Sirvi Autor "Meigas, Egon" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
ABA-toimeline õhulõhede regulatsioon teraviljadel ja osjadel
(Tartu Ülikool, 2020) Meigas, Egon; Merilo, Ebe, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Stressihormoon abstsiishappe (ABA) üheks funktsiooniks on reguleerida õhulõhede, taimelehtedel asuvate väikeste pooride avatust, et tagada optimaalne transpiratsioon ja CO2 omastamine muutuvates keskkonnatingimustes. Kliimamuutuse ja inimpopulatsiooni kasvu valguses on oluline uurida õhulõhede regulatsiooni põllumajanduslikult tähtsatel liikidel, eesmärgiga tõsta saaginumbreid ja vastupidamist stressile. Sellest lähtuvalt uuriti käesolevas töös üheksa odra- ja kahe maisisordi õhulõhede reaktsioone ABA-le. Lisaks uuriti õhulõhede aktiivset regulatsiooni evolutsiooniliselt vanadel liikidel, osjadel. Töös leiti, et odra ja maisi õhulõhed sulguvad ABA toimel, sulgumise ulatus sõltus ABA kontsentratsioonist. Otrade puhul leiti ka väga suur varieeruvus ABA-vastuses. Samuti selgus, et osjadel puudub aktiivne ABA-toimeline regulatsioon, kuid CO2 lisamisele nende õhulõhed reageerisid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Evolution of gas exchange traits and their application in crop breeding
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-08) Meigas, Egon; Merilo, Ebe, juhendaja; Kollist, Hannes, juhendaja; Yarmolinsky, Dmitry, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Taimed on maismaaproduktsiooni aluseks, omastades CO₂ fotosünteesiks, transpireerides samal ajal vett. See gaasivahetus toimub läbi õhulõhede, mis on kahest sulgrakust moodustunud mikroskoopilised poorid taimelehtede pinnal. Veekao vältimiseks pimedas, kui fotosünteesi ei toimu, on taimedel arenenud võime õhulõhed sulgeda. Et vältida ärakuivamist sulguvad õhulõhed ka põuas ja suhtelise õhuniiskuse langedes, piirates omakorda ka CO₂ omastamist; see sulgumine on suuresti vahendatud hormooni abstsiishappe (ABA) poolt. Õhulõhede uurimine on oluline muutuvas kliimas, mis toob temperatuuri tõusuga kaasa madalama suhtelise õhuniiskuse ehk kõrgema õhu niiskusvajaku (VPD) ning põudade sagenemise, põhjustades saagikuse langust. Esmalt, et selgitada, kui kaugele ulatuvad õhulõhede VPD ja ABA regulatsiooni raja juured, uuriti käesolevas töös seda vanades taimeliikides, osjades. Uuritud põld-, aas- ja metsosja õhulõhed sulgusid ABA toimel, viidates, et ABA-sõltuv regulatsioon tekkis varakult evolutsioonis. Siiski, osjade ABA-tundlikkus võib avaldumiseks vajada eelhäälestust. Kuna teadmised ABA ja VPD regulatsioonist molekulaarsel tasemel põhinevad mudeltaimel harilikul müürloogal, pole selge, kas samad valgud osalevad ka põllukultuurides. Müürlooga VPD ja ABA signalisatsiooniraja keskse valgu OST1 homoloogide HvSnRK2.7 ja HvSnRK2.9 väljalülitamine odras häiris nende õhulõhede reaktsioone VPD-le ja ABA-le, viidates, et just need valgud osalevad odra õhulõhede regulatsioonis. Lisaks hinnati 300 suvinisu genotüübi saagikust ja kvaliteeti eri keskkondades, tuvastades kõrge saagi, kvaliteedi ja stabiilsusega genotüübid. Kiireks gaasivahetustunnuste mõõtmiseks põllul töötati välja ka seade, millega uuriti erinevusi suvinisu genotüüpide vahel ning nende tunnuste seoseid saagiga. Sellega panustab antud töö teadmisse õhulõhede regulatsiooni evolutsioonist, selle molekulaarsest mehhanismist teraviljades ning mõõtmisest põllul, võimaldamaks kiiret gaasivahetustunnuste fenotüpiseerimist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Nisu ja maisi õhulõhede juhtivuse, regulatsiooni ning fotosünteesi võrdlev analüüs
(Tartu Ülikool, 2017-06-10) Meigas, Egon; PhD, Ebe Merilo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Nisu ja mais on globaalselt kolme kõige tähtsama teravilja hulgas. Tagamaks kasvavale inimpopulatsioonile piisavalt toitu, oleks vaja taimede saagikust tõsta. Selleks tuleb uurida õhulõhede regulatsiooni ning fotosünteesi mitte ainult mudeltaimedel, vaid eelkõige teraviljadel. Käesolevas töös on uuritud ning võrreldud nisu ja maisi õhulõhede juhtivust ning fotosünteesi kiirust normaaloludes ning nende reaktsioone taimehormoon abstsiishappele (ABA), osoonile ning süsihappegaasi kontsentratsioonile. Selgus, et võrreldes nisuga, iseloomustavad maisi oluliselt madalam õhulõhede juhtivus tavaolukorras, fotosünteesi väiksem tundikkus CO2 kontsentratsiooni suhtes ning õhulõhede tolerantsus kasutatud ABA kontsentratsiooni suhtes. Mõlema liigi fotosünteesid tavaolukorras olid võrdsed, samuti reageerisid mõlemad osoonile.