Sirvi Autor "Luts-Sootak, Marju, juhendaja" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 15 15
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , 1926. aasta kogukonna-, asutuste- ja erarendimaade korraldamise seadus maareformi üldeesmärkide teostamisel(Tartu Ülikool, 2020) Jõgiste-Johanson, Annika; Luts-Sootak, Marju, juhendaja; Visnapuu, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , Ajakiri "Nõukogude Õigus", 1967-1974(Tartu Ülikool, 2013) Korss, Kersti; Luts-Sootak, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Õiguse ajaloo õppetoollistelement.badge.dso-type Kirje , Altkäemaksu süüteod Eesti Vabariigis 1918-1940 kehtinud karistusõiguses ning Kohtupalati/Kohtukoja ja Riigikohtu praktikas(Tartu Ülikool, 2021) Orgulas, Karin; Luts-Sootak, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , Aquino Thomas seadusest : bakalaureusetöö(Tartu : Tartu Ülikool, 2003) Pihel, Virge; Luts-Sootak, Marju, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , Constitution as a system(2019-11-01) Ernits, Madis; Luts-Sootak, Marju, juhendaja; Lõhmus, Uno, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondVäitekirja eesmärk on kinnitada ideed, et põhiseadus on süsteem, ja tuua esile süsteemse lähenemise eelised. Autor leiab, et iga uus kriitiline käsitlus võib heita valgust mõnele põhiseadusliku süsteemi väärtuslikule seosele ja aidata laiendada olemasolevate argumentide ringi. Sissejuhatavas artiklis analüüsib autor kahte põhimõistet – põhiseaduse ja süsteemi mõistet. Esimeses peatükis kaitseb autor põhiseaduse süsteemsuse keskseid teoreetilisi aluseid. Järgnevates peatükkides näitab autor, et idee põhiseadusest kui süsteemist võimaldab meil jõuda põhiseaduse konsistentse ja koherentse dogmaatikani ning leida seeläbi paremaid lahendusi praktilistele põhiseaduslikele juhtumitele.listelement.badge.dso-type Kirje , Eesti Vabariik kui õigusriik. Poliitiliste põhivabaduste õiguslik kaitse 1918–1940(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-11-17) Vallikivi, Hannes; Luts-Sootak, Marju, juhendaja; Siimets-Gross, Hesi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondKaasaegsed õigusteadlased ja poliitikud pidasid Eesti Vabariiki demokraatlikuks õigusriigiks vähemalt suurema osa Eesti esimesest iseseisvusperioodist. Töös uuritakse, kas demokraatia ja õigusriigi toimimist selgesti näitav poliitiliste põhiõiguste ehk sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabaduse õiguslik kaitse Eestis kahe maailmasõja vahel vastas toonastele õigusriigi standarditele, eelkõige seaduslikkuse, õiguskindluse ja kohturiigi põhimõtetele (kohturiigiks nimetati toona riiki, kus kodanikel oli võimalus oma õigusi kaitsta erapooletus kohtus ja õiglases menetluses). Töö peamiste järelduste kohaselt olid poliitilised põhivabadused kogu uuritaval perioodil põhiseadusega tagatud; eksisteeris sõltumatu halduskohus ja kohtumenetlus oli õiglane. 1934. aasta lõpuni olid nii poliitilisi põhivabadusi korraliselt kui ka erakorraliselt (s.t kaitseseisukorra raames) piiravad normid üldiselt selged ja kodanikud said rikkumiste korral pöörduda halduskohtusse. 1934. aasta lõpust dekreetidega kehtestatud poliitiliste põhivabaduste piirangud olid määratlemata õigusmõistete tõttu ebaselged ning kaotati võimalus kaitseseisukorraga õigustatud erakorralisi meetmeid (ajalehtede ja ühingute sulgemist, koosolekute keelustamist jne) halduskohtus vaidlustada. Kuni 1940. aasta Nõukogude Liidu anneksioonini kestnud olukord ei vastanud enam õigusriigi tunnustele. Õigusriigi põhimõtetest hälbimist aktsepteeris ka tollane Riigikohus, jättes menetlusse võtmata või rahuldamata kaebused, mis olid esitatud poliitiliste põhivabaduste rikkumise pärast. Riigikohtul oli küll teoreetiline võimalus tunnistada dekreete ja nende alusel antud haldusakte põhiseadusvastaseks, kuid seda ei tehtud. Põhjuseks võis olla väljakujunenud praktika ja ideoloogia. Selle järgi halduskohus aktsepteeris – tõenäoliselt ajaloolistel põhjustel eelkõige pideva kommunistliku riigipöörde ohu tõttu – haldusvõimu ulatuslikku diskretsiooni eriti riigikorra ja ühiskondliku julgeoleku kaitsel; kohtute poolt poliitikasse sekkumist peeti lubamatuks; Riigikohus oli üldse tagasihoidlik nii õiguse üldpõhimõtete rakendamisel kui ka õigus- ja haldusaktide põhiseaduslikkuse kohtulikul kontrollimisel.listelement.badge.dso-type Kirje , Haldusõiguse üldosa reform Eesti Vabariigis 1990. aastate teisel poolel − halduskorralduse seaduse küsimus(Tartu Ülikool, 2022) Usk, Marge-Reet; Luts-Sootak, Marju, juhendaja; Ernits, Madis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , Kaitseväelaste distsiplinaarasjade ja süütegude menetlus(Tartu Ülikool, 2015) Kabrits, Gerda; Sedman, Marin, juhendaja; Luts-Sootak, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Õiguse ajaloo õppetoollistelement.badge.dso-type Kirje , Maareform ja tsiviilõigus riigikohtu tsiviilosakonna praktikas 1925-1929(Tartu Ülikool, 2019) Zerel, Lii; Luts-Sootak, Marju, juhendaja; Visnapuu, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , Maareformi reguleerinud õigusaktide rakendamine Riigikohtu tsiviilosakonnas 1920-1924(Tartu Ülikool, 2017) Visnapuu, Karin; Luts-Sootak, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , Modernse hüpoteegiõiguse põhimõtted Vene impeeriumi üldises ja Balti kubermangude kohalikus õiguses. 19.-20. sajandi reformid ja reformiplaanid(Tartu Ülikool, 2016) Iljinski, Dmitri; Luts-Sootak, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool.listelement.badge.dso-type Kirje , Riigivastased süüteod tsaarivene üldkaristusõiguslikes allikates ja Tallinna ringkonnakohtu praktikas (1903-1917)(Tartu Ülikool, 2013) Kivistik, Olja; Luts-Sootak, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Õiguse ajaloo õppetoollistelement.badge.dso-type Kirje , Ristisõda kui kanoonilise õiguse instituut ja selle kohaldamine Eesti- ja Liivimaal 13. sajand I veerandil(Tartu Ülikool, 2014) Oad, Kristjan; Luts-Sootak, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , Vähemusrahvuste õiguste kohtulik kaitse Riigikohtu administratiivosakonna praktikas 1920-1940(Tartu Ülikool, 2019) Rebane, Kaisa; Luts-Sootak, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , Vene keisririigi õigus kui Eesti Vabariigi algusaegade eriolukorraõigus ja 1930. aasta kaitseseisukorra seaduse eeskuju(Tartu Ülikool, 2020) Lindmets, Jaana; Luts-Sootak, Marju, juhendaja; Siimets-Gross, Hesi, juhendaja; Vallikivi, Hannes, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond