Sirvi Autor "Metslang, Helle, juhendaja" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 19 19
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Ajaväljendid eesti murretes(2018-11-08) Velsker, Eva; Pajusalu, Karl, juhendaja; Metslang, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondDoktoritöös käsitletakse ajaväljendeid ja nende varieerumist eesti murretes. Töö põhineb Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis arendataval eesti murrete korpusel ja hõlmab sellisena kõiki murdeid. Kui kirjakeeles väljendatakse toimumisaega enamasti kohakäänete abil (hommikul, õhtul, pühapäeval), siis murretes on varieeruvus palju suurem, kasutatakse näiteks ka omastavat või osastavat käänet (päeva, hummogu). Väitekirja eesmärk on selgitada ajamääruste varieerumise kaudu ilmnevaid muutusprotsesse, adverbistumise või kaassõnastumise etappe. Ühe mõjurina grammatiseerumis- ja leksikaliseerumisprotsesside puhul on nimetatud sagedust ja see tuleb ilmsiks ka ajasõnade puhul: hulk ajasõnu (päev, öö, suvi, talv jms) on murdekorpuses kõige sagedasemate hulgas ja teatud käändevormid (näiteks alalütlev või omastav) kalduvad kuhjuma, mis viitab sõnavormi kinnistumisele. Sagedasti kasutatud vormid võivad olla keelde kinnistunud uue terviküksusena, sõna käändevormist võib olla kujunenud adverb (nii on tekkinud adverb öösi) või kaassõna. Sõnavormide ebamäärasele kuuluvusele viitab seegi, et ka korpuse märgendajatel on olnud mõnikord raske otsustada, kas tegu on käänd-, määr- või kaassõnaga. Lisaks on töös uuritud, millised piirkondlikud erinevused ajaväljendite kasutamisel ilmnevad. Analüüsist tulevad esile niihästi erinevused kirjakeelest kui ka piirkondlikud kasutusmustrid. Murretes kasutatakse l-lõpulisi vorme tunduvalt vähem kui kirjakeeles, seejuures kasvab kohakäändeliste vormide kasutus lääne poolt ida poole. Ka teistes uuemates uurimustes on leitud, et lauseehituslikul tasandil on ida- ja läänepoolsete murrete erinevused suuremad kui põhja- ja lõunaeesti murretes, mille erinevus on suurem sõnavaratasandil. Teatud määral mõjutab vormi kinnistumist ka see, kas viidatakse konkreetsele ajahetkele või ajale üldisemalt. Ühtlasi pakub uurimus võimalust kõrvutada muutusi keele erinevates registrites.Kirje Asesõnade keegi, miski, kumbki käändevormide varieerumine eesti kirjakeeles(Tartu Ülikool, 2018) Pant, Annika; Metslang, Helle, juhendaja; Habicht, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituutKirje Eesti keele täiskujuline hüüdlause kui konstruktsioon 20. sajandi kirjakeeles(Tartu Ülikool, 2014) Tarabarova, Olga; Metslang, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituutKirje Eesti mõistatuste parallelismi süntaktiline struktuur(Tartu Ülikool, 2014) Lillemets, Margit; Metslang, Helle, juhendaja; Jaago, Tiiu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituutKirje Eesti vanasõnade süntaktiline analüüs(Tartu Ülikool, 2013) Laasik, Oskar; Metslang, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele osakondKirje Komitatiivi funktsioonid eesti kirjakeeles 18. sajandist tänapäevani(Tartu Ülikool, 2017) Mandel, Aive; Metslang, Helle, juhendaja; Habicht, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituutKirje Komplekssete interrogatiiv-relatiivadverbide kasutusdünaamika 16.