. Antud uuring oli Eestis esimene, kus kasutati detailset kohtuarstlikku lahangut alkoholi rolli uurimiseks enneaegses suremuses. Uurimistöö eesmärk oli anda tõenduspõhine ülevaade tööealiste meeste alkoholist põhjustatud surmadest, kasutades selleks süvitsi minevat kohtuarstlike lahangute analüüsi, uurida põhihaiguse kodeerimisega seotud probleeme hulgiorganite alkoholist põhjustatud kahjustuse korral ning kirjeldada surmaga lõppenud alkoholi, psühhotroopsete ja muude ainete mürgistusi Eesti kogurahvastikus aastatel 2000-2009 ja 2010-2019. Uuringu tulemused näitasid, et Eestis kohtuarstlikule lahangule suunatud tööealistel meestel esinevad sageli alkoholist põhjustatud haiguslikud muutused siseorganites, mis viitab selles vanuserühmas alkoholi tervistkahjustavale tarvitami¬sele. Uuringu tulemustest nähtus, et osad alkoholi biomarkerid (PEth, EtG ja EtS) on kasutatavad surmajärgses diagnostikas ning neid võiks enam kasutada tavapraktikas ja lahanguid hõlmavates uuringutes, eriti kui puuduvad andmed lahkunu alkoholi tarvitamise harjumuste kohta. Lahanguleiuna hulgiorganite alkoholkahjustuse esinemise korral oli raske diagnoosida põhihaigust Rahvusvahelises Haiguste Klassifikatsioonis puuduvate võimaluste tõttu. Mürgistussurmade uuringu põhjal olid aastatel 2000–2009 esikohal alkoholi¬mürgistused, kuid aastatel 2010–2019 mürgistused narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega. Uuringust saadavad teadmised on vajalikud alkoholistrateegia ja -poliitika kujunda¬jatele ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile kui kohtu¬arstlikke lahanguid teostavale asutusele.
Depressiivsuse teke Eesti kesk-ja vanemaealistel SHARE uuringu põhjal
(Tartu Ülikool, 2019) Opikova, Galina; Abuladze, Liili, juhendaja; Lang, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Downi sündroomi levimus ja registreerimine Eestis
(Tartu Ülikool, 2016) Lokko, Liina; Reimand, Tiia, juhendaja; Lang, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Eesnäärmevähi haigestumus-ja suremustrendid Eestis
(Tartu Ülikool, 2016) Eiche, Ivar-Endrik; Innos, Kaire, juhendaja; Lang, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Eesnäärmevähi suremuse ebatäpse hindamise analüüs surmateatiste alusel
(Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, 2024) Aren, Keiti; Innos, Kaire, juhendaja; Lang, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Esmatasandi ja eriarstiabi kvaliteedi ning kättesaadavuse hinnangud Ida-Virumaal: ekspertintervjuude põhine kvalitatiivne analüüs
(Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, 2025) Toomik, Jaana; Orru, Hans, juhendaja; Parder, Mari-Liisa, juhendaja; Lang, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Gestatsioonidiabeedi levimus ja tulemid emale ning vastsündinule aastatel 2006-2014 eesti meditsiinilise sünniregistri andmetel
(Tartu Ülikool, 2016) Tiidelepp, Malle; Eilmann, Karin, juhendaja; Lang, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Insuldijuhud ja taastusravile suunamine 2014. aastal Tartu Ülikooli Kliinikumis
(Tartu Ülikool, 2017) Sõerunurk, Gertu; Lang, Katrin, juhendaja; Lukmann, Aet, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Käe haardetugevuse seosed füüsilise tervise, tervisekäitumuslike ning demograafiliste teguritega Eesti 60-aastastel ja vanematel inimestel SHARE uuringu põhjal
(Tartu Ülikool, 2019) Vaiknemets, Ragnar; Lang, Katrin, juhendaja; Abuladze, Liili, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Keisrilõigete osamäär ja põhjuste analüüs Eesti meditsiinilise sünniregistri andmetel
