Sirvi Autor "Linno, Saara Lotta" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Kas siis selle maa keel...? Poeetiline mitmekeelsus 20. ja 21. sajandi Eesti luules
(Tartu Ülikool, 2022-11-12) Linno, Saara Lotta
Mitmekeelsuse poeetika Eesti nüüdisluules: kuus juhtumit
(Tartu Ülikool, 2022) Linno, Saara Lotta; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö keskmes on kirjandusliku mitmekeelsuse toime luuleteksti poeetikas. Tööl on kaks olulisemat eesmärki. Laias mõttes osutab magistritöö eesti kirjanduse keelelise määratlemise kitsaskohtadele ning kirjanduspildi tegelikule mitmekeelsusele. Kitsamas mõttes on töö eesmärgiks analüüsida mitmekeelsuse toimet luuleteksti tähenduse kujunemisel. Magistritöös esimeses kahes peatükis keskendub autor sellele, kuidas kirjanduslikku mitmekeelsust on varasemalt analüüsitud ning mis eripäradega tuleks seejuures arvestada Eesti kirjanduse puhul, kasutades Yasemin Yildize üks- ja mitmekeelsuse pingevälja kontseptsiooni ja Jaan Unduski kultuurisuhete tüpoloogiat. Teises peatükis keskendutakse teksti ja keeletasandi mitmekeelsusele, visandades seda, mil viisil on analüüsitud keelekontaktide toimet poeetilise teksti struktuuris. Kolmandas peatükis analüüsitakse loodud raamistiku alusel kuut nüüdisluule teksti - Hasso Krulli „Praht“ (2001), Kalju Kruusa „Pudong’i lennujaamas“ (2013), Sveta Grigorjeva „*luban…“ (2013), Maarja Kangro „Surma sugu“ (2013), Adam Culleni „Oled täna / You’re tied…“ (2017) ning Igor Kotjuhi „Keeleökonoomsusest“ (2020).
Tegelased lüürikas: Eda Ahi luule interfiguraalne analüüs
(Tartu Ülikool, 2020) Linno, Saara Lotta; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Bakalaureusetöös analüüsitakse, kuidas võidakse kujutada tegelasi lüürilises luules ja mil viisil nad luuleteksti tähendust kujundavad. Töö aluseks on Eda Ahi luulekogud: „Maskiball“ (2012), „Gravitatsioon“ (2013), „Julgeolek“ (2014), „Sadam“ (2017) ning „Sõda ja rahutus“ (2018). Bakalaureusetöö on liigendatud kaheks suuremaks peatükiks, millest esimene annab ülevaate interfiguraalsest teooriast laiemal transtekstuaalsuse taustal, teises aga analüüsitakse Eda Ahi luulet interfiguraalsest vaatenurgast.