Sirvi Autor "Marandi, Andres, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

Groundwater vulnerability assessment in confined aquifers: modifying the DRASTIC method for aquifers covered by Quaternary deposits
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-24) Männik, Magdaleena; Karro, Enn, juhendaja; Marandi, Andres, juhendaja; Rosentau, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Põhjavesi on oluline maapõueressurss, mis toetab ökosüsteeme ja põllumajandust ning on peamiseks joogiveeallikaks ligi poolele maailma elanikkonnast. Samas on põhjaveekihid tundlikud reostusele, mis võib sinna jõuda intensiivsest põllumajandusest, linnastumisest ja tööstusaladest. Põhjavee kaitstust on eriti keeruline hinnata piirkondades, kus põhjaveekiht on surveline ning kaetud mitmekesiste kvaternaarisetetega. Doktoritöö kohandab rahvusvaheliselt tuntud DRASTIC-metoodikat, et see sobiks paremini kasutamiseks Eesti ja teiste endiste jäätumisalade hüdrogeoloogilistes oludes. Kolme peamise parameetri (vee sügavus, pinnakatte tüüp ja paksus) muutmise kaudu töötati välja uus metoodika, mis arvestab põhjavee kaitstuse hindamisel kvaternaarisetete kaitsvat rolli ning põhjavee survetaseme mõju. Uut metoodikat testiti kolmel uurimisalal Eestis ning ka Eesti-Läti piiriülesel alal. Selgus, et just kvaternaarisetete tüüp ja settekihi paksus on põhjavee kaitstuse kujunemisel määrava tähtsusega. Uus lähenemine on täpsem kui Eestis seni kasutusel olnud käsitsi koostatud põhjavee kaitstuse kaardid ning sobib ka piiriüleseks koostööks. Lisaks lisati põhjavee kaitstuse mõju hindamisse ka maakasutuse mõju ning leiti seeläbi alad, kus madal loodusliku kaitstuse ja intensiivse inimmõju kooslus suurendavad reostumise riski. Doktoritöö tulemused näitavad, et uus metoodika sobib hästi hindama kaheosalisi süsteeme, kus peamine põhjaveekiht paikneb mitmekesiste kvaternaarisetete all. Uurimus pakub praktilist, teaduspõhist ja ajakohast lahendust, millega saab asendada Eestis seni kasutusel olnud manuaalse kaitstuse hindamise metoodika. Uus lähenemine võimaldab põhjavee kaitstust hinnata tõhusamalt ja objektiivsemalt, aidates seeläbi paremini tagada puhta joogivee säilimist ja jätkusuutlikku veemajanduse planeerimist.
Pinnakatte paksuse kaardistamine ja kesk-devoni põhjaveekihi veejuhtivuse määramine Ülenurme ja Haaslava valla piirkonnas lähtuvalt tarbepuurkaevude andmetest
(Tartu Ülikool, 2014) Marga, Sven; Marandi, Andres, juhendaja; Polikarpus, Maile, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Töö eesmärgiks on viimasel kümnendil Ülenurme ja Haaslava valla haldusalas rajatud puurkaevude andmete põhjal kaardistada pinnakatte paksust sh. ürgorgude asendeid korrigeerida. Lisaks hinnata piirkonnas olulise Kesk-Devoni põhjaveekompleksi veejuhtivust puurkaevude pumpamisandmete põhjal. Seostada leitud väärtusi ürgorgude leviku, puurkaevude sügavuse ja töötava osa pikkusega.
