Sirvi Autor "Meerits, Pille-Riin" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Persoonade sobilikkus iduettevõtetele ja kasutajapersoonade loomine ettevõttele Geneto OÜ
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2020) Meerits, Pille-Riin; Kiisla, Aet, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Self-determination theory-based interventions combining physical education teachers’ and parents’ need-supportive training to increase out-of-school physical activity among school students
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-07-07) Meerits, Pille-Riin; Raudsepp, Lennart, juhendaja; Koka, Andre, juhendaja; Tilga, Henri, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Teismeliste ebapiisav kehaline aktiivsus on probleem kogu maailmas. Noorte hoiakute kujundamisel liikumise suhtes on koolidel ja peredel võtmeroll. Doktoritöös uuriti, kuidas kehalise kasvatuse (KK) õpetajatele ja lapsevanematele suunatud veebipõhised sekkumised võivad aidata neil omandada oskusi, mille abil toetada teismeliste liikumist vabal ajal. Uuring tugineb enesemääratlusteooriale, mis rõhutab kolme psühholoogilise põhivajaduse – autonoomsuse (otsustamisvabadus), kompetentsuse (pädevustunne) ja seotuse (kuuluvustunne) – toetamise olulisust, et edendada noorte sisemist motivatsiooni rohkem liikuda. KK õpetajad saavad luua tunnis põhivajadusi toetavaid tingimusi, näiteks pakkudes õpilastele valikuvõimalusi, samas kui lapsevanemad saavad julgustada noorte liikumist vabal ajal. Doktoritöös testiti kolme sekkumist: üks lapsevanematele, üks KK õpetajatele ja üks kombineeritud programm nii õpetajatele kui ka lapsevanematele. KK õpetajatele suunatud sekkumine parandas oluliselt õpilaste tajutud õpetajate toetust, aidates säilitada nende motivatsiooni KK tundides. Huvitaval kombel selgus, et KK õpetajatele suunatud sekkumise tulemusel tunnetasid sekkumisrühma lapsed tugevamat lapsevanema poolset toetust oma psühholoogilistele põhivajadustele. Samas ei avaldanud lapsevanematele suunatud sekkumine oodatud otsest mõju laste kehalise aktiivsusega seotud näitajatele, tõenäoliselt madala osalusaktiivsuse ja muude kohustuste tõttu. Hoolimata psühholoogilistest kasudest ei toonud ükski sekkumine kaasa noorukite kehalise aktiivsuse taseme märkimisväärset tõusu. Kooli ja kodu ühine panus on hädavajalik, et arendada noorte elukestvaid liikumisharjumusi. Edaspidi tuleks keskenduda sellele, et muuta lapsevanematele suunatud programmid kaasahaaravamaks, pakkudes näiteks kohandatud sisu ning kombineerides veebipõhiseid ja vahetuid koolitusi. Toetava keskkonna loomine nii koolis kui ka kodus aitab kujundada noorte tervislikku ja aktiivset eluviisi.