Browsing by Author "Leping, Vambola"

Now showing 1 - 20 of 50

Aine „Andmebaasid“ automaattestimise vahend
(2015) Siiber, Marten; Leping, Vambola
Antud töö sisaldab kirjeldust Java programmi kohta, mille abil saab automaatselt testida kursuse “Andmebaasid” kasutatavat SQL Anywhere andmebaasi. Programm testib andmebaasi vastavust kursuse ülesannete nõuetele. Töö esimeses osas kirjeldatakse ja analüüsitakse struktureeritud rakenduste ning andmebaasi rakenduste testimist. Seejärel tutvustatakse ja võrreldakse testimise raamistikke. Töö viimases osas kirjeldatakse testimisplaani, automaattestimise programmi arhitektuuri, samuti analüüsitakse loodud programmi vastavust püstitatud nõuetele.
Analüüs äriprotsesside juhtimise tarkvarale
(2014) Soo, Allar; Leping, Vambola
Antud bakalaureuse töö eesmärgiks on analüüsida olemasolevat äriprotsesside juhtimise tarkvara ning leida võimalused funktsionaalsuse ja efektiivsuse arendamiseks ning tuua välja ka kitsaskohad ja kasutamisvõimalused koolis. Töö sisuks on Signavio, Bizagi, draw.io ning ProM kirjeldused ning nende kasutamisel tehtud tähelepanekud. Iga peatüki lõpus on ka järelduste osa. Saadud tulemustest on näha, et kõiki uuritud programme on võimalik kasutada edukalt ülikooli tasemel. Samuti selgus, et programmides ei esinenud kriitilise tähtsusega puudujääke. Autor järeldas, et antud tööd on võimalik edasi kasutada baasdokumendina äriprotsesside juhtimise tarkvarapaketi või ProMi dokumentatsiooni loomiseks.
Andmeait Tartu Ülikooli Aruandlussüsteemi näitel
(2014) Sauga, Irma; Leping, Vambola
Antud magistritöö eesmärk on anda lugejale sisuline ülevaade andmeaitadest ja sellega seonduvast – terminoloogia, arhitektuur, protsessid. Oluline valdkond on andmeaida rutiinne tööprotsess – info eraldamine andmeallikatest, töötlemine ja laadimine andmeaita. Teise teemana kaetakse andmeaida arhitektuuri ja modelleerimisega seonduv. Töö praktilise osana disainitakse ja luuakse prototüüp Tartu Ülikooli Aruandlussüsteemi jaoks, mis võimaldab hakata koostama aruandeid üliõpilaste õppetulemuste kohta.
Andmebaaside haldamine mobiiliga Androidi näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Lall, Joosep; Leping, Vambola; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Antud lõputöö eesmärgiks oli tutvustada andmebaasi haldamist mobiili kaudu. Selle probleemi lahenduseks kasutatakse mobiilirakendust Connect to SQL, mis on vabavaraline ning kättesaadav Android rakenduste poest Google Play. Töös on antud ülevaade rakenduse Connect to SQL kasutamisest. Tehti ülevaade päringu koostamise erinevatest võimalustest ning koos graafiliste piltidega näidati ka päringu saatmise ja kuvamise operatsioone. Tehtud töö tulemusena valmis praktikumijuhend Tartu Ülikooli aine Andmebaasid jaoks, õpetamaks tudengeid kasutama oma mobiiltelefoni, et hallata andmebaasi. Töö lisas olevast praktikumijuhendist leiab erinevad praktilised ülesanded, mille käigus näidatakse programmi võimalusi. Praktikumi käigus luuakse andmebaas, millele lisatakse tabelid koos informatsiooniga. Seejärel teostatakse erinevaid päringuid sisestatud andmete kättesaamiseks ning ka päringuid valitud andmete kustutamiseks. Kõige keerulisem punkt antud bakalaureusetöö juures oli Sybase’i ASE serveri installeerimine ja seadistamine Amazoni EC2 instantsis. Suurimaks probleemiks polnud mitte installeerimine, vaid väliselt seadistatud serverile juurdepääs, kuna tulemüüri seadistused olid paigast ära. Kokkuvõtvalt arvab autor, et antud lõputöö täidab oma eesmärgi, milleks oli anda ülevaade andmebaasi haldamisest mobiiliga.
