Browsing by Author "Lastochkina, Elena"
Now showing 1 - 1 of 1
- Results Per Page
- Sort Options
Item Лексико-семантические особенности омонимов в марийском языке(2016-07-05) Lastochkina, Elena; Seilenthal, Tõnu, juhendaja; Klumpp, Gerson, juhendaja; Kuklin, Anatoli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.Doktoritöös käsitletakse homonüümid mari keeles. Mari keele sõnavara erirühma moodustavad homonüümid (kreeka homos ‘ühesugune’; onoma ‘nimi’). Homonüümideks nimetatakse kaht (või enamat) sõna, mille hääldus ja kirjapilt on ühesugused, kuid nad erinevad oma tähenduse poolest. Näiteks шоло I nimis. ‘jalakas’; шоло II nimis. ‘soolikas’; шоло III nimis. ‘(palgi)parv’; шоло IV tegus. ‘viska’. Mari keeles on kokku ligi 1100 homonüümide rühma, milles omakorda on üle 5000 homonüümi. Vaatamata lingvistide märkimisväärsele huvile sõnavara küsimuste vastu, sealhulgas ka leksika uurimise vastu ajaloolises aspektis, jäävad mõned neist probleemidest tänini väheuurituks. Käesoleva töö aktuaalsus ja teaduslik uudsus seisneb selles, et see uurimus on esimeseks katseks uurida mari homonüüme kompleksselt. Töö peamiseks eesmärgiks on homonüümide uurimine mari keeles, homonüümia eristamine polüseemiast, homonüümide tekkimise ja ülesannete kirjeldamine, nende liigitamine. Homonüümia ja polüseemia piiritlemine tekitab alati raskusi – kui teatud eristamise kriteerium on sobiv ühe sõna jaoks, ei pruugi see sobida teise sõna puhul. Homonüümia ja polüseemia eristamise põhikriteeriumiteks on: a) semantiline kriteerium, b) sõnade etümoloogia, c) iga homonüümi sünonüümide vahelise semantilise seose puudumine, d) homonüümide paari igal liikmel oma fraseoloogilise keskkonna olemasolu, e) sõnatuletusridade eristamise tõenäosuse kasv (tuletiste osalisel ristumisel), f) teise keelde tõlkimine. Üheks eristamiskriteeriumiks on ka kontekst. Vajadusel võib kasutada kombineeritud meetodit, kus käesoleva uurimuse autori arvates on peamisteks kriteeriumiteks semantiline ja morfoloogilis-sõnatuletuslik kriteerium ning tõlkimine teise keelde. Kaasaegse mari keele homonüüme võib jagada nelja rühma: leksikaalsed homonüümid, vormihomonüümid, homofoonid ja homograafid. Mari keeles tekkivad homonüümid erinevate keelelise protsesside tagajärjel: morfoloogiliste muutuste tõttu (sõnamoodustus, vormimoodustus, sõnade muutmine), konversioon, subordineeriv (alistav) sõnade liitmine, verbide pöördkonnad, foneetiliste muutuste tõttu, semantilise arengu tõttu (polüseemia lagunemine), laensõnad, murdepärasuse tõttu.