Andmebaasi logo
Valdkonnad ja kollektsioonid
Kogu ADA
Eesti
English
Deutsch
  1. Esileht
  2. Sirvi autori järgi

Sirvi Autor "Lillak, Anu" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Tulemused lehekülje kohta
  • Sorteerimisvalikud
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    From ashes to interpretation: fragmented, commingled and cremated human remains in Estonian Roman Iron Age (50‒450 CE) tarand cemeteries
    (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-09-22) Lillak, Anu; Tõrv, Mari, juhendaja; Oras, Ester, juhendaja; Thompson, Tim, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Doktoritöö „Tuhast tõusnud tõlgendused: fragmenteerunud, segatud ja põlenud inimluud Eestis rooma rauaaja (50–450 m.a.j) tarandkalmete näitel” uurib fragmenteeritud, segi paisatud ja põletatud inimluude uurimise väljakutseid ja võimalusi, et näidata luuanalüüsi tähtsust kalmistute materjali tõlgendamisel ning kogukondade ja matmiskommete mõistmisel. Uurimus võrdleb Viimsi I ja Aakre Kivivare tarandkalmeid. Aakrest leiti küll vähem luid, kuid sealne dokumentatsioon on täpsem. Kalmete materjalis olid esindatud kõikide kehaosade luud, ent luude kogukaal võrreldes isikute arvuga oli madal ehk kalmetesse ei olnud jõudnud kõik luud. Viimsis oli erisusi ka selles, millised kehaosad on kalmesse jõudnud põletatud või põletamata kujul. Tarandkalmete osteoloogiline analüüs viitas võimalikele piirkondlikele erinevustele matmiskommetes. Ruumianalüüs näitas, et põlenud luud paiknesid Viimsis pigem tarandimüüride vahel. Viimsis oli ka luupeasasid ja paar leiukompleksi, mis Aakres puudusid. Viimsi luud olid veidi nõrgemalt põlenud kui Aakre kalme luud. Samuti oli Viimsi luudel märke lõikejälgedest, mida Aakre kalme puhul ei olnud. Osa Viimsi kalme luudest jõudis tuleriidale pärast liha lagunemist ehk matusekombestik oli etapilisem kui seni arvatud - ühe inimese luud võivad olla jõudnud kalmesse nii põletatult kui ka põletamata. Seega surnute põletamine ja laibamatuse komme ei olnud tingimata kasutusel eri aegadel, vaid olid osa samadest matmiskommetest. Hoolimata fragmentaarse, segi paisatud ning põletatud luumaterjali piiratusest, on sel hindamatu väärtus mineviku mõistmisel. Selleks, et materjal oleks kasutatav, on ülioluline korrektne dokumentatsioon ja standardiseeritud meetodite kasutamine. Doktoritöö sisaldab juhendit eri uurimisküsimuste jaoks sobivate meetodite valimiseks ning fragmenteeritud, segi paisatud ja põlenud inimjäänuste uurimise parima praktika kirjeldust.

DSpace tarkvara autoriõigus © 2002-2025 LYRASIS

  • Teavituste seaded
  • Saada tagasisidet