Põlevkivi kaevanduse veeärastuse mõju ümbritsevatele põhjaveekihtidele Selisoo piirkonna näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Paiste, Tõnn; Marandi, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida ja selgitada Kirde-Eestis paikneva Selisoo raba põhjaveekihtide veetasemete muutusi. Andmed pärinevad soo idaküljel paiknevatest seirekaevudest, mis jäävad Selisoo ja Estonia kaevanduste vahele. Kuna eelnevalt koostatud uurimused antud teemal on andnud teineteisest erinevaid tulemusi, oli vajalik täiendavalt uurida kaevanduse veekõrvalduse mõju Selisoo veebilansile kasutades värskeid põhjavee tasemete muutuste andmeid. Andmete paremaks arusaamiseks kasutati võrdluseks Estonia kaevanduse kamberplokkide paiknemist ja kaugust seirekaevudest ning piirkonnast põhjapool paikneva Jõhvi ilmajaama kliima andmeid. Urimuse tulemustest järeldub: a) Nähtav Estonia kaevanduse mõju Keila-Kukruse veekihti mõõtvate seirekaevude veetasemetele mõõteperioodi jooksul. b) Põhjavee tasemete alanemise ulatus sõltub põlevkivi kaevanduse kaugusest rabast c) Lõunapoolsemates seirekaevudes on mõju suurem. d) Põlevkivi kaevandamisega seotud kihtides (Keila-Kukruse) on põhjaveetasemete langused ulatuslikumad (~10 m), kui ülemistes kihtides (~1 m)(Nabala-Rakvere). e) Kaevanduse mõju ümbritsevatele veekihtidele on tugevalt seotud kaevandamise kohaga kaevanduse küljel. f) Kaevandustegevus lõunanurgas mõjutas veetasemeid 3000 m kaugusel, samal ajal kui kaevanduse tegevuse mõju külje keskosas oli väiksem kui 610 m. g) Praegused andmed ei näita veel veetasemete stabiliseerumist Keila-Kukruse põhjaveekihis mistõttu on soovitav seiret jätkata.
Selja jõe valgla veebilansi modelleerimine rakendades PRMS hüdroloogilist mudelit
(Tartu Ülikool, 2021) Hunt, Marlen; Karro, Enn, juhendaja; Marandi, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Mõistmaks ja hindamaks linnastumise, maakasutuse (põllumajanduse intensiivistumise) ning kliimamuutuste mõju pinna- ja põhjaveevarudele ning dünaamikale on oluline mõista valgla hüdroloogilist ja hüdrogeoloogilist situatsiooni. Antud magistritöö eesmärkideks on selgitada PRMS (The Precipitation-Runoff Modeling System) ehk pinnavee äravoolukomponentide mudeldamiskompleksi ja olemasolevate algandmete sobivus Eesti geoloogilistes oludes hüdroloogiliseks mudeldamiseks ning leida Selja jõe valgla veebilanss. Töö käigus koostati Selja jõe valglale hüdroloogiline mudel valideerimistulemusega NSE = 0,749, mis väljendab head mudeli efektiivsust vooluhulkade modelleerimisel. Saadud mudeli tulemuste põhjal loodi Selja jõe valglale madalvee ning kõrgvee (kevadise ja sügisese) perioodiks kontseptuaalsed mudelid, mis kirjeldavad antud uuringuala veebilanssi.
Tallinna – Helsingi võimalike tunnelitrasside hüdrogeoloogiline analüüs lähtudes 3D-mudelist
(Tartu Ülikool, 2019) Hunt, Marlen; Polikarpus, Maile, juhendaja; Karro, Enn, juhendaja; Marandi, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Põhja-Eestisse kavandatakse Tallinna-Helsinki raudteetunnelit, mis asuks kuni 150 m sügavusel maapõues. Maapõue rajatava tunneli mõju põhjaveele on vajalik uurida nii veevarustuse kui ka veekaitse seisukohalt. Töö eesmärk on luua 3D-mudel Tallinna-Helsinki tunnelitrajektooride hüdrogeoloogilise ehituse kirjeldamiseks Eesti territooriumil ja selle abil välja selgitada erinevate tunnelitrasside ehitustöödest enim mõjutatavad puurkaevud. Loodud 3D-mudel koosneb seitsmest interpoleeritud rasterkihist, mis esindavad peamisi vettandvate ja vettpidavate hüdrogeoloogiliste üksuste, reljeefi, aluspõhja ja aluskorra lasuvaid piirpindu. Mudelisse on lisatud ka uuringualal paiknevad puurkaevud, nende avatud osade asukohad, veehaarete projekteeritud sanitaarkaitsealad ja tunnelitrasside võimalikud kulgemistrajektoorid maapõues. Samuti loodi hüdrogeoloogilised läbilõiked piki trajektoore.
Väikese tarbimisega puurkaevude mõju sõltuvus põhjaveekihtide hüdrodünaamilistest parameetritest Eestis
(Tartu Ülikool, 2013) Kärner, Rain; Marandi, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond