Sirvi Autor "Lemberg, Getter Marie" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

The role of outdoor recess opportunities, schoolyard design, and parents in encouraging physical activity in school among 9–13-year-old students
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-07-07) Lemberg, Getter Marie; Mäestu, Evelin, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkind
Ebapiisav kehaline aktiivsus (KA) on üha suurenev probleem laste ja noorte seas. Ülemaailmselt kõigest kolmandik lastest täidab Maailma Terviseorganisatsiooni kehalise aktiivsuse soovitust olla igapäevaselt keskmiselt vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega KA (MTKA) (43% Eesti lastest ja noortest). Selle probleemi lahendamiseks on oluline roll koolikeskkonnal. Õuevahetundide kasutamine on näidanud positiivset mõju õpilaste KA-le, kuid Eestis ei ole see tavapärane osa koolipäevast. Paljud koolid alles alustamas selle lisamisega enda päevakavva. Samuti on viimaste aastate jooksul mitmeid koolihoove uuendatud, et muuta need õpilaste jaoks huvitavamaks ning liikuma kutsuvamaks. Sellest tulenevalt oli käesoleva doktoritöö eesmärk kaardistada koolihoovide võimalusi, mõõta õpilaste KA erinevates vahetundides ning hinnata, kuidas mõjutab õuevahetunni olemasolu õpilaste ja nende vanemate hoiakuid KA suhtes. Uuringus osales 15 kooli üle Eesti ning nendest koolidest võttis uuringust osa 967 õpilast 3.–6. klassist ning üks nende vanematest. Uuringu raames kaardistati koolihoovide võimalusi, vaadeldi õuevahetunde, mõõdeti õpilaste KA vahetunnis ning küsimustiku abil hinnati õpilaste ja vanemate hoiakuid õuevahetunni ja liikumisvõimaluste kohta koolis. Vahetunni võimaluste alusel jagati õpilased kolme gruppi: 1) igapäevane õuevahetund; 2) ebaregulaarne õuevahetund; 3) sisevahetund. Doktoritöö tulemustest selgus, et enim toetasid õpilaste KA koolihoovis, suuremad ja looduslikumad koolihoovid. Õuevahetunni vaatlusest selgus, et looduslikud ala, kiiged ning erinevad ronimisvõimalused olid enim kasutatavad alas, kuid spordiväljakud, eriti kui õpilastel polnud võimalik kasutada erinevaid väikevahendeid olid kõige vähem kasutatud alad õuevahetunnis. Samuti leiti, et igapäevase õuevahetunniga õpilased olid vahetunni jooksul aktiivsemad ning nende MTKA vahetunnis ei vähenenud vanuse kasvades võrreldes õpilastega kahes teises grupis. Nii õpilastel kui ka lapsevanematel „igapäevase õuevahetunni“ grupis olid oluliselt positiivsemad hoiakud õuevahetunni, selle kasude ning liikumisvõimaluste kohta koolis võrreldes õpilaste ja lapsevanematega kahes teises grupis. Antud töö tulemused tõstavad esile õuevahetunni kooli päevakavva lisamise olulisust ning rõhutavad õuevahetunni suurt potentsiaali õpilaste KA toetamisel ning tavapärase KA languse vähendamisel vanuse kasvades. Samuti pakuvad koolihoovi võimaluste ja õuevahetunni tegevuste kaardistamise tulemused praktilist informatsiooni uute koolihoovide ehitamiseks ning vanemate koolihoovide uuendamiseks