Sirvi Autor "Mooste, Marek" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Fe ja Co ftalotsüaniinidega kaasdopeeritud süsinikfiibril põhineva hapniku redutseerumise katalüsaatori valmistamine kütuseelemendi katoodile
(Tartu Ülikool, 2022) Muuli, Kaur; Tammeveski, Kaido; Mooste, Marek; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesolevas bakalaureusetöös uuritakse hapniku elektroredutseerumist ja hapniku eraldumisreaktsiooni erinevate koostisega elektroketramise viisil saadud materjalidel. Siin töös viidi materjali koostisesse kahe erineva siirdemetalli (Fe ja Co) ftalotsüaniiniühendid. Need ühendid on valitud, kuna vastavalt kirjandusele võivad need tõsta hapniku redutseerumisreaktsiooni ja eraldumisreaktsiooni elektrokatalüütilist aktiivsust. Materjale pürolüüsiti 900 °C juures lämmastiku keskkonnas. Elektrokeemilised mõõtmised viidi läbi 0,1 M KOH lahuses ja anioonvahetuspolümeer membraaniga kütuseelemendis. Füüsikalise karakteriseerimise jaoks kasutati skaneerivat elektronmikroskoopi energiat hajutava röntgenspektroskoopiaga ning röntgenfotoelektronspektroskoopiat. Materjalide poorsuse uurimiseks teostati N2 adsorptsiooni-desorptsiooni mõõtmised.
Hapniku elektroredutseerumine Fe ja Co sisaldavatel elektrokedratud süsinikkiududel põhinevatel katalüsaatormaterjalidel
(Tartu Ülikool, 2020) Sokka, Andri; Mooste, Marek; Tammeveski, Kaido; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesolev bakalaureusetöö on jätk töörühmas eelnevalt läbiviidud uurimistöödele, mille raames uuritakse hapniku elektrokatalüütilist redutseerumist erineva koostisega elektrokedratud materjalidel põhinevatel katalüsaatoritel. Selles töös viidi materjali koostisesse korraga kaks siirdemetalli (Fe ja Co), mis vastavalt kirjandusele võib tõsta hapniku redutseerumise aktiivust. Materjalidele teostati pürolüüs (800 - 1000 °C) lämmastiku atmosfääris. Elektrokeemilised mõõtmised viidi läbi aluselises keskkonnas, 0,1 M KOH-i lahuses. Töös kasutame erinevaid elektrokeemilisi ja füüsikalisi karakteriseerimismeetodeid valmistatud materjalide uurimiseks. Kõige aktiivsemateks hapniku redutseerumise katalüsaatoriteks osutusid 800 °C juures pürolüüsitud materjalid, mille algsesse koostisesse oli lisaks siirdemetallidele lisatud ka ioonvedelik.
Hapniku redutseerimine paksude antrakinooni kiledega ja metüülantrakinooniga modifitseeritud klaassüsinikelektroodidel
(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Mooste, Marek; Tammeveski, Kaido, juhendaja; Kibena, Elo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
Oxygen Reduction Catalysts Based on Iron and Cobalt Phthalocyanine Modified Shungite
(2020) Tkesheliadze, Tinatin; Mooste, Marek; Tammeveski, Kaido
Electrocatalytic oxygen reduction reaction (ORR) activity was studied on natural shungite-based materials prepared by functionalisation with Fe- and Co-phthalocyanine (Pc) com-plexes via pyrolysis. Structural and elemental composition of the pristine and modified cat-alysts were studied using several physical characterisation methods. The ORR activity of the materials was assessed by the rotating disc electrode method in alkaline and acidic media, resulting in superior ORR performance of KOH-treated FePc modified shungite material in 0.1 M KOH solution. Stability testing performed on most active catalysts in alkaline media showed a high stability of the prepared shungite-based electrocatalysts. The testing in 0.5 M H2SO4 solution also revealed the superior ORR activity of KOH-treated FePc modified shungite material. In estonian: Käesolevas töös uuriti hapniku redutseerumist katalüsaatormaterjalidel, mis põhinesid püro-lüüsi teel valmistatud Fe- ja Co-ftalotsüaniiniga (Pc) modifitseeritud šungiidil. Valmistatud materjalide omadusi uuriti mitmete füüsikaliste karakteriseerimismeetoditega. Hapniku elektrokeemilist redutseerumist valmistatud materjalidel uuriti nii aluselises kui ka happeli-ses lahuses. Kõige aktiivsem hapniku redutseerumise katalüsaator aluselise keskkonna jaoks valmistati KOH lahuses töödeldud šungiidist, mis oli modifitseeritud FePc ühendiga. Sta-biilsustestid 0,1 M KOH lahuses näitasid valmistatud katalüsaatormaterjalide head stabiil-sust. Happelises keskkonnas tehtud eksperimendid näitasid samuti kõige paremat aktiivsust hapniku redutseerumiseks KOH lahuses töödeldud ja FePc ühendiga valmistatud materjalil.
Surface and electrochemical characterisation of aryl film and nanocomposite material modified carbon and metal-based electrodes
(2019-07-08) Mooste, Marek; Tammeveski, Kaido, juhendaja; Kibena-Põldsepp, Elo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva doktoritöö eesmärk oli valmistada ja uurida arüülkiledega modifitseeritud süsinik- ja metallelektroodide ning mitteväärismetallidel põhinevate katalüsaatormaterjalide pinna- ja elektrokeemilisi omadusi. Valmistatud elektroodide pinda iseloomustati erinevate füüsikaliste ja elektrokeemiliste meetoditega (röntgenfotoelektronspektroskoopia (XPS), aatomjõumikroskoopia (AFM), tsükliline voltamperomeetria ja pöörleva ketaselektroodi meetod (RDE)). Doktoritöö esimene ja teine osa kirjeldavad süsinik- ja metallelektroodide spontaanset ja ka elektrokeemilist modifitseerimist 9,10-antrakinooni (AQ) ja 4-nitrofenüülrühmadega (NP) diasooniumisoolade redutseerumise meetodil. Elektrokeemiliseks modifitseerimiseks kasutati nii „tavalist“, redokspookimise kui ka esmakordselt redokspookimise ja RDE kombineeritud meetodit. XPS ja AFM analüüsil tehti kindlaks arüülrühmade olemasolu elektroodidel ning lisaks uuriti nende mõju hapniku redutseerumisreaktsioonile ja elektroodi pinna blokeerumist arüülkile tõttu Fe(CN)63/4 redokspaari suhtes. Tehti kindlaks, et paksemate ja suurema elektroaktiivsete arüülrühmade hulgaga kilede valmistamiseks oli kõige sobivam redokspookimise ja RDE kombineeritud meetod. Antud meetodit kasutades valmistati suurima teadaoleva elektroaktiivsete AQ rühmade pindkontsentratsiooniga modifitseeritud klaassüsinik, Au ja Cu elektroodid ning samuti kõige paksem arüülkile käesolevas doktoritöös (47 nm), mis saadi NP kilega Cu elektroodi korral. Doktoritöö viimases osas uuriti elektrokedratud polümeeridel põhinevaid süsiniknanotorudega komposiitmaterjale ja ränioksükarbiidil põhinevaid materjale eesmärgiga kasutada neid mitteväärismetallkatalüsaatoritena hapniku redutseerumisreaktsioonil. Kõige aktiivsem katalüsaatormaterjal saadi ränioksükarbiidil põhinevate materjalide puhul, mis sisaldas siirdemetalli (Co) ja lämmastikku. Sellel katalüsaatoril toimus hapniku redutseerumine 4-elektronilise protsessina, mis on oluline kütuseelemendis rakendamise seisukohalt. Antud katalüsaatormaterjali hapniku redutseerumise aktiivsuse olulisimaks põhjuseks leiti olevat materjali struktuuri pürolüüsi käigus viidud aktiivsed lämmastikurühmad ja siirdemetall