Sirvi Autor "Maksimov, Gleb" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Orgaaniliste hapete mõju uurimine reaktsioonide kineetikale asendatud kinoliini kaudse hüdrogeenimisreaktsiooni näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Maksimov, Gleb; Lõkov, Märt; Leito, Ivo; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesolevas töös tehti katseid asendatud kinoliini kaudse hüdrogeenimisreaktsiooniga kasutades katalüsaatoritena Brønstedi happeid, et välja selgitada, kas reaktsioon sobib mudelreaktsioonina happeliste katalüsaatorite katalüüsivõime võrdlemiseks. Kasutati samu lähteaineid terve töö vältel ning varieeriti kasutatavaid happeid ja lahusteid. Katsed näitasid, et reaktsioon kulgeb ootuspäraselt. Andmete analüüsimisel kasutati arvutatud reaktsioonide kiiruskonstante, mis leiti, lähendades vähimruutude meetodi abil katse andmeid 1. ja 2. järku reaktsiooni kineetiliste kõverate võrranditele. Saadud tulemustes oli näha sõltuvust kasutatavast katalüsaatorist, lahustist ja ka katalüsaatori kontsentratsiooni suhtest lähteaine kontsentratsiooni. Lähtudes 1. järku reaktsiooni võrrandi põhinevatest andmetest rakendati Kimball–Collins'i teooriat: sellel põhineva mudeli abil oli võimalik anda kvantitatiivne hinnang eri katalüsaatorite katalüüsivõimele, mis ei sõltunud kontsentratsioonide suhtest. Kvantitatiivsed tulemused olid saadud 5 happelise katalüsaatori jaoks deutereeritud tolueenis ning 3 happelise katalüsaatori jaoks deutereeritud benseenis ning deutereeritud kloroformis. Oli võimalik tuvastada, et teatud happed omavad kõrgemat katalüütilist aktiivsust kui teised ning et katalüütiliste aktiivsuste suhted jäävad eri lahustites sarnasteks. Polnud võimalik tuvastada ühest seost katalüütilise aktiivsuse ning vastavate hapete tugevuse vahel.
Orgaaniliste hapete mõju uurimine reaktsioonide kineetikale Nazarovi tsükliseerumisreaktsiooni näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Maksimov, Gleb; Lõkov, Märt; Leito, Ivo; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesolevas töös tehti katseid Nazarovi tsükliseerumisreaktsiooniga kasutades katalüsaatoritena orgaanilisi Brønstedi happeid, et välja selgitada, kas reaktsioon sobib mudelreaktsioonina Brønstedi hapete kui katalüsaatorite karakteriseerimiseks. Katsed näitasid, et reaktsiooni iseloom ja selle kiirus sõltuvad tugevalt mitmetest parameetritest. Kõige suuremateks probleemideks osutusid piiratud päevadevaheline korratavus ning ebajärjepidev katalüsaatori moolprotsendi ja vee kontsentratsiooni mõju reaktsiooni kiirusele. Käesolevat tööd võib arendada sooritades rohkem eksperimente, milles tuleb varieerida vee kontsentratsiooni ja katalüsaatori moolprotsenti. Samamoodi on mõttekas püüda leida keemilises mõttes parem substraat, millega teostada tsükliseerumisreaktsiooni. Praegu saab käesolevas töös tehtud katseseeriate järgi väita, et Nazarovi tsükliseerumisreaktsioon ei sobi oma kapriissuse tõttu mudelreaktsioonina orgaaniliste Brønstedi hapete katalüütilise võime uurimiseks.