Sirvi Autor "Maiberg, Heidi, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Eesti noorte radikaliseerumise põhjused ja neile sobiva deradikaliseerumisprogrammi alused
(Tartu Ülikool, 2025) Laht-Ventmann, Jana; Maiberg, Heidi, juhendaja; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev magistritöö keskendub noorte radikaliseerumise ja deradikaliseerumise küsimustele Eesti kontekstis. Äärmuslike ideoloogiate levik ja noorte liitumine radikaalsete organisatsioonidega on ülemaailmne probleem, mis ohustab ühiskonna sidusust, suurendab polariseerumist ning võib viia poliitiliselt motiveeritud vägivallani. Kuigi Eestis on senini olnud vähe otseseid kokkupuuteid radikaliseerunud noortega, on viimaste aastate juhtumid (nt Feuerkrieg Division) näidanud, et probleem on ka siin aktuaalne ning vajab sihipärast käsitlemist. Töö eesmärk oli välja selgitada, milline peaks olema Eestis rakendatav noorte deradikaliseerumisprogramm. Selleks uuriti noorte radikaliseerumise põhjuseid, tõhusaid sekkumisviise ning võrreldi teiste riikide praktikate sobivust Eesti kultuuriruumi. Andmete kogumiseks viidi läbi intervjuud Eesti prokuratuuri, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti esindajatega ning ühe endise äärmuslasega, samuti analüüsiti välisriikides rakendatavate deradikaliseerumisprogrammide kogemusi. Lisaks koostati kava deradikaliseerumisprogrammi mõju uuringu läbiviimiseks. Uuringu tulemused näitavad, et noorte radikaliseerumine on seotud nii individuaalsete kui ka sotsiaalsete ja ühiskondlike teguritega. Perekondlikud probleemid, madal enesehinnang, kuuluvusvajadus ja sotsiaalsete oskuste puudulikkus loovad soodsa pinnase radikaliseerumiseks. Samuti mängib olulist rolli radikaalsete ideede levik internetis, eriti olukorras, kus noortel puuduvad kriitilise mõtlemise oskused. Makrotasandil mõjutavad radikaliseerumist majanduslikud raskused, ühiskondlik lõhestatus, geopoliitilised pinged ja sihipärane mõjutustöö (nt välismaised propagandakanalid). Deradikaliseerumiseks on oluline, et noor mõistaks oma seniste vaadete ja käitumise sobimatust ning tunnetaks vajadust muutuseks. Töö tulemused rõhutavad, et efektiivne deradikaliseerumisprotsess eeldab sotsiaalset tuge, püsivat usalduslikku suhet ning keskkonda, mis võimaldab noorel arendada positiivset identiteeti. Lisaks on oluline pakkuda alternatiivseid tegevusi ja arenguvõimalusi, mis aitavad noorel leida uue tähenduse ja kuuluvuse väljaspool radikaalseid gruppe. Eestis rakendatav deradikaliseerumisprogramm peaks olema personaalne, pikaajaline ja usaldusel põhinev. Keskseks elemendiks on individuaalne mentorlus, mis pakub järjepidevat tuge, aitab noorel arendada sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning taastada enesehinnangut. Programmi oluline osa on koostöö koolide ja peredega, samuti endiste äärmuslaste kogemuste kaasamine, et pakkuda noortele usaldusväärseid eeskujusid. Eesti deradikaliseerumisprogrammi mõjuhindamine võiks toimuda läbi kvalitatiivsete intervjuude ja küsitluste, mis hindavad noorte kogemusi, enesehinnangut ning osalust programmis. Kokkuvõttes järeldatakse, et Eestis on vajalik teadlikult kavandatud, kultuurikonteksti arvestav noorte deradikaliseerumisprogramm, mis aitab ennetada radikaliseerumisega seotud riske, toetab noorte turvalist arengut ja soodustab nende taasintegreerumist ühiskonda.
Religiooni roll lapssõduriks värbamisel ja vägivallast eemaldumisel Lääne-Aafrikas
(Tartu Ülikool, 2024) Orutar, Marianne; Maiberg, Heidi, juhendaja; Lind, Erki, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöös otsiti vastust kahele uurimisküsimusele – milline on religiooni roll ja mõju Lääne-Aafrika lapssõduriteks värbamisel ja milline on religiooni roll ja mõju vägivallast eemaldumise juures Lääne-Aafrika lapssõdurite puhul. Nendele küsimustele vastamiseks kõrvutas autpr teemat puudutavat teaduslikku kirjandust Ishmael Beah (2009) ja Lucien Badjoko (2006) elulugudega ning Punase Risti (2019) poolt endiste lapssõduritega tehtud intervjuudega. Autor tuvastas religiooni rolli nii lapssõduriks saamise kui ka endiste lapssõdurite vägivallavaba elu juurde naasmise juures.
Varajase radikaliseerumise märkamise riikliku raamistiku ettepanekud haridustöötajatele
(Tartu Ülikool, 2025) Räni, Keitlin; Belova-Dalton, Oksana, juhendaja; Maiberg, Heidi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
EL-is on radikaliseerumise oht tõusutrendis, statistiliselt on islamiäärmuslaste rünnakud suurenenud ning parem- ja vasakäärmuslused püsivad stabiilsena. Magistritöö eesmärk oli välja töötada riikliku raamistiku ettepanekud selles osas, kuidas haridustöötaja saaks märgata varajast radikaliseerumist ja oskaks tegeleda selle nähtusega lähtudes EL-i terrorismivastasest strateegiast. Magistritöös uuriti, haridustöötaja teadlikkusest radikaliseerumisest ja äärmuslusest ning millisest definitsioonist nad lähtuvad. Ka uuris magistritöö, millist tuge vajavad haridustöötajad enim seoses koolinoorte radikaliseerumise ja äärmuslusega tegelemisel. Töö empiiriline osa põhineb haridustöötajate intervjuu analüüsi tulemustele, EL-i terrorismivastasele strateegiale ning teistele EL-i materjalidele. Samuti lähtub töö Eestis olemasolevatest juhenditest, millest see töö keskendub põhiliselt kahele: PPA poolt loodud käsiraamat kohalikele omavalitsustele ning Maasingu & Salveti (2018) RITA-RÄNNE projekti raames loodud juhis haridustöötajatele äärmuslusest. Magistritöö eesmärgi saavutamiseks viidi läbi viis poolstruktureeritud intervjuud põhikoolide, kutsekoolide ja gümnaasiumiastme haridustöötajatega eri piirkondadest. Valimi moodustati lumepallivalimi meetodi järgi, kus osade koolide poole pöörduti läbi ametiühingute soovituste kaudu. Magistritöös kasutati andmeanalüüsi meetodina Brauni & Clarke-i (2022) temaatilist analüüsi, mille abil tuvastati intervjuudes neli peamist teemat: “teadmised ja teadlikkus radikaliseerumisest ja äärmuslusest”, “haridustöötajate toetuse vajadused”, “koostöö teiste osapooltega” ja “ühiskondlikud ja kultuurilised aspektid”. Analüüsist selgusid ettepanekud Eesti riikliku radikaliseerumise ennetamise raamistikule. Magistritöö järeldused olid esiteks, et haridustöötajad vajavad lisatuge radikaliseerumisest teadlikkuse tõstmisel; teiseks, puudu on juhendmaterjalid, mis oleksid kiiresti leitavad ja koondatud ühte kohta ning kolmandaks, haridustöötajad vajavad tõhusamat koostööd nii koolisiseselt kui ka kooliväliselt, et tagada radikaliseerumise ennetamine. Magistritöö ettepanekuna tuginedes EL-i terrorismivastase strateegiale ja teistele materjalidele, on oluline korraldada praktilisi koolitusi radikaliseerumise ja äärmusluse teemal; koolitusvõimalused, juhendmaterjalid ja teised õppematerjalid peaksid olema koondatud ühte keskkonda, kuhu on võimalik kiiresti ja lihtsalt ligi saada. On oluline luua kooli juhtkonna poolt koolisisene tugisüsteem ja strateegiline plaan ning kooli juhtkond peab julgustama haridustöötajad kasutama varajase radikaliseerumise märkamisel ametlikke teabevahetuse kanaleid.