Browsing by Author "Lind, Artjom"
Now showing 1 - 14 of 14
Results Per Page
Sort Options
Item A modular architecture for Friend-to-Friend computing(Tartu Ülikool, 2010) Lind, Artjom; Norbisrath, Ulrich, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutItem Aine "Süsteemihaldus" õppesüsteemi praktikumijuhendaja veebiliides(2014) Kirikal, Alar; Lind, ArtjomAntud bakalaureusetöö käigus luuakse aine MTAT.08.021 "Süsteemihaldus" praktikumijuhendajate jaoks veebiliides, mis tsentraliseerib kursuse juhendajate ressursid ja mille abil oleks tulevikus lihtsam kursust administreerida. Hetkel on kursuse juhendajatel kasutusel mitmeid erinevaid skripte ning tööriistu, kuid neid kasutatakse vastavalt oma äranägemisele suvalises järjekorras ning tulevastel kursusejuhendajatel on raske neid kasutada. Seetõttu vajaminevad skriptid automatiseeritakse ja integreeritakse töö käigus valminud veebikeskkonda, mis muudab skriptide kasutamise lihtsamaks.Item Androidi P2P võimaluste demonstreerimine läbi prototüüprakenduse(2015) Metssalu, Hannes; Lind, ArtjomTänapäeval suheldakse aina rohkem elektroonilisi seadmeid kasutades. See tähendab, et seadmed vahetavad palju andmeid. Tihti on need andmed isiklikud, kuid saatmine toimub väga avalikul viisil. Kasutades levinud klient-server lähenemisviisi, võib server andmeid näha või isegi muuta, mis tähendab, et andmete autentsus ja privaatsus on rikutud, juhul kui kasutatakse ebausaldusväärset serverit. Lisaks eelistavad paljud inimesed suhtlemiseks ja andmevahetuseks mobiilseid seadmeid (tahvelarvutit või telefoni) tavalisele arvutile, kuid ikka veel ei eksisteeri lihtsat ning turvalist viisi selle tegemiseks. See töö analüüsib erinevaid andmevahetusmeetodeid P2P (peer-to-peer) viisil, mis erineb traditsioonilisest klient-server andmevahetusmudelist. Lisaks luuakse näiterakendus Androidile, mis demonstreerib, kuidas lihtsal moel luua P2P ühendus mitmete seadmete vahel. Rakendus toetab sõnumite saatmist klientide vahel ning sisaldab Hangmani mängu, mis demonstreerib mängude programmeerimist P2P suhtluse abil.Item Edasijõudnud Bash skriptimise õpetamine kasutades poolautomatiseeritud hindamiskeskkonda(2016) Plemakova, Viktoria; Lind, ArtjomBash on Unix'i käsuinterpretaator ning skriptimiskeel. Käesolev töö keskendub ülesannetekogu ning testimismehhanismi implementeerimisele progressiivse Bash skriptimise õpetamiseks. Antud hetkel puuduvad paljudes ülikoolikursustes materjalid, mis kasutavad õpetamisel Linux'i keskkonda. Antud lähenemine üritab muuta skriptimise õppimise efektiivsemaks ning erineda programmeerimisainetele omastest lähenemistest. Põhiosa teadustööst keskendub ülesanneteplokkide struktuurile, kolme ploki implementeerimisele (\\textit{for} ja \\textit{while} tsüklid, tingimuslaused) ja kontrollskriptile. Kokkuvõttes vajab antud süsteem veel testimist, kuid on üliõpilastele Bash skriptimise õpetamiseks paljulubav automaatõppesüsteem. Tulevikus on võimalik täiendada olemasolevat tulemust uute ülesannete juurde tegemisega ning testskripti muutmisega. Selleks, et mõista, millised on õpilaste nõrkused Bash skriptimise alal, tuleks läbi viia täiendavaid katseid.Item F2F Computing Pidgini laienduse kasutamismugavuse parandamine(Tartu Ülikool, 2010) Kapsi, Madis; Norbisraht, Ulrich; Lind, Artjom; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutOlemasoleva Pidgini laienduse analüüs ja edasiarendus. Lisatud mitmed uued kasutajaliidese elemendid ja hõlbustatud ligipääs rakenduse funktsionaalsusele.Item Fault tolerant networking using Linux based systems and obsolete hardware(Tartu Ülikool, 2016) Martoja, Anders; Lind, Artjom; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. TehnoloogiainstituutNetworking at enterprise level is fast, reliable,fault-tolerant, expensive and usually includes a vendor lock-in. This thesis tries to take the good qualities of the enterprise level networking and remove the negative side effects. One possible way to solve the problem is to create a networking solution that uses obsolete hardware and free software to neglect the negative properties of enterprise networking. This kind of solution can be achieved without any need for more system administration knowledge or know-how. Moreover, the thesis conducts an analysis of the previous work done by other people on fault tolerance in networking and offers the author’s own solution implementation. The main result of this thesis is a low-cost solution to Internet service provider and router failover. The tests that were carried out show that it is possible to create a network that, even in the case of ISP and/or router failure, can continue functioning at full speed without significant delays and without disrupting the presently occurring data transmission. The thesis’s work uses computer hardware that has been announced old by its previous owners and software that is open source and readily deployable with a little skill. From a theoretical point of view it should be acknowledged that the author understands that software routing is not as good as hardware routing, however the overall idea was to offer a solution which could theoretically perform as similar as possible to the hardware routing.Item NAT traversal for F2F(Tartu Ülikool, 2008) Lind, Artjom; Norbisrath, Ulrich, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutItem Platvormi virtualiseerimine F2F Computing raamistikule(Tartu Ülikool, 2011) Vait, Mati; Norbisrath, Ulrich; Lind, Artjom; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutKäesolev bakalaureusetöö käsitleb platvormi virtualiseerimist F2F hajusarvutuste raamistikus. Töö käigus vaatan mitmeid virtualiseerimise võtteid nii platvormi kui võrguühenduste jaoks. Sõltuvalt kasutajast saab vaadata virtualiseeritud platvormi erinevatel abstraktsioonitasemetel lähtudes sellest, kas tegu on lõpprakenduse arendajaga või hoopis platvormi administraatoriga. Töö tulemusena valmis prototüüplahendus. Lisaks toon ära mitmeid ideid, kuidas saab platvormi virtualiseerimist F2F raamistikus teha.Item Privaatpilve ehitamine olemasolevatest ressurssidest(2016) Tättar, Andre; Lind, ArtjomPilve kasutamine on tänapäeval moodne trend erinevatele organisatsioonidele. Selle ajendiks on efektiivsus, sest pilv lubab kasutada olemasolevaid ressursse kõige paindlikumal ja efektiivseimal viisil. Bakalaureusetöö aluseks oli kapis seisev madala astme riistvara, mida keegi ei kasutanud. Töö põhipanus on see, et olemasolev riistvara ehitati üles privaatpilveks. Kuna privaatpilve sobib pigem kõrgklassi serveri tasemel riistvara, siis tekitab madala taseme riistvara mõningaid probleeme, kuid töö näitab, et nendest võib üle vaadata, kuna boonuseid on rohkem kui negatiivseid aspekte. Töö lõpptulemuseks on töötav OpenStacki implementatsioon, mida on kerge kasutada igaühel. See on igalt poolt kättesaadav ja piisavalt paindlik täitmaks erinevaid Tartu Ülikooli hajussüsteemide uurimisrühma vajadusi. Saadud infrastruktuur on kergelt skaleeruv ning füüsiliste masinate lisamine võtab vähem kui 30 minutit. Lisaks tagab OpenStack selle, et projektide ja kasutajate haldus on väga kerge ning teadlased saavad teha virtuaalmasinaid vähem kui minutiga.Item Suurte süsteemide seadistamine ja konfiguratsiooni haldamine(2016) Tšumak, Dmitri; Lind, ArtjomTänapäeval on paljudel ettevõttetel suur arv servereid. Igal serveril on oma roll ning ülesanded, mida ta peab täitma. Nende ülesannete täitmise eest vastutavad rakendused, mis on nende serverite peale installeeritud. Seega suure serverite ja rakenduste arvu haldamiseks peab süsteemi administraatoritel olema kindel lähenemine. Nende ülesannete optimeerimisega tegeleb selline valdkond nagu "Configuration Management".