Sirvi Autor "Maasik, Raido" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Massispektromeetri tööparameetrite mõju LC-MS analüüsimeetodi määramispiirile
(Tartu Ülikool, 2022) Maasik, Raido; Herodes, Koit; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Massispektromeetria (MS) ühendatud vedelikkromatograafiaga (HPLC) on populaarne instrumentaalne meetod. MS instrumendi omadused tulenevad selle ehitusest ja mõõtmisrežiimist. Üldiselt on teada, et MS-detekteerimise korral võimaldavad vähema arvu ioonide jälgimise režiimid saavutada madalamaid määramispiire (LoQ), kuid puudub vastav kvantitatiivne hinnang. Selles töös hinnati ühe- ja kolmekordse kvadrupooliga massispektromeetrite mõõterežiimide (MRM, SIM, skaneerivad režiimid) mõju meetodi LoQ-le. Uuritavaks mudelsüsteemiks oli kuue aine (3 püriidini derivaati ja 3 diestrit) segu, millele töötati välja isokraatiline pöördfaas-HPLC metoodika. Võrdluses leiti, et ühekvadrupoolsel instrumendil oli kõige laiem skaneerimisvahemik (900 m/z ühikut) 1,7 kõrgema LoQ väärtusega kui kitsaim skaneerimisvahemik (50 m/z ühikut). SIM mõõtmisrežiim oli madalaima LoQ väärtusega – 2 korda madalam skaneerivast režiimist. Kolmekvadrupoolsel instrumendil oli MRM mõõtmisrežiim madalaima LoQ väärtusega, olles keskmiselt 2 korda madalam kui SIM ja fragmenteerimisega skaneerivad režiimid ning 2,5 korda madalam kui skaneeriv mõõtmisrežiim
Pealisfaasi GC-MS analüüsimetoodika arendus BTEX (benseen, tolueen, etüülbenseen ja ksüleen) ühendite määramiseks uriiniproovidest
(Tartu Ülikool, 2025) Maasik, Raido; Herodes, Koit; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Kemikaalide riskihindamine ja regulatsioonid kasutavad teaduslikku põhjana aina rohkem biomonitoorimise andmeid, kus analüüsitakse kemikaali sisaldust organismis. Kuigi BTEX (benseen, tolueen, etüülbenseen ja ksüleenid) ühendite negatiivsed tervisemõjud on põhjalikult dokumenteeritud, leiavad BTEXid ikkagi laialdaselt kasutust. Eestis on üle pika aja alustatud biomonitoorimisega. Selles töös arendati metoodika BTEX ühendite määramiseks uriiniproovidest. Selleks katsetati kolme erineva pealisfaasi analüüsi tehnikat ning kahte GC detekteerimise meetodit. Madalaimad määramispiirid saavutati HS-SPME GC-MS meetodiga 10 ng/l läheduses. Esile tõusid kitsaskohad laia kalibreerimisala lineaarsuse ja täpsusega, eriti madalatel kontsentratsioonidel. Lisaks uuriti praktilisi aspekte, millest peamine oli proovivõtuanumate reostus.