Andmemudelite graafilise disaini vahendite võrdlus
(Tartu Ülikool, 2012) Lutter, Lauri; Leping, Vambola; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli võrrelda ja analüüsida andmemudeli graafilise disaini vahendeid. Selleks kasutati autori poolt koostatud hindamiskriteeriumeid ja praktilist ülesannet. Iga töös analüüsitud vahendiga lahendati läbi praktiline ülesanne, et luua vahendite vahel võrdlusmomenti. Võrdluse ja analüüsi tulemusena selgus, et töös vaadeldud andmemudeli graafilise disaini vahenditest sai kasutatud hindamiskriteeriumite põhjal kõige paremad tulemused MySQL Workbench. MySQL Workbench on väga võimekas andmebaasi arenduse ja administreerimise vahend. Antud töös väljendus see lühikeses õppimiskurvis ja võimaluses väga lihtsalt andmebaasi graafilist ja füüsilist mudelit sünkroonis hoida. MySQL Workbench’ile järgnes Gliffy. Gliffy sai küll kõrged punktid, kui professionaalsele andmebaasi arendajale see vahend ei sobiks, kuna sel puudub andmebaasiga ühendamise võimalus, mis teistel vaadeldud vahenditel olemas on. Gliffy tugevuseks võib lugeda lihtsust, mis väljendub kaasaegses kasutajaliideses ning lühikeses õppimiskurvis. See vahend sobib ideaalselt inimesele, kellel on vaja andmemudelit lihtsalt ja kiiresti graafiliselt kujutada. DBDesigner’i tugevuseks võib lugeda lühikest õppimiskurvi ja andmebaasiga ühendamise võimalust, mille tulemusena saab vahendiga koostatud joonise füüsiliseks andmebaasiks genereerida. Aga kuna vahendi arendamine on lõpetatud ning vahendi viimane versioon tuli välja 2003 aastal, ei saanud see võrreldes teiste töös analüüsitud vahenditega võrdselt punkte. Töös kasutatud hindamiskriteeriume saab kasutada ka teiste samalaadsete uurimuste läbiviimisel kriteeriume vajadusel täiendades ja täpsustades. Töö mahust johtuvalt on töös analüüsitud vaid kolme andmemudeli graafilise disaini vahendit, kuid kindlasti võiks viia läbi samalaadne analüüs ka teiste vahendite puhul, lisades valimisse ka tasulised programmid. Seeläbi saaks parema ülevaate turul leiduvatest andmemudeli graafilise disaini vahenditest ning kasutajatel oleks parem valik, et endale erinevate probleemide lahendamiseks sobiv vahend valida.
Antiigioksjoni portaali loomine
(2016) Saron, Ranal; Leping, Vambola
Käesoleva bakalaureusetöö kirjutamise käigus valmis antiigioksjoni portaali prototüüp koos andmebaasi struktuuriga. Portaal hõlmab endas nii reaalajas internetioksjoneid kui ka saalioksjonite katalooge. Kasutajakonto avanud isikul on võimalik teha pakkumisi internetioksjonitele, eelpakkumisi tulevaste saalioksjonite esemetele ja saata oma kaupa ekspertidele hindamiseks. Rakenduse prototüüp valmis 18-aastase antiigi ja vanavara ostu ning müügiga tegeleva ettevõtte juhendamisel. Rakenduse disainimisel võeti arvesse töötajate nõudeid ja soovitusi, eesmärgiga rakendus tulevikus ettevõtte kasuks tööle panna.