(Tartu Ülikool, 2014) Kullik, Tuuli; Veerus, Piret, juhendaja; Lang, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Tervishoiu instituut
Kodune enteraalne toitmisravi täiskasvanud patsientidel Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 2019-2020
(Tartu Ülikool, 2021) Oad, Siiri; Lepp, Hanna-Liis, juhendaja; Uibo, Oivi, juhendaja; Lang, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Kognitiivne mälu ja repressioon Eesti kesk- ja vanemaealistel
(Tartu Ülikool, 2020) Reinol, Marika; Abuladze, Liili, juhendaja; Lang, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Liigsuremus ja muutused surma põhjustes Eestis Covid-19 pandeemia perioodil
(Tartu Ülikool, 2023) Pärna, Grete; Kalda, Ruth, juhendaja; Lang, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Lisauuringute teostamine 2020. aastal positiivse HPV kodutesti tulemusega naiste hulgas ja seda mõjutanud tegurid
(Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, 2024) Jakoby, Helen; Veerus, Piret, juhendaja; Lang, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Loote väärarendite levimus Eestis 2020: registripõhine uuring
(Tartu Ülikool, 2022) Põder, Kelli; Rull, Kristiina, juhendaja; Lang, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Operative deliveries in Estonia and Finland, 1992–2023
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-29) Sildver, Kaire; Veerus, Piret, juhendaja; Gissler, Mika, juhendaja; Lang, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Maailmas on keisrilõigete osakaal viimastel aastakümnetel pidevalt tõusnud, vaginaalse sünnituse osakaal aga vähenemas. Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) rõhutab, et keisrilõige on elupäästev operatsioon nii emale kui lapsele, vaid juhul kui selleks on selge meditsiiniline näidustus. Teiseks operatiivse sekkumise võimaluseks on operatiivne vaginaalne sünnitus. Kõigi operatiivsete sünnitustega kaasneb risk lühi-ja pikaajaliseteks tüsistusteks emale ja lapsele. WHO soovitab sünnitusabi järjepidevaks hindamiseks ja arendamiseks ülemaailmse standardina kasutada Robsoni klassifikatsioonisüsteemi. See võimaldab objektiivselt keisrilõigete osakaalu hinnata, jälgida ja võrrelda erinevates tervishoiuasutustes, riiklikult ja ülemaailmselt ning on kasutatav ka operatiivse vaginaalse sünnituse hindamiseks. Lisaks keisrilõigetele tuleb monitoorida ka operatiivsete vaginaalsete sünnituste osakaalu. Eesti ja Soome on naaberriigid, kuid perinataalnäitajad on algselt olnud väga erinevad. Käesolev uurimus annab võimaluse võrrelda ja analüüsida operatiivsete sünnituste osakaalusid ja ajatrende kolme aastakümne jooksul Eestis ja Soomes. Keisrilõigete ja operatiivse vaginaalse sünnituste osakaal on uuringuperioodi jooksul kasvanud mõlemas riigis. Eesti ja Soome keisrilõigete osakaal on 2023. aasta seisuga sarnane maailma keskmise tasemega (21%). Paljudes teistes Euroopa riikides on keisrilõike osakaal aga märgatavalt kõrgem. Eesti sarnaneb Robsoni klassifikatsioonisüsteemi tulemuste alusel Põhjamaadele, sealhulgas Soomele. Soome operatiivse vaginaalse sünnituse osakaal on kogu uuringuperioodi jooksul olnud ligikaudu poole kõrgem kui Eestis. Vaakumsünnitusest on saanud ainus operatiivse vaginaalse sünnituse meetod mõlemas riigis nagu ka paljudes teistes Euroopa riikides. Uuringuperioodi lõpuks moodustasid operatiivsed sünnitused umbes veerandi kõigist sünnitustest nii Eestis kui ka Soomes.