Sirvi Autor "Luik, Piret" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 10 10

IKT ja Eesti koolikultuur
(Tartu Ülikool, 2003) Marandi, Triin; Luik, Piret; Laanpere, Mart; Adojaan, Kristjan; Uibu, Krista
Uurimuse käigus otsiti vastuseid järgmistele küsimustele: 1) Millised on erinevused õpetajate diskursustes (IKT kasutamise eesmärgid ja põhjused, sellest tulenev kasu, sellega seonduvad probleemid ja ohud)? 2) Milline teoreetiline/kontseptuaalne raamistik sobib kõige paremini kaasaegse õpikeskkonna analüüsiks, s.h. IKT mõju hindamiseks? 3) Milline on kooli juhtimise ja õpetajate täienduskoolituse osa IKT-ga seotud uuenduste elluviimisel koolis? 4) Millised on need innovaatilised, Eesti oludes tulemuslikud strateegiad, mis aitavad kaasa IKT-ga seotud uuenduste elluviimisele koolis?
Koduarvuti võimalused ja ohud. I-II köide
(Tartu Ülikool, 1999) Luik, Piret; Mikk, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Laptops for Students
(University of Tartu, 2009) Luik, Piret; Tõnisson, Eno; Kukemelk, Hasso
The aim of the current research was to study: 1) The type of activities students administered on laptops, frequency and duration of these activities; 2) Changes in students’ learning styles, learning preferences, learning methods, communication, attitudes towards school and using ICT, learning outcomes, missing classes and extracurricular activities; 3) Changes in laptop –based classroom and homework assignments given by teacher; 4) Changes in teachers’ teaching methods, teaching styles, communication with students and parents and attitude towards application of ICT in studies; 5) Changes in parents’ attitudes towards application of ICT in studies, towards school and teachers; 6) Advantages and problems of using laptops from the perspective of students, parents, teachers as well as school administrators.
Lõputöö projekti koostamine Juhendmaterjal haridusteaduste instituudi üliõpilastele
(Tartu Ülikool, 2010) Uibu, Krista; Luik, Piret; Voltri, Olivia; Treial, Kristiina
Juhend on koostatud õppematerjalina haridusteaduste instituudi üliõpilastele toetamaks nende lõputöö projekti koostamist. Seetõttu on anud juhendis käsitletud ainult neid teemasid, mis on vaja tuua välja projektis.
Õpetajad ja koolijuhid elukestvate õppijatena
(OECD, 2019) Taimalu, Merle; Uibu, Krista; Luik, Piret; Leijen, Äli
TALIS (The Teaching and Learning International Survey) on OECD poolt läbiviidav rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, millega kogutakse andmeid õppekeskkonna ja õpetajate töötingimuste kohta. TALISe eesmärk on hankida võtmetähtsusega andmeid õpetajate, õpetamise ja õpetajate rolli kohta õppeprotsessis nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Andmete analüüs võimaldab võrrelda sarnaste väljakutsetega riike, et õppida erinevatest lähenemisviisidest ja nende mõjust õpikeskkonnale koolides ning arendada välja tipptasemel õpetaja elukutse. Uuring on ühtlasi heaks võimaluseks õpetajatele ja koolijuhtidele avaldada oma arvamust ning anda sellega panus hariduspoliitika kujundamisse. Eesti on osalenud kõigis TALIS uuringutes. Esimene TALIS uuring viidi läbi 2008. aastal ning selles osales 24 riiki. 2013. aastaks kasvas osalejate arv juba 34 riigini. Hetkel toimuvad ettevalmistused TALIS 2018 läbiviimiseks. Uuringus osalemiseks on oma soovi avaldanud ca 48 riiki (mõned riigid ei osale tervikuna, vaid esindatud on teatud piirkonnad). Testuuring viidi Eesti koolides läbi 1.-28.02.2017 ning põhiuuring toimus 2018. aasta märtsist maini. Põhiuuringusse valiti juhuvalimi teel igast riigist 200 kooli ning neist 20 õpetajat, kes õpetavad 7.-9. klassides ja koolijuht. Võrreldavuse huvides on 2018 teemadering kavandatud suhteliselt sarnane 2013. aastale. Uuriti: õpetajate õpetamispraktikate kvaliteeti ja õpetamisega seotud uskumusi; õpikeskkonda (koole ja õpetajaid puudutavaid üldisi tegureid); koolijuhtimise olulisust; õpetajate professionaalseid praktikaid ja klassikeskkonda; õpetajate esma- ja täiendusõppe asjakohasust; õpetamise parendamist läbi õpetajate professionaalse arendamise, hindamise ja tagasisidestamise; kooli kliimat, õpikeskkondi ja suhteid erinevate sidusrühmadega; õpetajate eneseefektiivsust ja tööga rahulolu; õpetajate avatust innovatsioonile; võrdsuse ja mitmekesisusega seotud teemasid.
Õpetajad ja koolijuhid väärtustatud professionaalidena
(OECD, 2020) Taimalu, Merle; Uibu, Krista; Luik, Piret; Leijen, Äli; Pedaste, Margus
TALIS (The Teaching and Learning International Survey) on OECD poolt läbiviidav rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, millega kogutakse andmeid õppekeskkonna ja õpetajate töötingimuste kohta. TALISe eesmärk on hankida võtmetähtsusega andmeid õpetajate, õpetamise ja õpetajate rolli kohta õppeprotsessis nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Andmete analüüs võimaldab võrrelda sarnaste väljakutsetega riike, et õppida erinevatest lähenemisviisidest ja nende mõjust õpikeskkonnale koolides ning arendada välja tipptasemel õpetaja elukutse. Uuring on ühtlasi heaks võimaluseks õpetajatele ja koolijuhtidele avaldada oma arvamust ning anda sellega panus hariduspoliitika kujundamisse. Eesti on osalenud kõigis TALIS uuringutes. Esimene TALIS uuring viidi läbi 2008. aastal ning selles osales 24 riiki. 2013. aastaks kasvas osalejate arv juba 34 riigini. Hetkel toimuvad ettevalmistused TALIS 2018 läbiviimiseks. Uuringus osalemiseks on oma soovi avaldanud ca 48 riiki (mõned riigid ei osale tervikuna, vaid esindatud on teatud piirkonnad). Testuuring viidi Eesti koolides läbi 1.-28.02.2017 ning põhiuuring toimus 2018. aasta märtsist maini. Põhiuuringusse valiti juhuvalimi teel igast riigist 200 kooli ning neist 20 õpetajat, kes õpetavad 7.-9. klassides ja koolijuht. Võrreldavuse huvides on 2018 teemadering kavandatud suhteliselt sarnane 2013. aastale. Uuriti: õpetajate õpetamispraktikate kvaliteeti ja õpetamisega seotud uskumusi; õpikeskkonda (koole ja õpetajaid puudutavaid üldisi tegureid); koolijuhtimise olulisust; õpetajate professionaalseid praktikaid ja klassikeskkonda; õpetajate esma- ja täiendusõppe asjakohasust; õpetamise parendamist läbi õpetajate professionaalse arendamise, hindamise ja tagasisidestamise; kooli kliimat, õpikeskkondi ja suhteid erinevate sidusrühmadega; õpetajate eneseefektiivsust ja tööga rahulolu; õpetajate avatust innovatsioonile; võrdsuse ja mitmekesisusega seotud teemasid.
Õpetajate IKT kasutusaktiivsuse mõju õpilaste tehnoloogia teadlikule kasutusoskusele
(2012) Pruulmann-Vengerfeldt, Pille; Luik, Piret; Masso, Anu; Murumaa, Maria; Siibak, Andra; Ugur, Kadri
2012. aasta märtsist septembrini viis uurimisrühm läbi süvaintervjuud õpetajatega. Valimi aluseks oli käesoleva projekti raames 2011. aastal läbiviidud alauurimustes (tunnivaatlused, ankeetküsitlused õpilaste hulgas, lühiintervjuud õpetajate hulgas) kasutatud tüpoloogilise valimi struktuur. Eesmärk oli jätkuurimusena külastada taas samu õpetajaid, kelle tunde vaadelda ning viia läbi intervjuud nendega. Intervjuud viisid läbi projekti meeskonna liikmed Maria Murumaa-Mengel, Sandra Räim ja Kadri Ugur. Valimi põhimõtetele vastavalt oli eesmärgiks viia intervjuud läbi selliselt, et kaetud oleksid eri õppekeelega koolid. Hoolimata meie pingutustest, vaatlusvalimis osalenud nõrga Tiigrihüppe seosega vene õppekeelega kool intervjuudes osalema ei olnud nõus (ka nendega läbi viidud vaatlused said valmis oluliselt hiljem, kui plaanitud). Ka tugeva seosega vene õppekeelega koolist osales intervjuudes vähem inimesi, kui vaatluses, seda aga ennekõike seetõttu, et esialgses vaatluses osales ka gümnaasiumi astme õpetajaid, keda me uuringu eesmärkides lähtuvalt jätkuanalüüsis enam oluliseks ei pidanud. Antud uurimistöö eesmärgist tulenevalt loodi vastuste tähenduslik mitmekesisus selliselt, et valimisse valiti võimalikult erineva Tiigrihüppe Sihtasutusega seotusega koolid.
Õpitarkvara efektiivsed karakteristikud elektrooniliste õpikute ja drillprogrammide korral
(2003) Luik, Piret; Mikk, Jaan, juhendaja
Riikliku õppekava läbivate teemade rakendamise strateegiad koolis
(Tartu Ülikool, 2010) Kõiv, Pille; Harro-Loit, Halliki; Strömpl, Judit; Luik, Piret; Ots, Aivar; Tago, Margit; Biin, Helen; Lamesoo, Katri
Riikliku Õppekava läbivad teemad on kahtlemata kooli õppekava ja kool juhtimise seisukohalt üheks uuenduslikematest muutustest, mis on kestnud mitmeid aastaid ja nõudnud mahukaid kulutusi. Kui senised läbivaid teemasid käsitlevad uuringud on keskendunud ühe läbiva teema probleemidele, siis käesolevas uuringus võetakse vaatluse alla kõigi kohustuslike läbivate teemadega tehtav töö samas koolis sama kollektiivi poolt ehk uuritakse, kuidas koolid on riikliku õppekavaga määratletud uuendused „tõlkinud“ oma igapäevasesse praktikasse. Läbivate teemade rakendamist vaadeldakse koolides kahe tasandina: osana kooli tegevuse juhtimisest ning osana õpetaja tööst õpilastega.
Sülearvuti õpilastele
(Tartu Ülikool, 2009) Luik, Piret; Tõnisson, Eno; Kukemelk, Hasso
Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli selgitada, missugused on: 1) õpilaste tegevused sülearvutitega ja nende tegevuste sagedus ja kestvus; 2) muutused õpilaste õppimisstiilis, õppimiseelistustes, õppimismeetodites, suhtluses, suhtumises IKT kasutamisse ja kooli, õpitulemustes, puudumistes ning koolivälistes tegevustes; 3) muutused õpetaja poolt antud õppeülesannetes ja –tegevustes klassis ning koduste tööde jaoks, kus on vajalik sülearvuti kasutamine; 4) muutused õpetaja õpetamismeetodites, õpetamisstiilis, suhtluses õpilaste ja lapsevanematega ning suhtumises IKT rakendamisse õppetöös; 5) muutused lapsevanemate suhtumises IKT rakendamisse õppetöös, kooli ja õpetajatesse; 6) sülearvutite kasutamise eelised ja probleemid nii õpilaste, lapsevanemate, õpetajate kui ka koolijuhtide poolt vaadatuna.