Äriprotsesside juhtimise vahendite võrdlus ettevõtte OÜ Tarbus näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Oks, Raivo; Leping, Vambola; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Äriprotsesside juhtimine on viimastel aastatel saanud suure tähelepanu osaliseks just oma potentsiaali pärast tõsta oluliselt produktiivsust ja säästa kulutusi. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on uurida erinevaid äriprotsesside juhtimise vahendeid ja nende kasutamise võimalusi ettevõttes.Töö tulemusena valmisid ettevõtte äriprotsesse kirjeldavad skeemid. Konkreetseks äriprotsessiks, mida töös lähemalt uuriti, oli juhuvedude osutamise teenus. BizAgi analüüsivahendite kasutamine võimaldas graafiliselt jälgida protsessi kulgu ja võtta vastu otsuseid muutuste tegemiseks. BizAgi kasutamine aitas siin protsessi paremini mõista ja viia see valmisolekuni automatiseerimiseks.
Automaatne veebilehtede veebipood
(2014) Reilent, Martin; Leping, Vambola
Käesoleva bakalaureusetöö tulemusena valmis automaatse veebilehtede veebipoe rakenduse prototüüp, mis teeb lihtsaks tavakasutajatele või võhikutele personaalse kodulehe loomise ja majandamise. Kasutaja saab kerge vaevaga üles seada oma Wordpressi paigalduse ning selle teemasid vahetada. Samuti on olemas võimalus uusi teemasid osta, makstes nende eest pangalingiga. Töö käigus kasutati kasutati prototüübi loomisel erinevaid meetodeid ja tehnoloogiaid, mida antud dokument kirjeldabki.
Automaattestimisvahendite kasutus ning praktiline ülevaade Seleniumi näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Pällin, Meeli; Leping, Vambola; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli rõhutada testimise olulisust tarkvaraprojektis, näidata erinevaid viise testimiseks ja tutvustada veidi lähemalt automaattestimise võimalusi. Andsin ülevaate erinevatest tarkvaraarenduse mudelitest, testimismeetoditest ja -liikidest ning vahenditest. Lisaks kirjeldasin automaattestimise olemust ning selle plusse ja miinuseid. Samuti viisin lisaks teoreetilisele ülevaatele ja ühe töövahendi praktilisele tutvustusele läbi küsitluse Eesti tarkvarafirmade hulgas. Uuringu eesmärgiks oli saada infot kasutatavate testimismeetodite, -vahendite ja eesmärkide kohta, samuti ka testija olemasolu ja projektimeeskonna suuruse ja nendevaheliste seoste olemasolu kohta.
Continuous Delivery põhimõtete rakendamisest Eesti Töötukassa infosüsteemi arendusprotsessis
(Tartu Ülikool, 2012) Siimann, Rauno; Leping, Vambola; Kull, Meelis; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Bakalaureusetöö eesmärgiks on viia läbi uurimus, kas AS Webmedia Group projektis EMPIS on võimalik realiseerida Continuous Delivery(eesti k. pideva tarne) tehnikaid ja põhimõtteid, et saavutada kuude pikkuste arendustsüklite asemel pidev tarkvara tarne voog kliendile. Continuous Delivery e. pidev tarne on hulk tarkvara arendamise tavasid ja põhimõtteid, mille eesmärk on parandada tarkvara tarnimise protsessi. Uuritav teema pakub lahendust ühele tüüpilisele pikkade arendustsükilitega tarkvaraprojektides esinevale probleemile, milleks on tähtaegade planeerimine ja nendest kinni pidamine. Nimelt peaks pidev tarnimine võimaldama tarkvara tarnimist kliendile nädalapikkuste arendustsüklite tagant või lausa komponent haaval. Pidev tarnimine võiks pakkuda võrreldes senini kasutatava arendusprotsessiga