–20. sajandi eesti kirjakeele korpuste põhjal(Tartu Ülikool, 2018) Pärt, Elen; Metslang, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituutKirje Liitsõnade lühenemine eesti keele õigekeelsussõnaraamatutes(Tartu Ülikool, 2016) Lepik, Elin; Vare, Silvi, juhendaja; Metslang, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituutKirje Lühendsõnad 20. ja 21. sajandi kirjakeeles(Tartu Ülikool, 2018) Lepik, Elin; Metslang, Helle, juhendaja; Habicht, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituutKirje Möönvad kuid- ja kuigi-laused tänapäeva eesti keeles(Tartu Ülikool, 2015) Sokk, Olle; Metslang, Helle, juhendaja; Plado, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituutKirje nagu funktsioonid eesti keeles ja vasted vene keeles(Tartu Ülikool, 2017) Maloštan, Kristina; Metslang, Helle, juhendaja; Plado, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele osakond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituutKirje Object case variation in Estonian da-infinitive constructions(2018-02-09) Ogren, David; Metslang, Helle, juhendaja; Metslang, Helena, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondProbleemi kirjeldus. Reeglid, mis kirjeldavad täis- ja osasihitise vastandust eesti keeles, kehtivad küllaltki järjekindlalt, kui sihitis kuulub finiitse verbivormi juurde, mitte aga siis, kui sihitis laiendab infiniitset verbivormi. Kui finiitlauses on keelekasutajal enamasti lihtne otsustada, kas sündmus on mõeldud kestva või lõpetatuna, ja sihitise kääne valitakse sellest tõlgendusest tulenevalt (vrd küpsetas õunakooki ja küpsetas õunakoogi), siis näiteks da-infinitiivi puhul on mõtestus palju hägusam: kas tahan küpsetada õunakooki või tahan küpsetada õunakoogi? Mõlemad variandid on võimalikud. See aga ei tähenda, et sihitise käände valik oleks juhuslik; isegi kui puudub selge reegel, mille järgi saab sobivaima käände valida, on igal lausel mõned olulised süntaktilis-semantilised tunnused, mis suunavad valikut, soodustades ühe või teise käände kasutust. Doktoritöö keskendub objekti käändevalikule da-infinitiivi puhul, mis on kõige laiema kasutusalaga infiniitne verbivorm eesti keeles. Uurimuse üks põhieesmärk oli välja selgitada da-infinitiivi konstruktsioonides esineva sihitise käände valikut mõjutavad tegurid ning nende omavahelised suhted, vaadeldes lauseid, milles sihitise käände seletamiseks ei piisa objekti vormivahelduse põhireeglitest. Lisaks oli eesmärgiks võrrelda erinevaid da-infinitiiviga konstruktsioone, et näha, kuivõrd sarnased on neis sihitise käänet mõjutavate tegurite kimbud: kas kõigis konstruktsioonides ilmnevad samad tendentsid? Tulemus ja kasutegur. Sihitise käände varieerumine da-infinitiiviga konstruktsioonides on tihedalt seotud sõnajärjega ning sellega, kas lauses kirjeldatakse korduvat või ühekordset sündmust; osasihitis on sagedasem korduvate sündmuste puhul ning siis, kui sihitis eelneb da-infinitiivile. Lisaks võivad mõju avaldada leksikaalsed elemendid, mis ei kuulu da-infinitiiviga fraasi (vrd näiteks verbe tahtma ja otsustama; tahtis osta autot on palju vastuvõetavam kui otsustas osta autot). Doktoritöö näitab, et tegeliku keelekasutuse selgitamiseks ei piisa „reeglitest“, tegemist on konstruktsioonidele omaste, sageli erinevate tendentsidega, kusjuures mõnes konstruktsioonis kasutatakse sihitise käändeid üsna ebajärjekindlalt. Sellise varieerumise seletamiseks tuleb keelekasutust vaadelda kui omavahel vastandlike motivatsioonide võistluse tulemust, kus on argumendid nii täis- kui ka osasihitise kasutamise poolt, kuid igas konkreetses lauses võib ainult üks kääne peale jääda. Uurimistulemused on huvipakkuvad rahvusvahelise keeleteaduse jaoks ning annavad olulist infot eesti keele uurimise, keeleõppe jm rakenduste jaoks.Kirje Objekti käändevalik da-infinitiiviga konstruktsioonides(Tartu Ülikool, 2013) Ogren, David; Metslang, Helle, juhendaja; Tartu ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituutKirje Osalausete rinnastamine konjunktsiooniga kuid(Tartu Ülikool, 2013) Sokk, Olle; Metslang, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele osakondKirje Polüfunktsionaalsed küsilaused eesti argivestluses(2018-11-16) Laanesoo, Kirsi; Rääbis, Andriela, juhendaja; Metslang, Helle, juhendaja; Hennoste, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondDoktoritöö teemaks on küsilaused, millega ei küsita puuduvat infot, vaid tehakse vestluses midagi muud. Kui kuuleme vestluses küsimusi „Kas me ei ela demokraatlikus vabariigis?“ või „Mida sa lödistad?“, siis üldiselt me ei eelda, et nendele oodatakse tavapärast vastust. Doktoritöös uuritakse suhtluslingvistika ja vestlusanalüüsi metodoloogilisi lähenemisi rakendades, mis suhtluseesmärkidel selliseid küsilauseid igapäevastes tegelikes vestlustes kasutatakse. Samuti vaadeldakse, kas ja mille poolest uuritud küsilaused erinevad päris küsimustest. Materjal pärineb Tartu Ülikooli suulise eesti keele korpusest. Analüüs näitab, et vaadeldud küsilaused on polüfunktsionaalsed ehk teisisõnu sooritatakse nendega suhtluses korraga mitu suhtlustegevust, millest peamised on seisukohavõtud, hinnangud, õigustamised, vaidlustused, kaeblemised, süüdistused, etteheited, küsimused, keelud, käsud ja nõuanded. Eelpool toodud esimese näitelausega väljendatakse hinnangulist seisukohta ’Me elame demokraatlikus vabariigis.’ ja õigustust oma varasemale arvamusavaldusele. Teise näitelausega väljendatakse peamise suhtlustegevusena keeldu ’Ära lödista!’, kuid see sisaldab ka väidet ja etteheidet ’Lödistamine on sobimatu.’. Doktoritöös näidatakse, et üldjuhul ei erine need küsilaused morfosüntaktiliselt infoküsimustest. Oluline erinevus seisneb kõnelejate teadmiste jagunemises. Kui infoküsimuste esitajatel ei ole küsimuse aluseks oleva teema kohta infot, siis vaadeldud küsilausete esitajad on valdavalt teadja rollis. Osa vaadeldud küsilauseid erinevad infoküsimustest ka iseloomulike prosoodiliste tunnuste poolest. Varem on selliseid küsilauseid, mis moodustavad siinse doktoritöö materjali, kirjeldatud kui retoorilisi küsimusi, mis ei oota vastust, kuna vastus on küsilausega juba ette antud. Väitekiri näitab, et igapäevastes argivestlustes neile siiski reageeritakse eri viisidel.Kirje Pronoomenite keegi, miski, kumbki, ükski käändevormide kasutus tänapäeva eesti keeles(Tartu Ülikool, 2020) Pant, Annika; Metslang, Helle, juhendaja; Habicht, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituutKirje Sõna kusjuures kasutusdünaamika eesti kirjakeele arenguloos(Tartu Ülikool, 2014) Pärt, Elen; Metslang, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituutKirje Tõstetud objekti vorm vat-tarindiga lausetes(Tartu Ülikool, 2020) Liivak, Mirjam; Metslang, Helle, juhendaja; Plado, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituutKirje Võrdlev uurimus vastandavast rinnastusest eesti ja vene keeles(Tartu Ülikool, 2016) Olhovikov, Katrin; Metslang, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut