Sirvi Autor "Maimets, Toivo, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 11 11

FRET meetodi optimeerimine p53 ja Mdm2 valk-valk interaktsiooni detekteerimiseks
(2004) Jänes, Jaak; Jaks, Viljar, juhendaja; Maimets, Toivo, juhendaja
Inimese embrüonaalsete tüvirakkude transfekteerimine siRNA-ga kasutades rakku sisenevat peptiidi PepFect 14
(Tartu Ülikool, 2018) Ervin, Egle-Helene; Pook, Martin, juhendaja; Teino, Indrek, juhendaja; Maimets, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Inimese embrüonaalsete tüvirakkude (hES rakud, ingl k human embryonic stem cells) potentsiaali rakendamine teaduses ja meditsiinis on osaliselt raskendatud seetõttu, et puudub efektiivne transfektsioonimeetod, mis ei mõjuks rakkude elulemusele ega pluripotentsusele. Käesolevas töös loodi uudne metoodika hES rakkude transfekteerimiseks siRNA-ga kasutades rakku sisenevat peptiidi PepFect 14 (PF14). Meetodi sobivuse ja spetsiifilisuse testimiseks kasutati sihtmärkidena pluripotentsusfaktorit OCT4 ning rakumembraanil paiknevat b-2-mikroglobuliini (B2M). Seejuures näidati, et PF14 vahendusel on võimalik vaigistada OCT4 ekspressioon vähemalt 70% rakkudest ja indutseerida mRNA taseme 10-kordne vähenemine. Lisaks selgus, et siRNA/PF14 kompleksid sobivad ka B2M ekspressiooni vaigistamiseks. Antud meetodi rakendatavust hES rakkudega seotud uuringutes kinnitab töös tuvastatud neuroektodermaalne diferentseerumine OCT4-siRNA transfektsiooni järgselt ning B2M ekspressiooni vähenemine antud diferentseerumise varajastel etappidel.
Inimese pluripotentsete tüvirakkudega seotud leiutiste patentimise piirangud vastuolu tõttu avaliku korra ja moraaliga (Eesti patendiõiguse näitel)
(2018-03-13) Piirman, Margit; Pisuke, Heiki, juhendaja; Kelli, Aleksei, juhendaja; Maimets, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Probleemi kirjeldus. Inimese pluripotentsete (embrüonaalsete, indutseeritud pluripotentsete ja partenogeneetiliste) tüvirakkude abil loodetakse tulevikus asendada või parandada kahjustunud kudesid või organeid, ravida raskeid haigusi nagu diabeet, Alzheimeri või Parkinsoni tõbi. Nimetatud teadusuuringute tegemine nõuab suuri rahalisi investeeringuid. Selleks, et biotehnoloogia-ettevõtted sooviksid nimetatud valdkonda investeerida, on vajalik pakkuda neile midagi vastutasuks – patendikaitse saamise võimalus leiutistele on üheks võimaluseks, kuidas leiutustegevust hoogustada ja soodustada erasektori poolt investeeringute tegemist. Samas tuleb arvestada, et inimese pluripotentsete tüvirakkudega seotud leiutised põhinevad inimpäritolu materjalil. Inimembrüo enamasti hävib, kui sellest eraldatakse embrüonaalseid tüvirakke. Eelnev tekitab küsimuse, kas selliste leiutiste patentimine peaks olema lubatud või avaliku korra ja moraali argumentide alusel keelatud. Tulemus ja kasutegur. Doktoritöös uuriti, kas inimese pluripotentsete tüvirakkudega seotud leiutiste patendikaitse on seaduses sätestatud avalikust korrast ja moraalist tulenevate piirangute alusel välistatud, tehes seda Eesti patendiõiguse näitel. Seejuures analüüsiti, kuidas sisustada avalikust korrast ja moraalist tulenevaid piiranguid patendiõiguses ka Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste õigusaktide ja praktika valguses. Analüüsiti ka seda, mis on Eesti regulatsiooni kitsaskohad. Doktoritöös on jõutud järeldusele, et inimese pluripotentsete tüvirakkudega seotud leiutiste patenditavust ei saa Eesti patendiseaduses sätestatud avalikust korrast ja moraalist tulenevate piirangute alusel välistada. Doktoritöö tulemusena leiti, et Eesti patendiseaduse regulatsioon vajab piirangute sõnastuse osas muutmist.
Läbivoolu tsütomeetrial põhinevate seemnerakkude analüüsimeetodite tähtsus lastetuse ravi tulemuste prognoosimisel
(2006) Mölter, Triin; Salumets, Andres, juhendaja; Maimets, Toivo, juhendaja
miR-146a ja miR-146b roll psoriaasis ja keratinotsüütide proliferatsiooni regulatsioonis
(Tartu Ülikool, 2015) Hermann, Helen; Maimets, Toivo, juhendaja; Runnel, Toomas, juhendaja; Rebane, Ana, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
P19ARF-i mõju p53-e märklaudgeenide transkriptsiooni aktivatsioonile
(2004) Värv, Signe; Lepik, Dina, juhendaja; Maimets, Toivo, juhendaja
Rakku sisenevatel peptiididel põhineva mikroRNA transfektsioonimeetodi arendamine
(Tartu Ülikool, 2018) Laas-Dobreva, Karolina; Hermann, Helen, juhendaja; Runnel, Toomas, juhendaja; Maimets, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Rakku sisenevad peptiidid on membraane läbivad ühendid, millel on tõestatud võime viia erinevatesse rakuliinidesse terapeutilisi molekule. MikroRNA-d on lühikesed mittekodeerivad endogeensed RNA-d, mis paarduvad mRNA-dega ning reguleerivad nende stabiilsust ja translatsiooni valkudeks või suunavad need lagundamisele. Käesoleva töö käigus katsetati laialt levinud kaheahelaliste mikroRNA miimide keratinotsüütidesse viimise kõrval ka üheahelaliste miimide rakkudesse viimist ning hinnati nende toimimist rakkudes. Kaheahelalisi miime viidi rakkudesse mitmete erinevate peptiididega, millest vaid ühte oli varasemalt kasutatud mikroRNA-de transpordiks.
Regulation of p53-dependent transcription
(2004) Jõers, Arvi; Sikut, Rein, juhendaja; Maimets, Toivo, juhendaja
Studies on aryl hydrocarbon receptor in murine granulosa cells and human embryonic stem cells
(2021-02-26) Matvere, Antti; Maimets, Toivo, juhendaja; Kristjuhan, Arnold, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Arüülsüsivesinike retseptor (AHR) on ligand-aktiveeritav transkriptsioonifaktor. AHR avastati esialgu kui erinevate mürgiste keskkonnakemikaalide toime vahendaja. Levinuimad viimaste seast on polütsüklilised halogeenitud arüülsüsivesinikud, kaasa arvatud AHR-ile kõige suuremat afiinsust omav TCDD. Uuemad teadmised on näidanud, et lisaks keskkonnas levinud mürgiste kemikaalide toime vahendamisele on AHR-il organismis täita hulgaliselt muid ülesandeid. Sellele on viidanud katsed Ahr nokaut loommudelitega, aga ka saadud teadmised AHR-i endogeensete ligandide kohta. AHR-i füsioloogilist tähtsust on näidatud mitmetes organites ja kudedes, kõige enam immuunsüsteemis, maksas, kopsus, rasvkoes, ajus ja vähkkoes. Ühtlasi on näidatud selle valgu tähtsust reproduktiivsüsteemis ning tüvirakkudes. Uuringud AHR-i ülesannete ning geeni avaldumise teemal on viitanud võimalusele kasutada AHR-i terapeutilise märklauana. Praegused uuringud keskenduvad paljuski sellele, kuidas kasutada AHR-i avaldumist indikaatorina mitmete haiguste tuvastamisel, aga ka ravi tõhususe tõstmisele läbi AHR-i aktiivsuse mõjutamise. Siiski, teadmised AHR-i avaldumise ja aktiivsuse kohta erinevates kudedes on puudulikud. Samuti on näidatud, et AHR-il on koe- ning rakuspetsiifilised ülesanded, mistõttu on vajalik uurida AHR-i bioloogilisi ülesandeid erinevates rakkudes. Käesolevas dissertatsioonis keskenduti AHR-i uurimisele hiire munasarja granuloosarakkudes ja inimese embrüonaalsetes tüvirakkudes. Täpsemalt keskenduti töö käigus AHR-i avaldumise kontrollmehhanismide selgitamisele. Lisaks avardati teadmisi AHR-i füsioloogilisest tähtsusest, tehes kindlaks, milliste geenide avaldumist uuritav transkriptsioonifaktor otseselt mõjutab.
Studies on aryl hydrocarbon receptor in the mouse granulosa cell model
(2020-09-03) Teino, Indrek; Maimets, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
On teada, et keskkonnas levinud kemikaalid, sealhulgas dioksiinid, mõjutavad oluliselt organismi talitlust, põhjustades näiteks vähki ning häireid immuun- ja reproduktiivsüsteemis. Paljud neist ühenditest on ligandiks arüülsüsivesinike retseptorile (AHR). Ligandi poolt aktiveerituna liigub AHR raku tsütoplasmast tuuma, kus mõjutab erinevate geenide avaldumist. Nende hulka kuuluvad kemikaale lagundavate ensüümide geenid, aga ka hulganisti rakkude normaalseks talitluseks vajalikke geene. Mitmed teaduspublikatsioonid on näidanud, et erinevates vähitüüpides on AHR-i tase ning aktiivsus väga kõrge ning see soodustab kasvaja arengut, mistõttu on AHR huvipakkuvaks sihtmärgiks vähiuuringutes. Seejuures on oluline märkida, et peamiselt keskendutakse just AHR-i aktiivsuse moduleerimisele ning selle enda regulatsioonimehhanismid on jäänud pigem tagaplaanile. Ahr-i roll reproduktiivsüsteemis on seotud eelkõige folliikuleid stimuleeriva hormooni retseptori (Fshr) ja aromataasi positiivse regulatsiooniga. Need geenid on olulised munasarjas asuvate granuloosarakkude funktsioneerimiseks, toetades seeläbi munaraku küpsemist ning ovulatsiooni. Samuti on oluline märkida, et Ahr-i enda ekspressioon muutub reproduktiivtsükli jooksul. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli selgitada Ahr-i regulatsioonimehhanisme hiire munasarja granuloosarakkudes enne ja pärast ovulatsiooni stimuleerimist ning tuvastada, kuidas täpsemalt mõjutab Ahr Fshr-i ekspressiooni. Selgus, et granuloosarakkude küpsemise käigus suureneb Ahr-i ekspressioon oluliselt ning see on põhjustatud proteiinkinaas A (PKA) signaliseerimise lühiaegsest nõrgenemisest. Lisaks leiti, et Ahr-i ekspressioon väheneb oluliselt ovulatsiooni indutseerimise järgselt ning see on tingitud just PKA aktiivsusest. Viimaks tehti kindlaks uudne DNA järjestus, millele Ahr on võimeline seonduma ning Fshr-i ekspressiooni reguleerima.
Studies on modulation of the activity of tumor suppressor protein p53
(2004) Kadaja, Lilian; Maimets, Toivo, juhendaja