eeliseid nii tarnijale, kui ka kliendile. Kliendi jaoks on oluliseld kasutegurid tehtava arendustöö läbipaistvus ja pidevalt ning stabiilselt kasvav rakenduse funktsionaalsus. Tarnijale tähendaks pidev tarnimine lihtsamini planeeritavaid tähtaegasid ja pidevat tagasiside voogu, mis omakorda tõstaks toote kvaliteeti. EMPIS’e projekti eesmärk on arendada Eesti töötukassa infosüsteemi. AS Webmedia on tegelenud infosüsteemi arendamisega Eesti Töötukassale alates aastast 2008. Kuna Eesti Töötukassa pakutavad teenused ja äriprotsessid on ajas pidevalt muutuvad ja täienevad vastvalt vajadusele ja ka seadusandlusele, tuleb ka infosüsteemi pidevalt täiendada, et see võimaldaks realiseerida kogu nende äriloogikat. Pideva tarne põhimõtete teerajajaks on infotehnoloogia- ja juhtimisalase konsultatiooniga tegelev ettevõte ThoughtWorks Inc.[1] Oma uurimustöö kirjutan ma ThougtWorks töötajate Jez Humble’i ja David Farley raamatu põhjal “Continuous Delivery”.[2] Alustuseks kirjeldan uurimuses ära hetkel kasutusel oleva tootmisprotsessi. Uurimuse käigus toon ma välja raamatu autorite poolt ära kirjeldatud vajalikud mõtteviisid, metoodikad, tavad ja tehnoloogiad pideva tarnimise juurtamiseks ühes tarkvaraprojektis. Järgnevalt tuleb üles loetleda, millised väljatoodud mõtteviisidest, metoodikatest, tavadest ja tehnoloogiatest on meil juba kasutusel ja millised pole. Sellele järgneb analüüs teemal “kas ja kuidas saaksime veel mitte kasutusel olevaid nõuandeid kasutusele võtta?”. Antud bakalaureusetöö eesmärk pole mitte luua tegevuskava antud metoodika kasutusele võtmiseks, vaid esialgu ainult uurida selle kasutusele võtu võimalikkust antud projektis. Kuna tegu on laia valdkonnaga, on minu töö eesmärgiks süveneda pideva tarne arendusega soetud aspekidesse: versioonihaldus konfiguratsioonihaldus andmetehaldus pidev integreerimine pideva integreerimise töövahendid ja serverid Sellegipoolest ei saa piirduda ainult tehnoloogiliste aspektidega, vaid tuleb arvestada ka metoodika alustalasid. Töö keerukus võib seisneb selles, et kogu teema puhul on valdavaks materjaliks inglisekeelne kirjandus, seega võib tekkida raskusi tehniliste terminite tõlkimisel eesti keelde.
Dokumentatsioon IT süsteemis
(Tartu Ülikool, 2011) Kivi, Elen; Hansson, Kaie; Leping, Vambola; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Eluslooduse klassifikatsioonide haldamise andmebaas ja veebiliides
(2015) Halapuu, Siim; Abarenkov, Kessy; Leping, Vambola
Käesolevas töös käsitletakse eluslooduse klassifikatsioone haldavaid tarkvarasid ning arendatakse veebiteenus bioloogiliste taksonoomiate paremaks haldamiseks. Töö annab ülevaate eluslooduse klassifikatsioonide arendamisega seotud terminoloogiast ja protsessist ning võrdleb olemasolevaid haldusliideseid. Töös kirjeldatakse erinevaid võimalusi hierarhiliste andmete talletamiseks relatsioonilises andmebaasis ning valitakse sobivaim viis muutliku eluslooduse klassifikatsiooni talletamiseks. Valitud andmebaasi disainimustrit kasutatakse REST stiilis veebiliidese arendamisel. Luuakse kõiki kasutajapoolseid nõuded täitev veebiteenus kasutades Django REST raamistikku. Magistritöö ühe praktilise osana testitakse loodud veebiliidese enimkasutatud sihtpunktide kasutuskiirust erineva hulga algandmetega. Lisaks antakse soovitusi rakenduse kasutuskiiruse ja -mugavuse edasiseks parandamiseks.
Enamlevinud andmebaasisüsteemide veebiteenuste võrdlus
(Tartu Ülikool, 2012) Trees, Henri; Leping, Vambola; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Veebiteenused on XML-keelel (Extensible Markup Language – laiendatav märgistuskeel) põhinevad tehnoloogiad, tänu millele on võimalik erinevates programmeerimiskeeltes implementeeritud tarkvaral hajusalt paigutatud arvutisüsteemides suhelda. Selliseid teenuseid kasutatakse erinevate ressursside kättesaadavaks tegemisel ning tihtipeale on teenustega seotud andmed, mida hoitakse andmebaasis. Tavapäraselt implementeeritakse veebiteenuseid rakendusserveril, mis on andmebaasiga ühenduses. Käesolev töö käsitleb veebiteenuste loomist, kasutades selleks andmebaasisüsteemidesse sisseehitatud võimalusi, mis võimaldavad andmebaasis olevat infot veebis kättesaadavaks teha. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on pakkuda ülevaade kolme andmebaasisüsteemi Sybase SQL Anywhere 11, Oracle Database 11g ja Microsoft SQL Server 2008 poolt pakutavatest, SOAP-protokollil (Simple Object Access Protocol – lihtne objektipöördus-protokoll) põhinevate, veebiteenuste loomise võimalustest. Iga vastava süsteemi puhul tuuakse välja üleüldine kirjeldus veebiteenuste loomise kohta ning võrreldakse konkreetset süsteemi teistega, vastavalt väljatoodud võrdluse metoodikale. Võrdluse toetamiseks realiseeritakse iga andmebaasisüsteemiga sama funktsionaalsusega testrakendus kolme erinevat tüüpi veebiteenusega. Veebiteenuste realiseerimisele ning autori arvamusele põhinedes anti hinnang erinevatele aspektidele. Võrdluse tulemusena leiti, et parim võrdluses osalenud andmebaasisüsteem veebiteenuste loomiseks on Microsoft SQL Server tänu suurepärasele dokumentatsioonile, silmapaistvale funktsionaalsusele ja turvalisusele. Teised kaks süsteemi said võrdse hinnangu, kuid SQL Anywhere puudusteks on võrreldavatega halb turvalisus ning Oracle Database 11g ei võimalda veebiteenuste üle piisavat kontrolli. Testrakendust luues implementeeriti erinevat tüüpi veebiteenused kõigil kolmel andmebaasisüsteemil ning toodi töös välja käsud, millega teenuseid loodi. Töö lisana on toodud kõikide teenuste agentide WSDL-dokumendid ning funktsionaalsuse testimiseks lõpp-punktidele saadetud SOAP-päringud ja vastusena saadud SOAP-vastused. Autori hinnangul on antud töös käsitletud veebiteenuste loomise meetod väga kasutajasõbralik ning ei nõua palju valdkonnaspetsiifilisi teadmisi. Looja peab omama põhilisi teadmisi andmebaaside loomisest ning käskudest, millega luuakse protseduure ja funktsioone, mida tahetakse läbi veebiteenuse kättesaadavaks teha. Kindlasti on tähtis keskenduda turvalisuse tagamisele, sest teenuste lõpp-punktid võivad endaga kaasa tuua turvaauke.
Erinevate programmeerimise raamistike võrdlus lähtuvalt veebi-töölauast PlutoF
(Tartu Ülikool, 2011) Halapuu, Siim; Leping, Vambola; Abarenkov, Kessy; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Go mängu implementeerimine Android’i rakendusena
(Tartu Ülikool, 2013) Mihhailov, Sergei; Leping, Vambola; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Antud bakalaureusetöö eesmärgiks oli arendada rakendus Android platvormile, mis kasutaks Go mängu tehisintellekti mootorit ning võimaldaks mängijal Go’d mängida ning arendusprotsessi analüüsida. Töö raames analüüsiti erinevaid Go tehisintellekti algoritme, analüüsiti ning põhjendati erinevaid antud projektiga seotud tehnoloogilisi valikuid ning kirjeldati rakenduse arendusprotsessi algusest lõppuni. Valminud rakendus sisaldab kõiki töö käigus plaanitud funktsioone, kuid kommerts- kõlbliku tooteni jõudmiseks vajab see lisaarendust.
