Sirvi Autor "Mandel, Liis-Marii" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Küsimuste mõju algklassilaste loodusteaduse valdkonna teadmiste väljendamisele
(Tartu Ülikool, 2013) Mandel, Liis-Marii; Hannust, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuritakse, kuidas võib küsimisviis astronoomia teemalises teadmiste testides mõjutada algklassi laste teadmiste väljendamist ning millist rolli mängib õigete vastuste andmisel vanus. Laste teadmiste hindamiseks koostati kergemad ja raskemad valikvastustega ja avatud küsimustega testid, millest kergemat viidi läbi mõlemas klassis ning raskemat vanemate lastega. Kokku täideti 214 testi kahes Tartu linna üldhariduskoolis. Tulemused näitasid, et valikvastustega testidele anti oluliselt rohkem teaduslikke vastuseid kui avatud küsimustega testidele. Seejuures vanema klassi lastel läks noorematega võrreldes valikvastustega testides tunduvalt paremini, kuid avatud küsimustega testides klassidevahelist erinevust ei ilmnenud. Analüüsimisel selgusid mõlema küsimusetüübi eripärad, mis teevad laste tegelike teadmiste hindamise keeruliseks. Seega ühe või teise küsimisviisi eelistamine teadmiste testides ei pruugi olla kõige parem lahendus ning uurida tasuks veel teisigi teadmiste hindamise võimalusi, näiteks kombineeritud teste.
Lapse osalemine kodustes majapidamistöödes 6. klassi õpilaste hinnangul
(Tartu Ülikool, 2013) Mandel, Liis-Marii; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut
Laste heaolu koolis ja heaolu loov kool: laste perspektiiv
(Tartu Ülikool, 2016) Mandel, Liis-Marii; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu magistritöö eesmärgiks oli sügavuti mõista laste heaolu koolis nende endi perspektiivist ning välja selgitada laste ideed heaolu loovast koolist. Eesmärgist lähtudes pidasin oluliseks analüüsida laste käsitusi heaolust, laste jaoks koolis olulisi kohti, inimesi ja tegevusi ning kuidas need on seotud heaolu loomega. Täpsemalt uurisin laste soove heaolu suurendamiseks koolis. Uurimuses osales 55 üldhariduskooli kuuenda klassi õpilast linna- ja maakoolidest. Andmete kogumiseks viisin lastega läbi fookusgrupi intervjuud, mille raames toimusid grupiarutelud ja kaks grupitöö ülesannet. Intervjuudest saadud andmete analüüsimiseks kasutasin temaatilist analüüsi. Uurimuse käigus töötasin laste abiga välja heaolu loova kooli ideed, mille ellu viies kasvaks laste koolirõõm. Kokkuvõtlikult heaolu loovas koolis - väärtustatakse teadmiste andmisega võrdväärselt lapse heaolu siin ja praegu; - on inimväärne füüsiline keskkond; - on turvalised suhted; - väärtustatakse tuupimisest ja hinnetest enam sisulisi teadmisi; - rakendatakse uudseid, elulähedasi ja aktiveerivaid õpetamismeetodeid; - arvestatakse õppeprotsessis lapse individuaalsusega; - koheldakse lapsi õiglaselt ja võrdväärselt; - on rahulik õppimiskeskkond; - väärtustatakse laste vaba aega; - on õppimise kõrval väärtustatud mitmesugused sotsiaalsed tegevused; - koheldakse õpilasi kompetentsete subjektide ja partneritena. Leian, et teemat on vajalik edasi uurida, keskendudes eri vanuses õpilaste kogemustel põhinevatele hinnangutele. Samuti võiks olla huvitav uurida sama klassi poisse ja tüdrukuid võrdlevalt. Käesolev töö püüab anda oma panuse Eesti laste koolirõõmu vähesuse mõistmisele laste perspektiivist ning pakkuda ideid subjektiivse heaolu suurendamiseks koolis. Loodan, et sellel tööl on praktiline väärtus nii koolijuhtidele, õpetajatele, sotsiaalpedagoogidele, teistele koolitöötajatele, õpilastele kui ka õppekava koostajatele, kõikidele, kes hoolivad sellest, et kool oleks iga lapse jaoks senisest parem koht.