\n\rSelles teadustöös vaadeldakse probleeme, mida süsteemiadministraator peab lahendama suurte süsteemide korraldamisel. Lisaks analüüsitakse ja võrreldakse siin erinevaid kõige sagedamini kasutatavaid "Configuration Management" valdkonna tööriistu ning seda, mis lahendusi need tööriistaad pakkuvad püstitatud probleemide lahendamiseks. Töö lõpus kirjeldatakse kahe skripti implementeerimis- ja testimisprotsesse kasutades Ansible tööriista.Item Üleminek virtuaalkeskkonnast Raspberry Pi arvutitest koosnevale füüsilisele infrastruktuurile(2016) Laumets, Annika; Lind, ArtjomPaljud firmad rendivad privaatseid virtuaalservereid, kus nende e-maili server ja veebiserver asuvad. Privaatserveri rentimine võib väikefirmale olla üpris kulukas. Kuna virtuaalserverid asetsevad tavaliselt püstikuserverites, mis kasutavad palju elektrit ja mis pool ajast ei kasuta kogu oma potentsiaali, siis oleks odavam kasutada Raspberry Pi arvutit. Selles töös kasutati ühte Raspberry Pi arvutit, et üles seada veebiserver ning meiliserver, ning seejärel mitut Raspberry Pi arvutit. Kasutusel oli kaks erinevates programmeerimiskeeltes kirjutatud rakendust, mis esialgses püstituses olid mõlemad samal Raspberry Pi arvutil. Seejärel vaadati võimalust, kuidas need samad rakendused üle viia erinevatele arvutitele ja et on olemas peaserver, mis on puhverserver (proxy server). Selles töös võrreldi nende kahe püstituse päringute lõpetamise kiirust Apache serveri jõudlustestide abil. Päringute lõpetamisel oli mõlema rakenduse (Roundcube'i meiliserver ja MediaDropi videoplatvorm) korral kiirem kolme Raspberry Pi arvutiga ülesseatud lahendus. MediaDrop rakendusel esines tõrkeid päringutele vastamisel sellel samal püstitusel. Lisaks uuriti rahalist erinevust privaatse virtuaalserveri rentimise ja Raspberry Pi arvuti kasutamise vahel. Rahalises mõttes leiti, et Raspberry Pi kasutamine ühe aasta jooksul tuleks 20€ odavam kui virtuaalserveri rentimine.Item Ülevaade optilise märgituvastuse meetoditest(2016) Uutma, Anni; Lind, ArtjomTöös kirjeldatakse kahte meetodit, mille abil on võimalik optilise märgituvastuse abil autode numbrimärke tuvastada. Samuti selgitatakse funktsioonide tööd, mille abil pilte töödeldakse ja näidatakse, kuidas kasutada neid nii, et neist võimalikult palju kasu oleks.\n\rSee töö annab ülevaate lihtsamatest meetoditest, mida optilises märgituvastuses kasutatakse ja annab huvitatud inimesele hea stardipunkti, kust oma edasist uurimist jätkata.Item VDE integreerimine F2F raamistikku(2015) Bakhoff, Märt; Lind, Artjom; Vainikko, EeroSee lõputöö kirjeldab sõpradevahelise arvutuste raamistikule (F2F framework ) uue laien- duse lisamist, mis võimaldab virtuaalsete hajusate võrguühenduste (VDE ) loomist. F2F raamistik on Tartu Ülikooli hajussüsteemide grupis arendatav tarkvara, mis võimaldab luua privaatseid pilvelahendusi kasutades võrdõiguslike võrgusõlmede (P2P network ) võrgustikke. F2F kasutab oma võrgustike loomiseks olemasolevad sotsiaalvõrgustikke ja sõnumivahetusprotokolle, mis võimaldavad sõlmedevahelist andmevahetust ja täiendavate ühenduste loomist. Sellised ühendused ei ole veakindlad ja on kättesaadavad ainult läbi F2F programmeerimisliidese. Siin kirjeldatav lahendus kasutab VDE tehnoloogiat, et F2F võrgustikule hea jõudluse, veakindluse ja STP protokolli toega virtuaalne Ethernet võrk lisada. Pakutav virtuaalne võrk on disainitud hõlpsalt F2F raamistikus kasutata- vate virtualiseerimistehnoloogiatega integreeruma. Realisatsioon kombineerib Bologna Ülikoolis arendatud vde2 projekti tarkvara, mitteblokeeruva sisend-väljundi mudeli ja F2F raamistiku sõlmedevahelised ühendused. Lõpptulemusena on F2F raamistiku ka- sutajatel võimalik üles seada täisfunktsionaalne virtuaalne Ethernet võrk, mille saab liidestada erinevate virtuaalmasinatega.Item Vektormasinate paralleeliseerrimine(Tartu Ülikool, 2013) Agen, Olga; Batrashev, Oleg; Lind, Artjom; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutTugivektormasin (Support Vector Machine) on masinõppe meetod, mida kasutakse andmete klassifitseerimiseks. Binaarse klassifikatsiooni probleem seisneb sellise funktsiooni või mudeli leidmisel, mis oskaks ennustada, mis klassi etteantud punkt x kuulub. Mudeli treenimiseks kasutatakse treeningandmeid. Oma töös võrdlesime iteratiivsed ja paralleelseid tugivektormasina algoritmide implementatsioone. Uurimise käigus avastasime et paralleelsed algoritmid, nagu oligi oodatud, töötavad palju kiiremini kui iteratiivsed, seejuures valesti klassifitseeritud punktide arv ei suurene.