Hädavajalikud IT harjutused toiduainete, toitainete ja tervisliku toitumise süsteemsel mudelil
(Tartu Ülikool, 2001) Anonymous; Zilmer, Mihkel; Kokassaar, Urmas; Leping, Vambola; Kaseorg, Merike
Informaatika. 1
(Tartu Ülikool, 1996) Leping, Vambola; Kaseorg, Merike
Informaatika. 2
(Tartu Ülikool, 1997) Leping, Vambola; Kaseorg, Merike
Infotehnoloogilised aspektid muusikavallas. Ülevaade
(Tartu Ülikool, 2012) Kruus, Kaarel; Kiho, Jüri; Leping, Vambola; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Uurimuse põhieesmärgiks on anda lugejale ülevaade nootide (noodilehtede) ettevalmistamist ja muusika esitamist toetavatest tarkvarapakettidest ning tutvustada olulisemaid aspekte, mis on seotud nende rakendamisega muusikavallas. Üksikasjaliku ülevaate esitab töö tulemusena valminud veebisõelmete andmebaas koos seda esitava veebirakendusega, mis sisaldab nimetatud tarkvarapakette iseloomustavaid kirjeid. Töö tekstiline osa, st dokument, kirjeldab kokkuvõtlikult olulisemaid aspekte koos mõningate tarkvaraliste näidetega. Osutub, et kõige rohkem leidub internetis noodigraafika töötlemise ning diginoodiks teisendamise vahendeid – vastavalt 98 ja 13 rakendust. Nende valdkondadega seotud töö jaotistes sätestatakse erinevad kriteeriumid, mida nimetatud rakenduste andmebaasi kandmisel arvesse võeti, aga ka meetodeid ja probleeme, millega vastavate rakenduste kasutamisel arvestada tuleks. Uurimust alustades oli üks esmaseid eesmärke koguda võimalikult palju informatsiooni intelligentsete muusikaseadmete, eelkõige elektroonilis-intelligentsete noodipultide kohta. Paraku leidub just nimelt selles valdkonnas kõige vähem vahendeid – kokku vaid 4 rakendust, millest reaalselt kasutatav on vaid üks. Töös kirjeldatakse rakenduste võimalikke omavahelisi võrdlusmomente, analüüsitakse vaadeldava valdkonna nüansse ning tutvustatakse arenguperspektiive. Informatiivsuse huvides on esitletud aga ka tarkvarakomponente ja -pakette (sh raamistikke), mis kaudselt toetavad nootide (noodilehtede) ettevalmistamist ning muusika esitamist – kokku 55 kirjet. Lisaks kirjeldatakse muusikaõpet toetavaid vahendeid. Nendest on andmebaasi kantud kokku 14 rakendust. Antakse põgus ülevaade olemasolevatest huvitavamatest noodikogudest ning nende kasutamisvõimalustest; andmebaasi lisatud vastavalt 13 kirjet. Tutvustatakse aga ka uurimuse kontekstiga seotud bibliograafiat ning ühte tuntumat konverentsiseeriat (ISMIR), mille raames on paljud publikatsioonid valminud. Publikatsioonide loetelu on samuti lisatud töö käigus valminud andmebaasi – kokku 113 kirjet. Arvestades, et pakettide kasutajaliidesed on reeglina ingliskeelsed, on koostatud vastav inglise-eesti terminisõnastik.
Inimese ja arvuti vahelise suhtluse uurimine õpikeskkondades
(Tartu Ülikool, 2010) Mark, Martin; Leping, Vambola; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli tutvustada erinevaid inimese ja arvuti vahelise suhtluse uurimismeetodeid ning uurida nendele tuginedes Tartu Ülikooli õppeinfosüsteemi ja rakenduskõrgkoolide õppeinfosüsteemi.