Sirvi Autor "Maasalu, Jaak" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Kas ilu on vaataja silmades? Empiiriline uurimus enesehinnangu mõjust subjektiivse atraktiivsuse hinnangule
(Tartu Ülikool, 2012) Maasalu, Jaak; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud uurimus võttis vaatluse alla enesehinnangu ning teistele antud atraktiivsus- ja suhtlemishinnangu vahelised seosed. Enesehinnangu mõõtmiseks täitsid 41 katseisikut Rosenbergi Enesehinnaguskaala ning atraktiivsuse- ja suhtlemisvalmiduse hindamiseks andsid enda ning teiste katseisikute näopiltidele hinnanguid. Samuti hindasid katseisikud, kui oluline on nende enesehinnangu jaoks enese atraktiivsus ning intelligentsus. Atraktiivsuse olulisus enesehinnangus omas olulist negatiivset mõju katseisikute poolt teistele antud hinnangutele. Teistele antud atraktiivsushinnangute puhul ilmnes tendents, et teatud isikud said tõepoolest keskmiselt kõrgemaid hinnanguid, andes tõestust üldise atraktiivsuse olemasolule. Samas ilmnes madalama keskmise atraktiivsusega piltide puhul suurem variatiivsus, mis viitab sellele, et lisaks üldisele atraktiivsusele mängivad rolli ka individuaalsed eelistused.
Koolipsühholoogide ning II ja III kooliastme õpilaste hinnangud probleemvaldkondade esinemissagedusele ning abi otsimise eelistused
(Tartu Ülikool, 2018) Maasalu, Jaak; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Laste ning noorte vaimse tervise näitajad nii Eestis kui ülemaailmselt viitavad suurele vaimse tervise probleemide levikule. Samal ajal on puudus ka koolipsühholoogidest ning teistest lastega töötavatest vaimse tervise spetsialistidest. Magistritöös paluti Eesti põhikoolide IV kuni IX klasside õpilastel (N=388) hinnata erinevate vaimset tervist mõjutavate probleemide esinemissagedust ning vajadust abi järele nende probleemidega tegelemisel. Samuti uuriti õpilaste eelistusi, kelle juurde nad pöörduksid abi saamiseks. Levinuimad probleemid õpilastel olid üleväsimus, esinemisärevus, koolistress, testiärevus ning verbaalse kiusamise ohriks olemine. Kõige rohkem märkisid õpilased, et vajavad abi matemaatika, koolistressi, ebakindlusega tulevikus töötamise suhtes, üleväsimuse ning tunnetusprotsessidega. Kõige rohkem pöörduksid õpilased abi saamiseks pere, eelkõige ema ja isa juurde. Õpilaste sagedaseimate probleemide ning koolipsühholoogide peamiste tegutsemisvaldkondade vahel ilmnes positiivse korrelatsioon, kuid koolipsühholoogid olid viimaste seas, kelle poole õpilased abi saamiseks pöörduksid. Töö lõpus on välja toodud soovitused edasiseks.